Tipner, Reim ja teised legendid, hoidke alt –Rauno Alliku ründab!

Kui aprillinumbris avaldas Jalka Eesti naiste meistriliiga kõigi aegade individuaalse medalitabeli, siis nüüd on kord meeste käes.

Erinevalt naistest selgitati meeste seas meistreid välja juba esimesel iseseisvusajal, mispärast on tabelis ka sada aastat tagasi kulda ja karda võitnud mängijad.

Esimesel iseseisvusajal jõuti Eesti meistrivõistlusi pidada 19 korral, alates 1992. aastast on sellele lisandunud veel 32 hooaega, mis tähendab, et kokku on Eesti meistreid selgitatud 51 korral. Algaastatel selgitati meister sealjuures välja karikasüsteemis, kusjuures kolmandat kohta eraldi välja ei mängitud – seetõttu on aastatest 1921–1928 teada vaid meistrid ja hõbemedali võitjad. Liigasüsteemi peale mindi üle 1929. aastal.

Wabariigi aega domineeris Eesti vutis Tallinna Sport, kes võitis 19 välja jagatud tiitlist peaaegu pooled ehk üheksa tükki, olles veel neljal korral hõbedal. Selle meeskonnaga juba esimesest meistriliigahooajast alates olnud Heinrich Paal, kes tegutses aastatel 1929–1933 ka meeskonna mängiva treenerina, oli kõigi nende medalivõitude juures ning ongi seepärast üheksa tiitliga Eesti meeste meistrivõistluste läbi aegade rekordimees. Napilt jäi maha Eesti karikavõistlustele nime andnud Evald Tipner, kes võitis koos Paaliga kõik ülejäänud medalid peale kõige esimese, 1921. aasta kuldmedali. Kaheksa kulda kogus ka Eugen Einman, kes võitis neist seitse Spordi ridades ja ühe 1928. aastal ka Tallinna Jalgpalli Klubis. Kolmik Paal-Tipner-Einman hoiab ka kõigi aegade arvestuses senimaani kolme esimest kohta – alates 1992. aastast on lausa üheksa mängijat jõudnud seitsme kuldmedalini, kuid sellest piirist üle pole veel keegi suutnud murda. Osaliselt on põhjus kindlasti selles, et kõige paremad mängijad siirduvad Eestist välismaale ja ei võida seetõttu Eesti meistrivõistlustelt palju medaleid. Näiteks meie vutiajaloo parimatel mängijatel Mart Poomil ja Ragnar Klavanil on kahe peale kokku vaid üks Eesti meistritiitel! Võib arvata, et kui välismaale mängima siirdumine lähiaastatel veelgi tavalisemaks muutub, on tulevaste pallurite puhul medalitabelis kõrgele jõudmine pigem erand kui reegel.

Seda näitab juba ka tõsiasi, et 130 mängijast, kel on kirjas vähemalt kolm kuldmedalit, tegutseb vaid 29 endiselt tipptasemel – ning neist omakorda 21 mängivad käimasoleval hooajal Premium liigas. Sellest hoolimata on Rauno Allikul suurepärane võimalus juba mõne aasta pärast tabelis väga kõrgele tõusta – kuigi hetkel asub ta alles 13. kohal, tõstaks Flora tänavune meistritiitel (tiitlišansid on ju väga korralikud!) ta juba neljandaks ja kaheksa kullaga taasiseseisvumisaegseks parimaks. Medalitabeli esikohaks vajab Alliku aga veel kolme meistritiitlit. Kas 33aastane ründaja peab nii kaua tipptasemel vastu?

39 meest kümne medaliga

Kui naiste arvestuses oli vähemalt kümme medalit võitnud lausa 48 naist (ja tuletame meelde: naised alustasid meistrivõistlustega alles 1994.

Kui arvestada vaid taasiseseisvumisjärgseid tulemusi, oleks medalitabeli esimene mees Martin Reim. Aga kui kauaks? Foto: Liisi Troska aastal!), siis meeste puhul on see rivi üheksa nime võrra lühem. Ainus mängija nende seast, kelle nime alljärgnevast tabelist ei leia, on meistriliiga rekordväravakütt Maksim Gruznov, kes võitis hooaegadel 1994/95 kuni 2011 kokku 11 medalit, neist kaks kulda, kolm hõbedat ja koguni kuus pronksi. Pronkside arvult on Gruznovist ees vaid pikaaegne tiimikaaslane Sergei Ussoltsev.

Omapärast rekordit hoiab enda käes nelik Eugen Einman, Andrei Kalimullin, Vitali Leitan ja Deniss Malov – nimelt on nad kõik suutnud medali võita 11 järjestikusel meistriliigahooajal. Einman suutis seda aastatel 1924–1934 Tallinna Spordi