Kaks nädalat TÜDRUKUTE TIPPVUTTI

Mai teises pooles peeti Tallinnas, Tartus ja Võrus maha teine UEFA finaalturniir, mis Eesti pinnal toimunud – kui 11 aastat tagasi võistlesid Maarjamaal U19 vanuseklassi poisid, siis seekord oli järg U17 tüdrukute käes. Lõpuni põneva turniiri võitis Prantsusmaa, kes krooniti A. Le Coq Arenal Euroopa meistriks enam kui 3000 pealtvaataja silme all.

Millised nopped, hetked ja killud turniirist meelde jäävad?

Prantsusmaast sai alles neljas meister

Prantsusmaa asus ülihaaravas finaalis soosiku Hispaania vastu 3 : 0 juhtima, kuid nägi seejärel, kuidas Hispaania vaid kahe minutiga vahe minimaalseks vähendas. Viimased kümmekond minutit pidasid prantslannad siiski vastu ning võitsid oma riigi ajaloo esimese tüdrukute

U17 Euroopa meistritiitli. Alates 2008. aastast peetud tüdrukute U17 EM sai sellega alles neljanda võitjariigi –senisest 13 tiitlist 12 olid omavahel ära jaganud Saksamaa ja Hispaania, vaid 2013. aastal suutis nende hegemoonia murda Poola. Varem oli Prantsusmaa kolmel korral finaalis kaotanud.

Korraldajate needus jätkus

Tüdrukute U17 EM-finaalturniiril on korraldajamaa olnud üldjuhul statisti osas: alates 2014. aastast, kui korraldajamaa Inglismaa poolfinaalis kaotas, on võõrustajariigid kaotanud 22 mängu järjest! Tõsi – selle seeria põhjusi ei tasu tegelikult otsida mõne kurja nõia loitsust, vaid eelkõige sellest, et turniiri korraldusõigus on tavaliselt antud riikidele, kelle naiskonnad ei ole finaalturniirile kvalifitseerumisele tavaolukorras isegi mitte lähedal. Eesti väravate vahe 0 : 15 võib küll mustvalgel välja näha inetu, kuid kui kõrvutada seda varasemate finaalturniiri korraldajate saldoga, on see üsna tavapärane tulemus. Seni kõige keerulisem on tüdrukute U17 EM olnud näiteks Leedule, kes kaotas 2018. aastal oma kolm alagrupikohtumist koguskooriga 0 : 21. Meist kehvema väravate vahega on lõpetanud veel Valgevene (2016. aastal 1 : 19) ning Bosnia ja Hertsegoviina (2022. aastal 0 : 16). Eelmises Jalka numbris Eesti neidudele püstitatud kahest eesmärgist sai üks täidetud – väravat küll Eesti tüdrukud ei löönud, kuid Leedu viie aasta taguse väravate vahega võrreldes olid Aleksandra Ševoldajeva hoolealused üsna turvalise varuga paremad.

Publikult läbi aegade teine finaal

Finaalmängu tuli A. Le Coq Arenale nautima 3179 silmapaari, mis on tüdrukute U17 EM-finaalturniiri ajalugu arvestades väga kõva tulemus: kogu turniiri ajaloos on vaid ühel finaalil olnud rohkem pealtvaatajaid! Kokku jälgis turniiri 15 mängu staadionil 10 756 inimest: A. Le Coq Arenal vaatas keskmiselt kohtumisi 1328 inimest, Tartu Tamme staadionil 533, Võru staadionil 433 ja Kadrioru staadionil 304 pealtvaatajat.

Prantslaste rekordsuur võit poolfinaalis

Prantsusmaa koondis teenis koha finaalis välja meeletu jõudemonstratsiooniga: poolfinaalis sõideti Šveitsist (kes oli enne seda alagrupifaasi otsustavas kohtumises üllatuslikult välja lülitanud Saksamaa) üle lausa 10 : 2! Tegu oli ühe rekordi kordamise ja mitme rekordi püstitamisega: tüdrukute U17 EM-finaalturniiri ajaloos oli varem vaid korra ühes mängus nii palju väravaid nähtud, kui 2016. aastal said Inglismaa neiud Valgevene üle alagrupifaasis 12 : 0 võidu. Playoff-mängudes poldud aga varem ühtegi mängu nii resultatiivselt võidetud – varasem rekord pärines 2018. aasta poolfinaalist, kui Saksamaa alistas Inglismaa 8 : 0. Playoff’ide rekordid olid aga nii prantslannade kümme väravat kui kogu mängus löödud 12 tabamust.

Taimekastmise kõrghetk tekitas

UEFA inimestes kimbatust

Võrus peeti turniiri avamäng pühapäeval kell 13, mis tähendas, et mängueelset väljakut pidi kastma kella 12 paiku. Paraku jäi see väga proosalisel põhjusel ära: nimelt ei olnud sel hetkel torudes piisavalt veesurvet! Tuli välja, et pühapäeva keskpäev oli palava ilma pärast ka kohalikele elanikele taimede kastmise kõrghetk, mis tähendas, et suure tarbimise tõttu ei olnudki mängueelne kastmine lõpuks võimalik. Veesurve tuli sealjuures kohtumise vaheajal tagasi – ju siis olid kohalikud oma aiamaa ära kastnud ja nautisid siestat. UEFA inimesed olevat algul olnud ärajäänud kastmise pärast väga suures segaduses, kuid lõpuks said ka nemad aru, et tegu on väikese kohaga, kus aeg-ajalt võibki nii juhtuda.

Võru tüdrukud panid festivali elama

287 noort vutihuvilist võttis osa Tallinnas, Tartus ja Võrus toimunud kolmest tüdrukute jalgpallifestivalist. Pika puuga oli sealjuures kõige populaarsem Võrus toimunud festival, kus oli kohal lausa 182 tüdrukut! Festivalid on osa neidude U17 EM-finaalturniiri pärandiprojektist ehk püsiva väärtuse loomisest, mille eesmärk on populariseerida naistejalgpalli ja kasvatada harrastajate arvu. Võru oli selle kõige õnnestunum näide: suure nõudmise pärast kavatseb Võru Helios avada tüdrukutele esimese treeningugrupi.

Uruguay kohtunik Eestis

Euroopa jalgpalliliit UEFA ja Lõuna-Ameerika jalgpalliliit CONMEBOL on juba mõnda aega teinud omavahel tihedat koostööd, mille üks osa on ka kohtunikevahetuse programm: see toob Euroopa suurturniiridele kohtuniku Lõuna-Ameerikast ning sealsetele suurturniiridele omakorda mõne Euroopa kohtuniku. Just selle vahetuse raames vilistas tüdrukute U17 EM-finaalturniiril Eestis kolme kohtumist ka Uruguay kohtunik Anahí Fernández – 29aastane uruguaylanna mõistis õigust kahes alagrupimängus ja ühes poolfinaalis ning oli lisaks ühel alagrupimatšil ka neljas kohtunik. Üks Fernándeze vilistatud kohtumine oli sealjuures Kadrioru staadionil toimunud Eesti ja Saksamaa mäng, mis möödus lõpuks ilma ühegi kaardita, kuigi ühe penalti Fernández sakslannade kasuks siiski vilistas. Väga võimalik, et tegu oli üldse esimese korraga, kui Eestis toimuval rahvusvahelisel jalgpallikohtumisel on ametis Lõuna-Ameerikast pärit kohtunik! Kodumaal on Fernández vilistanud meeste esiliigat ja olnud Uruguay kõrgliigas korduvalt neljas kohtunik. Eelmisel aastal vilistas ta ka sama vanuseklassi MM-finaalturniiri Indias ning mõistis seal õigust näiteks kolmanda koha kohtumises.

Vicky Lópeze kiire värav

Turniiri esimesed kohtumised said mõlemad väga kiire alguse. Kui Võrus läks Inglismaa koondisel aega natuke vähem kui neli minutit, et Poola vastu juhtima asuda, siis Kadrioru staadionil lõi Hispaania koondis Saksamaale värava juba 50sekundilise mängu järel – tegu oli tüdrukute U17 EM-finaalturniiride ajaloo kõige kiirema tabamusega! Värava autor oli turniiri üks suuremaid tähti, eelmisel aastal Hispaania sama vanuseklassi maailmameistriks vedanud ja toona turniiri parimaks mängijaks valitud Vicky López, kes on juba väravaid löönud ka FC Barcelona naistevõistkonna eest. Tegu võib juba mõne aasta pärast olla naistevuti uue superstaariga: 16aastasel tüdrukul, kes paistab väljakul silma uhke juuksepahmakaga, on näiteks Instagramis juba praegu peaaegu sada tuhat jälgijat!

Noor Häberli jäi napilt

joone alla

Turniiri eel oli põhjendatud ootus, et Eesti koondis ei ole ainus, mille ridades jookseb platsile Eesti klubi mängija – Šveitsi koondise eest oli valiksarjas kaasa teinud ka Eesti meestekoondise peatreeneri Thomas Häberli tütar Eline Ruth, kes on juba paar aastat mänginud klubijalgpalli FC Floras. Paraku ei mahtunud Häberli (fotol Flora pusaga) Šveitsi koondise lõplikku koosseisu ning pidi seetõttu mänge hoopis klubikaaslastega tribüünilt jälgima.

Võru koolidirektor aitas staadionit täita kavala nõksuga

Kuigi absoluutarvudes jäi Võru staadion publikuarvu poolest lõpuks teisele Lõuna-Eesti keskusele Tamme staadionile täpselt 300 inimesega alla, siis sealsed uhkelt täidetud tribüünid esimeses kahes alagrupivoorus olid publiku mõttes ehk isegi turniiri suurimad üllatused. Iseäranis torkab silma teise alagrupivooru kohtumine Poola ja Prantsusmaa vahel, kus keset tööpäeva, kell 13 alanud kohtumist jälgis koguni 531 pealtvaatajat – samal päeval Kadriorus toimunud Eesti koondise mängul oli näiteks vaid sada inimest rohkem!

Suure publikuarvu saladus peitus kavalas nõksus: täpselt staadioni kõrval asuva Võru Kreutzwaldi kooli direktor Taavi Karu lubas õpilastele, et need, kes mängu vaatama lähevad, saavad selleks ajaks tundidest vabastuse! „Värava taga oli umbes 300 seljakotti! Turvatöötajatel oli tükk tegemist, et kõik läbi kontrollida,“ naeris Võrus mänge korraldanud Even Laanemaa.

Inglased tegid isegi mängupäeval riigieksamit

Inglismaa noortekoondisega reisis Eestisse kaasa ka kaks sealse jalgpalliliidu palgal olevat õpetajat ja kaks eksamineerijat – kuna finaalturniiri aeg langes täpselt kokku sealse kohustusliku koolihariduse lõpueksamite perioodiga, möödus turniir tüdrukute jaoks pingeliselt ka hariduse mõttes. „Eksamineerijad käisid UEFA poolt pakutud eksamiruumi väga põhjalikult hindamas – lisaks akende, ventilatsiooni ja müra hindamisele käisid nad mõõdulindiga mõõtmas, et lauad oleksid õigete vahedega ja kõik täpselt nii, nagu peab,“ lausus Inglismaa koondist turniiri ajal saatnud Getriin Strigin.

Eksameid tehti suuremates ja väiksemates gruppides, kusjuures kaks mängijat jäid ülejäänud võistkonnaga võrreldes Eestisse eksamite tõttu suisa mõneks päevaks kauemaks. Turniiri ajal oli inglannadele trennide kõrvalt määratud ka igapäevane õppimisaeg, kui üheskoos eksamiteks valmistuti – isegi mängupäeval. Vähe sellest – ühel tüdrukul tuli isegi poolfinaali päeval eksamit teha!

„Koondise väljasõit hotellist oli märgitud kella viieks, aga sel tüdrukul lõppes eksam alles 16.45, mille järel ta pidi veel ka sööma. Kuigi olime talle juba eraldi transpordi korraldanud, ahmis ta selle veerandi tunniga toidu nii kiirelt sisse, et jõudis ülejäänud võistkonnaga koos staadionile sõita ning pääses poolfinaalis ka platsile,“ lisas Strigin.

Ingliskeelne kommentaar esiliiga ametlikus ülekandes

Turniiri saabus Eestisse kajastama ka inglane Chris Walker, kelle netiraadiosse tehtud reportaažidest ja eelmise aasta Eesti-külaskäigust on Jalka ka varem korduvalt kirjutanud. Walker soovis paari Eestis veedetud nädala jooksul oma netiraadio tarbeks kommenteerida peale U17 EM-finaalturniiri ka mitut teist Eestis toimuvat liigamängu ning nii sattuski ta päev enne turniiri algust Sportland Arenale, kus peeti Tallinna Legioni ja FC Elva esiliigakohtumine. Walker oli juba enne üritanud kodumeeskonna Legioniga ühendust saada, et nende mängu kommenteerimiseks luba küsida, kuid Legion ei olnud talle klubisisese kommunikatsioonihäire tõttu vastanud – sellest hoolimata läks Walker lootusrikkalt mängule. Kui Legioni inimesed nägid, et ta hakkab mängu kommenteerima, tulid nad tema juurde palvega: kui sa juba kommenteerid, ehk oled nõus ka meie teleülekannet kommenteerima? Tuli välja, et Legionil ei õnnestunud mängule kommentaatorit leida, ning Walker sattus eneselegi ootamatult esiliiga ametliku YouTube’i kanali ülekande kom- mentaatoriks – just seepärast kantigi Eesti esiliigamängu üle inglise keeles!

Walker ise sai sealjuures sellest, et ta kommenteeris mängu ka ametlikul esiliigakanalil, teada alles päev hiljem Jalkaga vesteldes – ta ise arvas kogu aja, et tegu on mõne klubi mitteametliku striimiga!

U17 EM-finaalturniiril kajastas Walker kokku kuut kohtumist, sealjuures vähemalt korra igal turniiri võõrustanud staadionil. Lisaks sellele leidis ta aga aega ka kolme esiliiga- ja kahe Premium liiga mängu vahendamiseks – 11 mängu 15 päevaga!

Mida teha ootamatult juurde ilmunud

maskotilapsega?

Mängijate ja kohtunikega koos väljakule astuvate maskotilaste mängudele hankimise eest vastutanud Kelly Rosen tõdeb, et ülesanne oli üsna proosalisel põhjusel pisut keerulisem, kui esialgu võib tunduda – nimelt ei ole Eestis lihtsalt väga palju õiges vanuses tüdrukuid, kes jalgpalli mängiksid. „Juhendis oli kirjas, et maskotilapsed võiksid olla viie- kuni kaheksa-aastased ning kuni 140 sentimeetrit pikad, kuid Eesti jalgpalliklubid nii noorte tüdrukutega reeglina ei tegele – meil on ju näiteks alles sellest aastast olemas üldse tüdrukute U10 vanuseklassi liiga,“ sõnab Rosen. „Mingil hetkel loobusin selle nõude järgimisest, sest klubidelt tuli tagasiside: meil lihtsalt pole nii väikeseid tüdrukuid, see pole reaalne. Lõpuks tegime lihtsalt nii, et pikemad maskotilapsed läksid pikematele mängijatele.“

Kõikidele Eesti koondise mängudele ja finaalile soovis Rosen leida vähemalt 22 maskotilast ehk ühe igale algkoosseisus alustavale mängijale. 25 maskotilapse korral said lapse käekõrvale ka kolm kohtunikku. Ülejäänud kohtumiste puhul piisas kolmest lapsest: üks mõlemale kaptenile ja üks peakohtunikule.

„Kõige kriitilisemaks osutus Eesti koondise teine mäng, mis toimus Kadriorus ja tööpäeval kell 17. Kuna tüdrukud pidid osalema ka kaks ja pool tundi enne avavilet toimunud proovis, siis tuli neil natuke ka koolist puududa. Mäng toimus kolmapäeval – veel pühapäeva õhtul oli mul kirjas ainult 11 last ning pidin hakkama klubisid läbi helistama,“ lisab Rosen. Lõpuks leiti 25 last siiski kokku, sest paljud lapsed soovisid hea meelega juba teist korda seda rolli täita. Viimsi JK kogukonnajuhi ja noortetreeneri Erle Meresmaa sõnul käisid mõned tema treeningurühma tüdrukud lausa neljal kohtumisel maskotilapseks!

„Kõik toimis väga hästi – nurinat ei tulnud ja kõik said nendest mängudest väga palju positiivset energiat. Lapsed käisid ja tegid hästi palju mängijatega pilti. Lapsed said sealt väga ägeda energialaengu!“ kiidab Meresmaa.

Kuid Eesti koondise avamängul juhtus ootamatu olukord: nimelt tegi proovi kaasa 25 maskotilast ehk maksimaalne arv. Enne mängu selgus aga riietusruumis, et senimaani teadmata põhjusel oli kuskilt veel üks maskotilaps juurde tekkinud! „Jalgpalliliidus laste heaolu eest vastutav Juta Petersoo oli õnneks parasjagu lähedal ja tegi kõigile selgeks, et ühtegi last ei tohi kõrvale jätta. Mõtlesime natuke, mida teha, ja lõpuks leidsime lahenduse, kus välja marssis ka neljas kohtunik, kellele saime ka tüdruku käekõrvale anda,“ räägib Rosen.