C-grupp: kas keegi asub inglastele kannule?

Kolm suve tagasi väga napilt ja valusalt EM-tiitlist ilma jäänud inglased võivad loosiga rahule jääda, sest ühtegi teist tõelist tipptiimi neile alagrupis vastu ei loositud. See aga ei tähenda sugugi, et kolme vastast saaks kergelt võtta.

Sloveenia

Peatreener: Matjaž Kek

Senine parim tulemus: 13. koht (2000)

Eelmisel EMil: ei pääsenud finaalturniirile; jäädi valikgrupis Poola, Austria ja Põhja-Makedoonia seljataha Koht FIFA edetabelis: 57.

Põnevas valikgrupis Taaniga võrdsetel punktidel lõpetanud ja napilt teiseks jäänud, kuid Soomet, Kasahstani, Põhja-Iirimaad ja San Marinot edestanud Sloveenia on EM-finaalturniiril kohal koguni 24aastase pausi järel, kuigi selle aja sees on kahel korral käidud ära MM-finaalturniiril. Mitmel endisel Jugoslaavia riigil paistab EMile ja MMile kvalifitseerumine üldse olevat kuidagi äraspidine: MMile on ju tunduvalt keerulisem pääseda kui EMile, ometi on sel sajandil ka Serbia ja Bosnia suutnud rohkem pääseda MMile kui EMile.

Valiksarja rivaali Taaniga saavad sloveenid sel EMil kohe avamängus uuesti kokku – kodus suudeti neid võita, võõrsil saadi napp kaotus. Sloveenia koosseis on üldiselt selline, kus meeskonna võimekus on tunduvalt suurem, kui liidetavate summa annaks alust arvata: Atlético Madridi väravavahi Jan Oblaki ja RB Leipzigi ründaja Benjamin Šeško kõrval teisi maailmanimesid meeskonnas ei leidu ning isegi tippliigade kvaliteeti on pigem vähevõitu: suurem osa koondisest tuleb Euroopa tugevate keskmike sekka kuuluvatest liigadest.

Suurturniiridel kogenematu ja kvaliteedilt selle grupi kõige nõrgem – samas suudeti märtsikuises sõpruskohtumises selg prügiseks teha täies jõus Portugalil, nii et sloveenide üllatusvõimelisuses kahelda ei maksa.

Võtmemängija: Benjamin Šeško

RB Leipzigi ründaja tähistas mai lõpus alles 21. sünnipäeva, kuid on Sloveenia koondises juba vaat et kogenud tegija, olles 28 mänguga löönud 11 väravat. Edurivis on just nooruke Šeško see, kelle otsa vaadatakse – ja kui ta suudab ootusi täita, võivad ilusad asjad juhtuma hakata.

Taani

Peatreener: Kasper Hjulmand

Senine parim tulemus: EM-tiitel (1992)

Eelmisel EMil: kaotas poolfinaalis

Inglismaale

Koht FIFA edetabelis: 21.

Eelmisel EMil Christian Erikseniga juhtunu järel üle maailma palju südameid võitnud ja pärast seda emotsionaalse teekonna lõpetuseks napilt finaalist välja jäänud Taani on vahepeal seljataha jätnud totaalselt ebaõnnestunud MMi, kuid peatreener Kasper Hjulmandile on antud võimalus meeskond taas EMile viia. Tõtt-öelda olid taanlased parajas hädas ka EM-valiksarjas: alustuseks osati Kasahstani vastu 2 : 0 eduseis kaotuseks maha mängida, au ei teinud neile ka võõrsil San Marinost napilt 2 : 1 jagu saamine ega 0 : 2 kaotus Põhja-Iirimaale. Ometi suutsid nad otsustavad kohtumised võita ning finaalturniirile koha siiski kindlustada.

Valiksarja positiivseim ilming oli Taanile kahtlemata kesktormaja Rasmus Højlundi esiletõus: 21aastane mängija alustas valikturniiri veel Atalanta pallurina, kuid jätab nüüdseks seljataha debüüthooaja Manchester Unitedis, kus ta keerulise alguse järel hooaja teisel poolel aeg-ajalt juba püssi paukuma sai.

Paberil jagub Taani koondisel heal tasemel mängumehi igasse liini, kuid pärast dramaatilist eelmist EMi ei ole Hjulmand suutnud seda kooslust lennukalt tööle saada. Südamerabanduse üle elanud Eriksen on tiimi tuumikus tagasi ning platsi südames on Taanil kogemusi ja taset küllalt – seal tegutseb näiteks ka Tottenhami hagijas Pierre-Emile Højbjerg. Alagrupist edasi pääsemine on taanlastele miinimumprogramm, iga samm sealt edasi on juba aga viimast paari aastat vaadates selge õnnestumine.

Võtmemängija: Andreas Christensen Chelseas justkui üle jäänud 28aastane Christensen siirdus 2022. aastal Barcelonasse ning on koondises väga olulises rollis: peatreener Hjulmand kasutab teda olenevalt olukorrast nii keskkaitsja kui kaitsva poolkaitsjana, kusjuures tema ülesanded ja positsioon võivad kohtumise jooksul korduvalt muutuda.

Serbia

Peatreener: Dragan Stojković

Senine parim tulemus: finaal (1960, 1968)

Eelmisel EMil: ei pääsenud finaalturniirile, Rahvuste liiga playoff-finaalis kaotati penaltitega Šotimaale

Koht FIFA edetabelis: 33.

Rääkides meeskondadest, keda peeti 2022. aasta MMi eel võimalikuks mustaks hobuseks, aga kes seejärel totaalselt põrusid… Taanile on selles kategoorias seltsiks Serbia, kes on selle nime all EM-finaalturniiril alles esimest korda – viimati oldi Euroopa suures mängus 2000. aastal Jugoslaaviana. Kuigi sel sajandil on mängitud neljal MMil, suudeti EM-põud lõpetada alles nüüd, kui valikgrupis Ungari seljataga ning Montenegro, Leedu ja Bulgaaria ees esimese kahe sekka jõuti.

Serbia koondise viimased paar aastat on tulemuste mõttes olnud võrdlemisi ebastabiilsed. Märtsis oldi näiteks esimene Euroopa meeskond, kes pärast 2022. aasta veebruari Venemaa koondisega kohtus: Moskvas peetud matš lõppes venelaste kindla 4 : 0 võiduga. Serbia koondiseringis on koguni neli-viis pallurit, kes teenivad leiba Venemaa klubides.

Kõigele lisaks on nad tavapäraselt olnud meeskond, kes hoolimata tugevast koosseisust suurturniiridel ikka ja jälle lati alt läbi läheb. Aga mine tea – ehk on just see aasta nende kord oma tase välja mängida?

Koosseisu profiili poolest on serblaste tiim endiselt tugevalt kaldu eesliini poole. Kui rünnakule on välja panna Aleksandar Mitrovići, Dušan Vlahovići ja Luka Jovići masti tegijad ning keskväljale näiteks Dušan Tadić, Sergej Milinković-Savić ja Filip Kostić, siis kaitsesse sellist taset lihtsalt võtta ei ole. Pooleteise aasta tagusel MMil nägimegi, kuidas serblased lõid alagrupis küll kõige rohkem väravaid, kuid jäid sellest hoolimata viimaseks, sest kaitse kärises veel tugevamini.

Võtmemängija: Aleksandar Mitrović

Hoolimata sellest, et 29aastane Mitrović oli eelmisel suvel (koos koondisekaaslase Sergej Milinković-Savićiga) üks neid tegijaid, kes tippliigast Saudi Araabiasse raha teenima siirdus, on tema koht koondise esiründajana tugevas konkurentsis säilinud – 57 väravat 89 koondisemängus on pööraselt hea saldo, mis räägib enda eest. Kas igapäevaselt nõrgemas liigas mängimine annab end EMi tasemel tunda?

Inglismaa

Peatreener: Gareth Southgate

Senine parim tulemus: finaal (2021)

Eelmisel EMil: kaotas finaalis Itaaliale

Koht FIFA edetabelis: 4.

Põhjuseid, miks Inglismaa ei peaks sel EMil tõeliselt suurt mängu mängima, tuleb taga otsida tikutulega. Poolkaitse- ja ründeliini sügavus on peatreener Gareth Southgate’ile väga positiivne probleem, küll aga võib nõrgaks kohaks pidada kaitseliini, kus samaväärseid superstaare sellises koguses leida ei ole.

Gareth Southgate on senisel kolmel suurturniiril viinud Inglismaa korra EM-finaali, korra MMi poolfinaali ja viimati MMi veerandfinaali, kuid sellest hoolimata on sealne meedia tema suhtes olnud alatasa negatiivselt meelestatud. Küll ei ole Southgate’i viljeletav mängustiil piisavalt ründav või atraktiivne, küll jääb ta liiga palju kinni mängijatesse, keda ta on varem usaldanud, aga kes parasjagu oma klubis ei ole hästi pallinud.

Kõige selle kõrval on Inglismaa koosseis täis tõelisi maailmanimesid ja superstaare. Jude Bellingham tõusis juba esimesel hooajal Real Madridi liidriks. Harry Kane jätkas pidurdamatut väravahoogu ka Müncheni Bayernis. Phil Foden on kerkinud Manchester City üheks liidriks. Ja nii edasi…

Võit või mitte midagi – napikatest ja lihtsalt korralikest turniiridest inglastele seda koosseisu ja põlvkonda arvestades enam ei piisa. Southgate’i ajal on inglased vähemalt pingetega suutnud üsna hästi toime tulla – ja tõtt-öelda on meeskond säärase surve all tegutsemisega viimastel aastatel juba harjunud olnud. Kas lõpuks ometi tuleb täistabamus?

Võtmemängija: Jude Bellingham Real Madridi keskpoolkaitsja saab turniiri ajal alles 21aastaseks, kuid on juba teisel EMil ja võib turniirivõidu korral olla Ballon d’Ori selge peasoosik. Tema kombinatsioon keskväljal näidatavast võimsusest, kontrollist, vanuse kohta lausa hämmastavast küpsusest ja väravaninast teevad temast mängija, kes jalutaks ilma liialdamata ükskõik millise jalgpallimeeskonna põhikoosseisu.