EM 2012: Läbi napikate tähtede poole, II osa

from Jalka (september 2020)

Andres Vaher

Läbi napikate tähtede poole. Kümme aastat imelise valiksarja algusest

II osa: Kuidas koondisevanker Fääridel otsapidi kraavi vajus

Jalka jätkab suure tagasivaatega Eesti koondise tegemistele 2012. aasta EM-valiksarjas. Esimeses osas jõudsime 2010. aasta sügise lõppu: Eesti oli pärast võõrsil Serbia alistamist kodus Sloveeniale tasavägise mängu valusalt kaotanud.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Lembit Peegel

2010. aasta lõppes Eestile mitme sõpruskohtumisega: novembris viigistati kodus Liechtensteiniga, detsembris jäädi võõrsil alla nii Hiinale kui Katarile. Mitte just kõige säravamad tulemused – samas anti viimases kahes kohtumises võimalus tavapärastele varumängijatele ja noortele tulevikumeestele. 2011. aasta märts kirjutati Eesti vutilukku kullakarva tähtedega – sellele järgnes aga enneolematu sõit Ameerika mägedel.

Mäng nr 5

29. märts 2011

Eesti–Serbia 1 : 1

84. Vassiljev – 38. Pantelić Eesti: Pareiko, Jääger, Rähn, Piiroja, Klavan, Puri (29. Purje), Dmitrijev, Vassiljev, Kruglov, Ahjupera (55. Oper), Saag (66. Kink).

Märtsi lõpus toimunud kohtumine Serbiaga oli Eesti märtsikuiste mängude teine vaatus – esimene oli toimunud vaid neli päeva varem, kui seisuga 2 : 0 pandi istuli kahekordne maailmameis-

saavutasime, näitasid samamoodi, et ükskõik mis

A. Le Coq Arenalt eemaldati riigid vastamisi on, otsustavad ikkagi need män72 Serbia toetajat gijad, kes on platsil.“ Teisel poolajal aga hakkas ka Eesti surve kas

Pärast seda, kui võõrsilmängul Itaaliaga korraldasid Serbia koonvama – 84. minutil said lõpuks oma kätte ka sidise fännid korraliku mässu, ei olnud neil karistuse osana lubatud nisärgid. Konstantin Vassiljev virutas Andres

Tallinnas peetud mängul tribüünil olla. Sellest hoolimata leidsid Operi teenitud karistuslöögi enam kui 25 meetrilt tee väljaku äärde 72 ultrafänni, kes said mängu jälgida paarimadala põrkega alumise nurga poole ning see leikümne minuti jagu, enne kui nad arreteeriti ja märulipolitsei poolt minema viidi. Mängu korraldajad olid võimalikeks intsidentideks hästi valmis ja turvatöö sujus. diski tee väravasse – 1 : 1! Sealjuures oli Vassiljev sarnasest kohast neli päeva varem sahistanud ka Uruguay vastu – toona aga mitte karistuslöögist, vaid mängulisest situatsioonist. ter, vaid kaheksa kuud enne seda MMi Konstantin Vassiljev: „Ilmaolusid poolfinaalis pallinud Uruguay. Üle ega arvestades oli kõige tähtsam väravale ümber ei saa nendest mängudest rääpihta saada. Lõpuks ei olnud see muikides ilmast: nii Uruguay kui Serbia dugi mingi fantastiline löök, aga maavastu oli väljak lumine ja lund sadas põrkega palli on keerulisem tõrjuda pidevalt juurde, temperatuur jäi Uruja kõik õnnestuski plaani järgi. Need guay-mängus –4 juurde, Serbia vastu punased pallid, mida lumisel väljakul oli see nullis. kasutatakse, on tavaliselt ka natuke

Kuigi võit Uruguay üle oli vägev tuteistsugused, libedamad.“ lemus, olid koondislaste pilgud juba Mäng ei olnud aga veel sugutoona suunatud just nimelt järgmise gi lõppenud, sest mõlemal tiimil oli matši poole. Oli teada, et serblased veel üks väga hea võiduvärava šanss. tulevad meile kodus saadud kaotuse Eesti poolelt sai 90. minutil löögile eest kätte maksma, kohta kätte näiRagnar Klavan, serblaste võimalus oli tama. aga justkui mõnest Hollywoodi stse

Konstantin Vassiljev: „Kui enne naariumist. Kolmandal üleminutil viimängu oli tunne, et kõik on korras ja di pikk pall ette kahemeetrise Nikola väljak heas seisukorras, siis vahetult Žigići poole, kelle õhkõrnast puutest enne seda, kui hakkasime platsile minema, hakDuubel kaks: pääses Pareikoga silmitsi avavärava autor Pankas meeletult lund sadama. Mõlemad meeskonneli päeva telić. Esimese löögi suutis Pareiko küll tõrjuda, nad pidid sellega kohanema.“ varem oli Konsent pall põrkas tagasi vastu ründajat, sealt omaKohtumine algas meile ähvardavalt. Mängitud polnud veel sadat sekunditki, kui Taavi Rähn tegi tantin Vassiljev samast kohast sahistanud korda väravapostist väravajoonele. Enar Jääger tegi küll meeleheitliku spurdi ja lõi selle sealt mikaitses paha valesöödu ja serblased saatsid selle Uruguay vastu – nema, aga hollandlasest peakohtunik Bas Nijhuis järel palli viie puutega võrku. Meie õnneks oli otnüüd oli ohvriks näitas keskringi poole – värav loeb. sustava söödu andnud Zoran Tošić suluseisus ja Serbia. Serbia varumehed valgusid platsile magusat koll ei lugenud. tabamust tähistama, kuid millegipärast jäi abikoh

Järgnes meie poolt närviline aeg. Serbia surve tunik oma paigale. Temaga konsulteerima minnes lumest üha valgemaks muutunud väljakul kasvas ja jõudis Nijhuis Eesti õnneks järeldusele, et tegeli38. minutil said nad ka oma tahtmise: Raio Piiroja kult oli Pantelić suluseisus, ning 30 sekundit päeksis nurgalipu juures sööduga, jätkurast esialgset otsust värav tühistati. Selle olukorras tekkis meie värava all tõsine valiksarja napikas number kolm! tohuvabohu, mille kulminatsioonina viTarmo Rüütli: „Meie edu põhinebki rutas Marko Pantelić kuuelt meetrilt väju sellel, et kas need napikad lähevad lisküljepommi väravasse – 0 : 1. Konstantin Vassiljev: „Võib öelda, et serblastel olid kõik võimalused see Tarmo Rüütli: „Meie edu põhinebki ju sinu kasuks või kahjuks.“ Aivar Pohlak: „Kohtunikelt oli see briljantne otsus. Mängu ajal oli seda mäng varem ära otsustada. Neil oli mitsellel, et kas napikad suluseisu peaaegu võimatu näha, sest meid häid võimalusi, Pareiko päästis meid.“ Pareiko tegi selles mängus tõesti lähevad sinu kasuks või kahjuks.“ see tekkis sellest, et pall riivas ühe Serbia ründaja pead. Muide, rääkisin sellest olukorrast paar aastat tagasi oma koondisekarjääri ühe parema esiSerbia jalgpalliliidu toonase juhiga – tuse, noppides ära mitu lähilööki ja üks ühe vastu ta ütles samamoodi, et see oli täiesti uskumatu olukorda. olukord, aga kohtunikud kuidagi selle otsuse te

Sergei Pareiko: „Serbia vastu tahtis iga mängid ja see oli sada protsenti õige.“ gija platsil tohutult tõestada ja näidata, et Eesti Konstantin Vassiljev: „Pärast võitu Belgradis on väike riik, aga me võime samamoodi jalgpalli oli see viik võidu maitsega. Meie endi jaoks oli ilusasti mängida. Need tulemused, mis sel aastal tähtis näidata, et see võit ei olnud mingi juhus.“

Mäng nr 6

3. juuni 2011

Itaalia–Eesti 3 : 0

21. Rossi, 39. Cassano, 68. Pazzini Eesti: Pareiko, Jääger, Rähn, Piiroja, Teniste (58. Saag), Puri, Klavan, Vunk, Kruglov, Kink (79. Kams), Zenjov (58. Ahjupera).

Kui pärast märtsikuiseid kohtumisi oli Eesti koondise meeleolu ülev ja eesmärgid suured, siis 2011. aasta juuni osutus Eesti koondisele üheks ajaloo kõige mustemaks kuuks üldse. Mai lõpp ja juuni tähistasid koondisele õige tihedat tööaega: esmalt kohtuti kodus mitteametlikus kohtumises Baskimaaga (1 : 2 kaotus), seejärel võõrsil valikmängudes Itaalia ja Fääri saartega. Kõigele lisaks ootas juuni teises pooles ees Lõuna-Ameerika turnee, kuhu mitu põhimängijat otsustasid kas klubiliste kohustuste või puhkusesoovi tõttu mitte sõita.

Itaaliasse sõitis Eesti koondis küll positiivselt foonilt, kuid siiski teades, et mäng tõotab tulla üliraske. Maestro Vassiljev sai mängus Serbiaga kollase kaardi ja pidi seetõttu Modenas toimunud kohtumise vahele jätma, Venemaa esiliigas saadud vigastus jättis kõrvale aga ka Vassiljevi kälimehe Aleksandr Dmitrijevi. Seega tuli Tarmo Rüütlil tavapärane keskväli ümber mängida: Ragnar Klavan nihutati vasakkaitsest Martin Vungi kõrvale keskväljale, äärekaitsesse toodi Klavani asemel aga hoopis 23aastane Taijo Teniste.

Kui Serbiaga mängu alguses oli ilm veel „normaalne“, siis mängu ajal lumesadu üha tihenes. Tolku ei olnud ei ühest ega teisest lükkest. Itaalia pani kergest vihmasajust kiirel väljakul käima sellise vurri, mida Eesti koondis polnud juba aastaid kogenud. Sergei Pareiko tegi küll mängu alguses mitu head tõrjet, ent kui Giuseppe Rossi 21. minutil skoori avas, oligi asi sisuliselt tehtud. Tablool küll vaid 3 : 0, aga tegelikkuses oli Itaalia võit kindlamast kindlam. Gianluigi Buffon pidi oma kohtumise ainsa tõrje tegema 89. minutil. Tarmo Rüütli: „Me ei saanud kuidagi seda asja pidama. Vastased tegid meile liinide vahelt ja see Napoli huligaan Antonio Cassano valitses ründealust ala. Nad domineerisid täielikult, meil ei olnud seal midagi kaasa rääkida.“ Dmitri Kruglov: „Vassiljev ei mänginud, Sanja Dmitrijev ei mänginud. Kahjuks meil ei olnud sellist ressurssi, et neid vääriliselt asendada.“

Kohtumist mängukeelu tõttu tribüünilt jälginud Konstantin Vassiljev: „Ükskõik kes meil sel päeval koosseisus oleks olnud – Itaalia oli lihtsalt niivõrd hea. Tribüünilt oli lausa mõnus vaadata, kuidas neil pall liikus, kahjuks oli see meie vastu. See mäng tuli lihtsalt ära kannatada.“

Mäng nr 7

Fäärid viisid kohtumise meelega 7. juuni 2011 Fääri saared – Eesti 2 : 0 kehvemale staadionile 43. pen. Benjaminsen, 47. Hansen Kuigi Fääri saartel oli kasutada ka pealinnas Tórshavnis asuv Eemaldamised: 89. Justinussen – 56. Puri moodsam Tórsvølluri areen, valiti Eestiga kohtumise jaoks hooEesti: Pareiko, Jääger, Rähn, Piiroja, Kruglov, pis väikeses külakeses Toftiris asuv Svangaskarði staadion. See Zenjov, Puri, Vassiljev, Kink, Saag (82. Mošnioli fäärlaste iirlasest peatreeneri Brian Kerri teadlik valik: mägede kov), Ahjupera (66. Kams). vahel asuvas Toftiris on olud väga rasked mõlemale meeskonna le ning see tasandas jõudude vahekorda. Eestit suutsidki Fäärid Selget allajäämist Itaaliale ei saanud eestlased põju selles valiktsüklis võita, Põhja-Iirimaaga sealsamas viigistati. Tarmo Kink meenutab, et nii pehmet väljakut nagu Toftiris dema jääda: suvesoojast Modenast tuli ette võtta ta mujal polegi naljalt kohanud. „Tulime Itaaliast, kus oli +30, ja lennureis Fääridele, kus ootas jahe ja rõske ilm läksime Fääridele, kus oli +5. Kehale mõjus selliselt, et ei saa aru, ning mäng väga keerulisel väljakul (vaata lisalugu). mis toimub. Tegelikult ei oleks tohtinud sellise väljaku peal üldse Mängule lisasid vürtsi mõneti suisa prohvetlikud laused, mida Tarmo Kink oli kohtumise eel mängu pidada. Väljakule astudes võis vahel hüppeliiges mulla all olla. Ma ei pane siia praegu vürtsi juurde, vaid nii oligi! Nad ütlesid ka, et nad panid mängu meelega selle väljaku peale, ja õigesti leheveergudel välja öelnud. „Kui me ei võida Fäätegid, mis seal öelda. Koduväljakueelis tuleb ära kasutada.“ ri saari, siis keda veel? Kui kolme punkti kätte ei Kingi sõnu kinnitab ka Tarmo Rüütli. „Väljak oli pärast vihma saa, oleks see väga halb. Peab kuhugi mujale tööväga pehme. Mäletan, kuidas läksin soojenduse ajal nalja pärast le minema… Väga raske mäng tuleb. Kui mütsiga lööma minna, siis lüüakse kaks tükki ära ja lendad koju tagasi,“ põrutas Kink endale omase otsekotsenderdusi andma – jalg läks sisuliselt hüppeliigese jagu selles se pehmesse vettinud murusse!“ Peale keerulise platsi oli totaalselt harjumatu ka 823 elanikuga Toftirisse reisida. Tórshavnis ööbinud koondis ei viinud isegi hesusega. Paraku täpselt nii läkski... mängueelset treeningut võistlusplatsil läbi, sest selleks oleks

Asjad oleksid võinud olla aga hoopis teisttulnud hotellist tund aega väljakule ja tund aega tagasi sõita, sugused – mäng algas tegelikult Eesti survega kusjuures bussisõidu ajal avanesid lummavad vaated. ning juba esimesel minutil pidi vastaste väravavaht, kooliõpetaja ja linnavoliniku ametit pidanud „Meil oli väga pikk bussisõit mängupaika mägedes. Me ei viinud isegi mängueelset treeningut võistlusväljakul läbi, kuna see oli nii kaugel. Millegi taha ei ole aga pugeda – vastased olid 40aastane Jákup Mikkelsen sekkuma Konstantin meist seekord paremad. Tagasisõit oli sisuliselt matusemeeleVassiljevi kauglöögi järel. Mõnikümmend sekunolus,“ meenutab Janno Kivisild. dit hiljem pääses Mikkelseniga silmitsi Kaimar Saag, kes lükkas palli vaid mõnekümne sentimeetri jagu postist mööda. 28. minutil tabas Sergei Zenjovi terav löök posti. Tarmo Rüütli: „Kõik asjad olid kaitsva mees

Avapoolaja lõpus saabus aga külm dušš: Sander konna kasuks. Nende eesmärk oli lõhkuda ja mitPuri kaisutas Fääride nurgalöögi ajal kohtuniku arte lasta mängida. Nemad olid jälle peal meeletu vates üht vastast liiga kõvasti ja penalti oli tõsiasi. energiaga ja suutsid kaitsemänguga meil asjad Sergei Pareiko hüppas ühele, Fróði Benjaminsen kihva keerata. Saagil oli hea võimalus, lõi üle. Niilõi teisele poole ja viis kodumeeskonna juhtima. gi kehva olukorra pealt said vastased avapoolaja

Kannatuste rada jätkus Eesti jaoks lõpus penalti – plaks! Teine poolaeg ei kohe teise poolaja alguses: mängitud ei jõua veel korralikult alatagi, kui juba olnud veel 30 sekunditki, kui segadus meie vastu penalti. Kaks penaltit sellimeie karistusala juures päädis selleses mängus… Niisama ehitada oli väga ga, et Dmitri Kruglov kukutas vastaste raske, penaltitest oli tunduvalt lihtsam ründaja – taas penalti! Seekord suutis Sergei Pareiko: väravaid lüüa. Vastasele tuleb au anda, Pareiko küll Benjaminseni löögi tõrjuda, ent meie kaitsjad ei olnud tagasipõrkunud palliks valmis ja Arnbjørn Hansen tegi seisuks 2 : 0. „Tulime kõik ühe lennukiga Eestisse tagasi. Vaikus. Läksin Tarmo Kingi juurde nemad tegid oma asja ära nii, nagu olukord võimaldas, ja võtsid maksimumi.“ Janno Kivisild: „Julgen öelda, et alahindamist ei olnud. Mõistsime, et meil

Halb olukord muutus veelgi halveja ütlesin talle: ära kunagi on head mängud all, aga samal ajal olemaks üheksa minutit hiljem, kui Sander Puri ei suutnud kohtuniku pehme vile järel emotsioone taltsutada ja teenis palli vihaselt vastu maad viskamise eest mängi nende sõnadega, mida sa enne kohtumist ütled.“ me ka piisavalt haavatavad, kui meenutada kasvõi sedasama esimest mängu Fääridega. Me ei saanud sellele mängule vastu minna lihtsalt nii, et võtame teise kollase kaardi. Tõtt-öelda oleks rutiinse võidu. Pärast kaotust oli küll mõni teine vilemees võinud punase kaardi hiljem mure, et miks asjad nii on ja mida nüüd tegema anda ka Pareikole, kes läks talle mängulises olupeame. Istusime Mart Poomiga pärast pikalt ja korras jalaga virutanud vastasele kättpidi kallale. arutasime bussis või lennukis, et kus, mis, ja kuiVäga häid võimalusi tekkis aga vähe ning kuigi das edasi.“ vastased lõpetasid kohtumise samuti vähemuses, Sergei Pareikol on siiani südamel Tarmo Kinei olnud kuivast kaotusest pääsu. gi julged laused, mille too enne mängu avalikult

välja ütles: „Tulime kõik ühe lennukiga Eestisse tagasi. Vaikus. Läksin Tarmo Kingi juurde ja ütlesin talle: ära kunagi mängi nende sõnadega, mida sa enne kohtumist ütled. Elu on karm ja kui selliselt ütled, siis see näitab, et sa ei austa vastaseid. Tean oma kogemusest: kui niimoodi sõnad õhku viskad, kasvõi kosmosesse, siis need võivad nii karmilt vastu tulla. Pärast seda oli meie ainus võimalus tõestada end tulemustega.“

Pärast mängu Fääridega sai ka Eesti koondis hästi tunda vana jalgpallitõde: oled täpselt nii hea, kui oli sinu viimane mäng. Võidud Serbia ja Uruguay vastu ning varasemad head esitused olid vaat et unustatud. Nii meedias kui fännide seas räägiti tasahilju sellest, kas Tarmo Rüütli peaks üldse ametis jätkama – rääkimata sellest, et pasundati alagrupist edasi jõudmise võimaluse „lõplikust“ kadumisest. Meeskond ise püsis aga ühtne, kuigi hiljem tunnistatakse, et palju ei olnud puudu, et vanker oleks päris kraavi vajunud.

Tarmo Rüütli: „Tol hetkel musta masenduse tunnet ei olnud. Tihtipeale meenutan Nemanja Vidići sõnu, mis ta ajakirjandusele ütles, kui Serbia meile kaotas: jah, kaotasime selle mängu, aga see ei tähenda, et oleme kehv meeskond.“

Kaimar Saag: „See mäng oli korralik äratus. Meid toodi maa peale tagasi, aga panime pea alla ja töötasime edasi.“

Sergei Pareiko: „Mäletan hästi, mis kriitika oli ajalehtedes, usk hakkas neil ära kaduma. Me ise teadsime, et jalgpallis juhtub selliseid mänge ka.“

Raio Piiroja: „Fääride kaotuse järel oli olukord piiri peal – seal oleks võinud kogu kaardimaja laiali vajuda. Kuna mängijad hoidsid kokku ja said hästi läbi, siis sisemuses oldi rahulikud. Pärast oli ju veel see turnee puhkuse ajal…“ (järgneb)

Kuulsad vastased olid Eestil Lõuna-Ameerika turneel vastas parimas rivistuses. Mikk Reintami õhulendu vaatab pealt Diego Lugano.

Lõuna-Ameerikas peetud kohtumised põhjustasid omajagu paksu verd, sest Eesti ei saanud kokku kaugeltki oma parimat koosseisu. Marko Meerits tegi näiteks Tšiili vastu oma koondisekarjääri esimese täismängu.

Tšiili ja Uruguay mängud põhjustasid paksu verd

Koondise toonasest olukorrast rääkides ei saa üle ega ümber mängudest Tšiili ja Uruguayga. Juuni teises pooles toimunud kohtumistele sõitis Eesti sisuliselt B- või isegi C-koondisega, kuna paljud põhitegijad olid kas hõivatud klubi juures või soovisid lihtsalt aasta ainsal võimalikul ajal perega koos olla ja puhata. Meedias tekitasid loobumised mõistagi kehvade valikmängude taustal furoori. Põhirivistuse meestest olid rivis vaid Dmitri Kruglov ja Sander Puri. Mitu meest, kes otsustasid puhkuse kasuks, said Pohlakult avalikult noomida.

Lõpuks kaotasid sinisärgid Copa Americaks valmistunud ja kõikide staaridega varustatud Tšiilile ja Uruguayle 0 : 4 ja 0 : 3. Järjekordsed nulliga kaotamised ei teinud head ei Eesti koondise ega ka Tarmo Rüütli toonasele mainele – siit-sealt kostsid taas küsimused, kas peatreeneri vahetus peaks olema aktuaalne. Jalgpalliliit jättis Rüütli aga pukki – kusjuures lootsi ei kutsutud vaibale isegi pärast kaotust Fääri saartele.

Aivar Pohlak: „Meil on põhimõtteline lähenemine, et Eesti Jalgpalli Liidu juhatus ei ole kunagi tõmmelnud – erinevalt paljudest, kes reageerivad kohe väga jõuliselt ja kiiresti. Kui näiteks üritasime enne koroonat leppida kokku teist märtsikuu mängu, siis tahtsime kohtuda Norra ja Serbia playoff’i paari kaotajaga. Norralastega saime kokkuleppele, aga serblased ütlesid, et kahjuks on nii, et kui me Oslos kaotame, siis hiljemalt tund pärast mängu on treener hotellis vallandatud ja meil pole kellegagi Tallinnasse tulla. Võibolla tekkisid pärast kaotust Fääridele mõtted, et ehk oleme olukorras, kus tuleks pärast tsükli lõppemist peatreeneri vahetust kaaluda, kuid see oli ka maksimum.“

Abitreener Janno Kivisild mäletab samuti, et juunikuu oli koondisele ka vaimselt keeruline. „Meil ei lastud kaotust Fääri saartele väga pikalt põdeda, sest kohe tulid otsa mängud Lõuna-Ameerikas, kus saime 0 : 4 ja 0 : 3, ja tasemevahe tundus sellest veel suurem. Ühe hulga jaoks meie seast rusus seejärel veel rohkem.“