Spordipsühholoogia

Spordipsühholoogia nõuanded: sisekõne

Eesti Jalgpalli Liidu spordipsühholoogia konsultant Laur Nurkse jätkab Jalka lugejatele spordipsühholoogia/soorituspsühholoogia põhimõtete, eesmärkide ja oskuste tutvustamist.

Tekst: Laur Nurkse | Foto: Jana Pipar

Kui eelmine soorituspsühholoogia artikkel (ilmus maikuu Jalkas) oli sissejuhatav ja tutvustas lühidalt mitut erinevat, kuid üksteist täiendavat psühholoogilist oskust, mis aitavad edendada sportlikku sooritust (sisekõne, soorituseelsed rutiinid, visualiseerimine, planeerimine, eesmärkide püstitamine ja lõõgastustehnikad), siis käesolev artikkel keskendub ühele konkreetsemale psühholoogilisele oskusele – mõtetega tegelevale sisekõnele.

Mõtete justkui nähtamatu olemus – need tulevad ja lähevad – muudab mõtete ja mõttemustrite adumise abstraktseks, mistõttu suuname oma tähelepanu pigem psühholoogilistele konstruktidele, mis tunduvad hoomatavamad ja realistlikumad (näiteks meeltega maailma tajumine).

Sisekõne on aga kognitiivse kontrolli osas üks võimsamaid oskusi, sest reguleerime sellega oma mõtteid. Sisekõne on seega personaalne sisemine dialoog iseendaga suhtlemiseks ja seeläbi enda juhtimiseks. Sisekõne on lüli mõtete ja liigutustegevuse vahel, sest motoorikat juhtivad keskused saavad ülesandele suunatud signaali just mõtete juhtimiskeskusest. Teaduskirjandus on viimase kahekümnendi jooksul uurinud, kuidas mõjutab sisekõne sportlikku sooritust. Sealsed uuringud on püüdnud avastada aspekte, kuidas sisekõne sooritust mõjutab, ning leidnud ka mitu olulist vastust.

Artiklis käsitletakse sisekõne praktilisi võimalusi ja tuuakse välja mitu rakenduslikku meetodit (kuidas seda kasutada?), selgub sisekõne olemus ja funktsioon (mis see on?) ning põhjenduslik taust selle kasulikkuse kohta sportlikule sooritusele (miks seda kasutada?). `

Endaga rääkida on okei

Sportlased räägivad iseendaga tihti, kui mitte isegi kogu aeg. Treeningutel ja võistlustel. Treeningu eel ja pärast ning enne võistlust ja võistluse möödudes. Räägitakse ennetavalt sellest, mis ootab ees (näiteks „ma löön täna värava“ või „täna me vist kaotame“). Räägitakse ka sellest, mis juhtub käesoleval hetkel (näiteks „löö“, „hüppa“, „suuna ääre poole“), ning räägitakse ka sellest, mis juba juhtus, kas refleksioonina või hinnanguna sooritusele või sündmusele (näiteks „oleksin võinud rohkem pingutada“ või „täna läks halvasti, sest polnud üldse õnne“). See on täiesti normaalne protsess, sest selliselt meie aju mehhanismid töötavadki. Kogu see iseendaga rääkimine võib avalduda vaikselt endamisi kõneledes või valjult ekspressiivselt väljendudes – mõnikord me kontrollime seda, mõnikord purskab miski meist valjusti justkui iseenesest välja. Iseenda seisukohast ei ole tegelikult aga üldse määrav, kas sisekõne avaldub vaikselt ja sisemiselt või valjult ja välimiselt – sest kõneletakse iseenda konstrueeritud mõttevälgatustega niikuinii. Mõlemal juhul suhtleme iseendaga – stimuleerime, kirjeldame, suuname või hindame soorituskeskseid liigutustegevusi ja sündmusi. Seega võib sisekõne (nii sisemiselt ja vaikselt kui valjult ja välimiselt) avalduda täiesti ootamatult endale märkamatultki. Ja nii tüüpiliselt ongi.

Sisekõne konstrueeritakse tavaliselt pigem harjumuspäraste mõttemustrite toel, mis on ajas teadvustamatult kujunenud, või täiesti värskete juhuslike reageeringutega mingitele (uutele) soorituskesksetele tegevustele või sündmustele.

Mõlema tavapärase sisekõne avaldumise võimaluse puhul on tegu teadlikult ettekavatsemata ja planeerimata tegevusega. Ettekavatsemata või planeerimata protsesse iseloomustab aga juhuslikkus. Juhuslikkus väljendab nähtuse ebaolulist, ajutist või ebapüsivat seost, mille puhul võib nähtus toimuda ühel või teisel viisil või ka toimumata jääda. Soorituse puhul on aga juhuslikkus ju nähtus, mida sooviks igal juhul vältida. Näiteks jalgpal

 Teaduslikud uuringud näitavad, et motiveeriv sisekõne on eriti efektiivne pingutusega seotud nüanssides, näiteks mängu lõpus vastupidavuse hoogustamises.

Sisekõne on jutt, mida saab öelda vaikselt või valjult, juhuslikult või ettevalmistatult selleks, et stimuleerida, kirjeldada, suunata või hinnata soorituskeskseid tegevusi või olukordi.

Sisekõne on seega mõtete juhtimise strateegia. See, mida endale ütlen, tõenäoliselt ka juhtub või sedasi ka tunnen. See mõjutab meid nii lühiajaliselt kui ka pikemas perspektiivis. Kui mälu seostub inimestel tavaliselt mälestustega minevikust ehk meenutustega, siis tegelikult on mälul ka teine võimekus – nimelt luua plaane ja kavatsusi. Sel juhul räägime prospektiivsest mälust ehk ettevaatavast mälust ja mitte retrospektiivsest mälust ehk tagasivaatavast mälust. Prospektiivne mälu on kognitiivse kontrolli ja sisekõne suhtes määrava tähtsusega – milline ma tahaksin olla, mida ma tahaksin kindlas olukorras teha või mida ma tahaksin pärast kindlat tegevust saavutada.

Mitu külge

Sisekõne jaguneb funktsionaalsuse põhimõttel kaheks – eristatakse motivatsioonilist ja instruktsionaalset sisekõnet. Motiveeriva sisekõne eesmärk on suurendada enesekindlust ja enesetõhusust, vähendada lis üldisemalt harjutatakse ja lihvitakse meisterlikkust paljude oskuste puhul, et vältida juhuslikkust. Olgu selleks esimese puute tehnilised aspektid, võistkondlike mänguprintsiipide taktikalised aspektid või koordinatsiooni kehalised aspektid. Seega on sisekõne juhuslik ja ettekavatsemata avaldumine ohtlik, sest sellele toetudes jätame soorituse spetsiifilised aspektid kontrollimata. Ehk ei kontrollita ise sisekõnet, vaid lastakse sisekõnel naiivselt ennast mõjutada. Teisisõnu toetume aju vaikimisi süsteemile, mis juba eelmisest artiklist teadaolevalt ei soodusta eduka tippsoorituse võimalikkust või realiseerumist. Soorituspsühholoogias levib ka ütlus „ole ettevaatlik, mis sa ütled, sest pea meeles, et sa kuulad“. ärevust ja suurendada pingutuseks valmisolekut. Näiteks väsimuse korral ergutamine: „läheb-läheb!“, „ma suudan seda!“, „c’mon!“. Instrueeriva sisekõne eesmärk on kiirendada tähelepanu ümberlülitust, kohandada häirivaid mõtteid ja suunata soorituskeskne fookus spetsiifilistele liigutustegevusega seotud aspektidele (kehalised, tehnilised, taktikalised oskused). Näiteks tuleva sooritusliku aspekti meelde tuletamine: „reageerin kiiresti“, „vaata palli, siis suuna“, „ole vastasega kontaktis!“. Nüüdisaegsed teaduslikud uuringud näitavad, et motiveeriv sisekõne on eriti efektiivne pingutusega seotud nüanssides (näiteks vastupidavuse hoogustamises) ning instrueeriv sisekõne spetsiifiliste soorituskesksete nüansside võimendamises (näiSisekõne on jutt, mida saab öelda vaikselt või valjult, juhuslikult või ettevalmistatult Milles seisneb sisekõne? Kõigest sellest hoolimata on meil võimalus muuta kogu protsess vastupidiseks – lõpetada enda kuulamine ja alustada endaga rääkimisega. Siinkohal saamegi rääkida sisekõnest kui oskusest juhtida oma sisemist suhtlust iseendaga. Mõtete juhtimine ehk sisekõne strateegiline kasutamine tähendab eri märgusõnade või fraaside instrumentaalset kasutamist süstematiseeritud või ettekavatsetud moel eduka enesereguleerimise eesmärgil. Seega miks peaks sisekõne oskust arendama? Sellepärast, et luua endale efektiivse enesejuhtimise võimalus, et sportlik sooritus saaks endale soovitud moel realiseeruda. teks löögi täpsuse mõjutamine). Sisekõne strateegia jaguneb samuti kaheks mudeliks, millest esimene toetab rohkem negatiivsete mõttemustrite teadvustamist ja muutmist, teine loob võimaluse luua nii-öelda tühjale lehele uued efektiivsed mõttemustrid. Esimene mudel jaguneb neljaks komponendiks või faasiks: mõtete märkamine, mõtetele vastamine, mõtete ümbersõnastamine ja mõtete kinnistamine. Need sisekõne komponendid on omavahel seotud jätkuvuse printsiibi kaudu, mis tähendab, et sisekõne strateegia on protsess. Iga faas viib järgmisse ning protsess käib ringiratast. Mõtete kinnistamise faas ei ole seega kunagi lõplik, sest sportlase uus oskuslik tase ja suurenenud võimekus võivad eeldada uute mõtete vajalikkust, et selleks, et stimuleerida, kirjeldada, suunata või hinnata soorituskeskseid tegevusi või olukordi.

soorituslikku potentsiaali taas edasi arendada.

Mõtete märkamine Mõtete avaldub sooritust pärsmärkamine sivate (tüüpiliselt negatiivsete) mõtete tähele panemises ja äratundMõtete mises, et need kinnistamine mõtted soorituse realiseerumist ei segaks. Sportlane õpib avastama soorituskeskseid mõttemustreid ehk Mõtete ümbersõnastamine seda, milliste enesekohaste väidetega ta iseendaga suhtleb. Järgnevalt tuleks mõtetele ratsionaalse pilguga peale vaadata ja kontrollida, kuivõrd tõepärased ja efektiivsed need on, ehk vastata iseenda mõtetele. Siinkohal võib sportlane näiteks aduda, et praegused mõtted on ebasobivad või ebarealistlikud ehk ei soodusta üldse soorituse realiseerumist. Seejärel jõuab sisekõne juhtimise protsess mõtete ümbersõnastamise faasi, mis seisneb varem leitud mõtete realistlikkuse teisiti sõnastamises. Sportlane õpib soorituskeskseid mõtteid formuleerima ja väljendama endale sobival ja kasulikul viisil, et soorituse tulemuslikkust parandada. Mõtete kinnistamine tähendab valitud sobivate ja efektiivsete mõtete (sõnad, fraasid jms) harjutamist ja kordamist, et luua tähelepanule vajalik fookus ja kehale vajalik erutus eesmärgiga optimeerida mõtete muster sooritust soodustavaks automaatseks süsteemiks.

Teise mudeliga saab leiutada kindlate jalgpalli soorituskesksetele oskuste realiseerimisele või situatsioonide lahendamisele suunatud mõtteid, mis toetaksid soorituse edukust ja tulemuslikkust endale soovitud moel. Järgmisena tuleks leiutatud mõtteid mitme järgneva treeningu jooksul õigetes olukordades rakendada, et katsetada nende sobivust, mugavust ja efektiivsust. Kui osa mõtteid vajab kohandamist või täpsustamist, siis viia sisse muudatused ja korrektiivid. Seejärel pühenduda taas kord praktiseerimisele, sest korduste arvuga areneb harjumus, mis ajas aina kinnistub ja loob lõppkokkuvõttes efektiivse mõttemustri alusel eduka soorituse automaatsuse.

leiutan rakendan kohandan

Mõlema mudeli puhul on oluline teha eneseanalüüs ja/või õppida iseendast tundma – mis mind motiveerib ja milliseid instruktsioone tahaksin endale kindlates jalgpallilistes situatsioonides öelda. Kõik see on oluline info, et oskaksime end vajalikul momendil veenda oma suutlikkuses teha parim sooritus või olla pärast sooritust teadlik, milliste mõtetega end kaotuse järel üles turgutada.

Mõtetele vastamine

praktiseerin

Isiklik sisekõne käsikiri

Lõpuks valmib sportlase personaalne sisekõne käsikiri (script). Näiteks jalgpalluri sisekõne käsikirjas võiks ilmneda nii motiveerivad kui instrueerivad mõtted, kuidas valmistuda näiliselt nõrgema või tugevama vastase vastu, kuidas tegutseda näiliselt nõrgema või tugevama vastase vastu kaotus- või eduseisu puhul või kuidas reageerida näiliselt nõrgema või tugevama vastase vastu alistumise või alistamise korral. Peale selle loomulikult nii rünnaku, kaitse kui üleminekute ehk jalgpalli põhimomentide taktikaliste aspektide motiveerivad ja instrueerivad märksõnad. (PS! Neid sisekõne aspekte saab väga edukalt luua ka võistkonna tasandil!) Spetsiifilisemate olukordade üksikasjad (näiteks duellid, individuaalne meisterlikkus (tehniline ja kehaline) või standardolukorrad) nõuavad samuti loomulikult nii motiveerivaid kui instrueerivaid üksikuid mõtteid või isegi omaette sisekõne käsikirja.

Lõpetuseks tuleb rõhutada ka asjaolu, et oluline on eristada sisekõne emotsionaalne sisu tulemuslikkusest. Positiivne sisekõne ei garanteeri alati tulemuslikkust. Tulemuslikkuse võib tuua ka negatiivne, ennast utsitav sisekõne, kui seda õigesti rakendada. Kõik on selles osas vägagi personaalne. Sportlasele on positiivse sisekõne kasutamine selles mõttes kohustuslik, negatiivne aga pigem rangelt soovituslik.

Sisekõne on sportlasele võimas oskus, mis aitab muuta soorituskeskseid liigutustegevusi kvaliteetsemaks – täpsemaks, kiiremaks, intensiivsemaks, koordineeritumaks, tugevamaks ja vastupidavamaks. Sihikindlus ja järjepidevus sisekõne kasutamises pikema aja vältel loob sportlasele eelduse, et soovitud sportlik sooritus realiseerub maksimaalse võimekuse tasemel.

SISEKÕNE

Motiveerivad ja instrueerivad personaalsed sõnad, fraasid, laused. Harjutamine ja sisekõne kinnistamine

MENTALITEEDI MUUTUS

Eneseregulatsioon ja enesekontroll Suurenenud valmisolek ja enesekindlus Edukam tähelepanu juhtimine

PAREM SOORITUS

Lisalugemist

Papaioannou, A. G., Hackfort, D. (Eds.), „Routledge Companion to Sport and Exercise Psychology: Global Perspectives and Fundamental Concepts“ (Routledge 2014)

Raudsepp, L., Hannus, A., Matsi, J., Koka, A., „Spordipsühholoogia õpik“ (Tartu, AS Atlex 2010)

Eestlaste kolmikvõit andis lätlastele motivatsioonisüsti

Augusti keskel sai lõpu läbi aegade esimene rannajalgpalli Eesti-Läti ühisliiga, mille formaat osutus koroonaviiruse tõttu pisut teistsuguseks, kui esialgu plaaniti. Sellest hoolimata oli Coolbet rannaliiga avahooaeg suur õnnestumine, leiab Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Ants Liigus

Koroonapandeemia puhkedes olid rannavuti eestvedajad nii Eestis kui Lätis äraootaval seisukohal: kuna Läti olukord oli viiruse leviku suhtes Eestist laias laastus kaks nädalat maas, tuli ära oodata aeg, mil mõlemas riigis on olukord stabiliseerunud, enne kui mängudega alustati. „Algselt pidi esimene etapp algama 13. juunil Lätis, aga eestlaste jaoks umbes samal ajal Läti piirid alles avanesid. Lõpuks alustasime 4.–5. juulil, aga me ei olnud enne seda tükk aega kindlad, kas isegi siis õnnestub meil võistlusi pidada,“ muigab Kask.

Kuna hooajaga alustati sisuliselt kuu aega hiljem, kui plaanitud, muudeti juhendit ja jäeti ära playoff, mis oleks esialgu pidanud toimuma augusti lõpus. Selle asemel selgitati meister välja kaheksa võistkonna osavõtul kaheringilise liigasüsteemi tulemusena.

Coolbet rannaliiga võitja 2020 – SK Augur Enemat.

„Kõik osapooled said otsuse põhjustest aru ja olid leplikud,“ kiidab Kask. „Mõned võistkonnad suisa eelistavadki ilma playoff’ita mängida – mõnes mõttes on liigasüsteem ausam. Sel aastal selgus meistervõistkond küll juba enne viimast etappi, kuid teise, kolmanda ja neljanda koha saatus oli sellegipoolest lõpuni lahtine. Playoff’i mõte oli see, et viimane etapp oleks kindlasti pingeline ja põnev, aga tegelikult oli põnevust ka ilma selleta.“

Koostöö lätlastega sujus Kase sõnul kenasti, kusjuures Eesti klubide kolmikvõit lisas tema sõnul Läti meeskondadele kõvasti indu juurde, et edaspidi eestlastele paremini vastu saada. Ühisliiga formaadil nähakse ka pikemat tulevikku. „Kui hooaja alguses olime seisus, kus keegi ei teadnud täpselt, kuidas jõudude vahekord kujuneda võib, siis reaalsuses said lätlased kõva motivatsioonisüsti juurde. Nad tahavad täiega edasi panna!“ räägib Kask. „Meiega võtsid nüüd ühendust ka leedulased, kes soovivad samuti, et nende võistkonnad punti võetaks – Leedus on kaks väga head klubi. Pakkusime neile välja, et liiga võiks välja näha selline, et Lätist ja Leedust oleks mõlemast kaks klubi ning Eestist kuus. Liiga kasvaks seega kaheksa võistkonna pealt kümnele, kusjuures kümnest klubist kaheksa oleksid väga tugeva tasemega. Mängiksime samamoodi kaks ringi.“

Eesti rannajalgpall on Kase sõnul võrreldes lõunanaabrite omaga pisut paremas seisus tänu

järjepidevusele. „Me ei ole ühtegi hooaega vahele jätnud – alates 2003. aastast oleme igal aastal mänginud. Lätlastel ja leedulastel on aga vaheaastaid sees olnud ja kogu asi käinud üles-alla. Oleme taristu ja meeskondade poole pealt pisut ees, aga see ei tähenda tingimata, et me mängulise taseme poolest tohutult üle oleksime. Sel aastal olid Eesti klubid küll kolm esimest, aga siin võib mõelda ka nii, et pandeemia pani väikese paugu – Läti klubid on harjunud leegionäre kasutama, aga Venemaalt ei saanud ju koroonaviiruse tõttu sel aastal kedagi appi tuua. Olen kindel, et 2021. aastal tuleb sealt selline koosseisutugevdus, et… Nad ei taha eestlastele alla jääda!“ naerab Kask.

Hoolimata sellest, et Lätis toimuma pidanud liiga avaetapp jäi ära, jõudis Coolbet rannaliiga siiski esimest korda ajaloo jooksul ka Eesti pinnalt välja: teine etapp peeti juuli keskel Lätis Jūrmala rannas. „Kui kohale jõudsime, oli juba 30 kraadi sooja! Tagasiside oli kõigi poolt väga positiivne,“ kiidab Kask.

Augur Enematile tõi võidu kvaliteetne ja sügav tiim

Eesti meistriks krooniti 2020. aastal SK Augur Enemat, kes on nüüd klubina Eesti meistriks tulnud kokku neljal korral: viimati triumfeeriti 2018. aastal, enne seda aga 2012. ja 2013. aastal. Edu oli mäekõrgune: tiitlivõit kindlustati juba eelviimasel etapil, kogu hooaja peale kaotati vaid üks kohtumine ja sedagi olukorras, kus tiitel oli juba kindel.

Tiimi eestvedaja ja Eesti koondislane Rasmus Munskind plaanis sealjuures hooaega alustada mängijana, kuid suve alguses saadud vigastus ei jätnud ta lühikeseks hooajaks mitte pealtvaatajaks, vaid… treeneriks! „Olin juba kaks hooaega mängiv treener olnud, aga kaks trenni enne hooaja algust sain põlvevigastuse. Kuigi külgsideme osaline rebend paraneb umbes kuus nädalat, tähendas see ajastuse tõttu täpselt seda, et hooaeg mängijana jäi mul vahele,“ selgitab Munskind.

Mängiva treenerina tundus Munskindile juba hooaja alguse eel, et Augur Enemati komplekteeritus on parim – küsimärgiks oli aga Läti tiimide tase. „Peale esimest etappi sai selgeks, et lätlased nii kvaliteetsed ka ei ole. Meie aga saime selleks hooajaks kolm korralikku väravavahti, liitusid veel Tarmo Kink ja Ragnar Rump, kes olid varem Peugeot’ võistkonnas mänginud. Kaks mängijat tulid ka Sauelt. Koosseis oli sügav ja kui keegi mingil põhjusel mängida ei saanud, oli asendus kohe võtta.“

Pohlaku tunnustus pani täpi i peale

Hooaja viimasel etapil Pärnus viibis kohapeal ka Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak, kes vaatas rannajalgpalli mängu täies pikkuses sealjuures esimest korda. „Tahan kõigile öelda: see siin on tõsine spordiareen, see oli tõsine võistlus ja see on väga palju nõudev sport tõsiste võistkondade osavõtul,“ kiitis Pohlak hiljem peetud kõnes. „Ei saa öelda, et ma oleksin väga üllatunud, sest läbi rannajalgpalli komisjoni olin asjadega kursis, aga olin üllatunud tasemest. Oli näha, et osa vendi on väga heas vormis, lausa professionaalid, kes on treeninud selleks, et seda mängu siin niimoodi mängida. Mulle see meeleolu väga meeldis ja rannajalgpall on väga huvitav meelelahutuslik väljund läbi spordi.“

Pohlakul jagus kiidusõnu ka aastaid Eesti rannavutti vedanud Kasele. „Igal protsessil peab olema eestvedaja, et see liiguks kindlate eesmärkidega kindlas suunas. Karile on aitäh vähe öelda. Sina oled seda tassinud ja reaalse tulemuse üle võid uhke olla,” tunnustas Pohlak.

Kase sõnul oli tal toetavaid sõnu mõistagi väga soe kuulata. „Mõnikord öeldakse neid sõnu niisama, aga kuna ta oli kohapeal ja vaatas mängu esimest korda täispikkuses, siis ta nägi, et see on päris sport. Tuleb olla väga heas vormis, et sellisel tasemel mängida, ja selles mõttes oli tal ka endal šokk ja üllatus, et see ala nii raske ja tehniline oli. Neid sõnu oli mõnus kuulata, aga eks ole ka kõvasti tööd tehtud!“ sõnab Kask.

Lätlastega ühise liiga mooCoolbet rannaliiga dustamine Munskindile meeldis, sest see pakkus vaheldusrikkamat proovikivi. „Suur osa hooaja neist on futsali taustaga sporlõppjärjestus diinimesed, kes on heas vormis. Meil oli nendega ka mitu rasket SK Augur Enemat 38 p mängu – Ropažit ja Beitar KauBSC Thunder Arvutitark gurit võitsime mõlemat vaid Nõmme BSC OlyBet BSC LAT BFS Ropaži 27 p 24 p 22 p 20 p ühe väravaga. Lõpuks otsustas meistritiitli aga see, et lätlased suutsid teistelt Eesti tippudelt FK Beitar Kauguri 15 p punkte ära võtta. Seetõttu oligi BSC Üksjalgvärav vahe enne viimast etappi piisaElementmaster 11 p valt suur.“ BSC Türi 0 p Kolmeaastase pausi järel mängis rannavuti meistriliigas ka endine murukoondislane Tarmo Kink, kes tuli Augur Enemati ridades ka Eesti meistriks. Munskindil jagus Kingile vaid kiidusõnu. „Tõeline proff! Ta oli kõikides trennides ja kõikidel etappidel alati kohal, isegi siis, kui vigastused kimbutasid. Väravaid tuli tal kuus, aga mõned neist väga olulised. Eks tal läheb natuke aega, et kohaneda – ühest hooajast on vähe, et väga kõvaks mängumeheks saada, aga ta oli tähtis lüli meeskonnast ja tema panus oli väga hea.“

Kristian Marmor

valiti Coolbet rannaliiga hooaja parimaks mängijaks.

20 väravat

lõi Augur Enemati ründeäss Sander Lepik, tulles sellega Coolbet rannaliiga parimaks väravakütiks.

Rimo Hunt

lõi oma debüüthooajal rannaliigas Nõmme BSC OlyBeti eest kokku suisa 16 väravat, millega oli pronksitiimi parim skooritegija.

Lev Jašin

Tallinnas

Maineka jalgpalliauhinna Ballon d’Ori laureaate on Eestis käinud küll. Tõsisemad asjahuvilised mäletavad kindlasti, kui meisterlikult suutsid siin palli käsitseda näiteks Cristiano Ronaldo ja Luís Figo, kuidas möödus Tallinna-visiit kuulsal brasiillasel Kakál, või ehk meenub seegi, et töökohustuste pärast on Eestis viibinud koguni omaaegne tippmängija ja pärastine jalgpalliametnik Michel Platini. Kuid kas teadsite, et 60 aastat tagasi, 5. augustil 1960 külastas Tallinna veel üks hilisem kuldpalli võitja, legendaarne väravavaht Lev Jašin?

Tekst: Kalle Voolaid, Eesti spordi- ja olümpiamuuseum | Fotod: Gunnar Vaidla / Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Ometi nii see oli. Just eelmainitud päeval läksid toonasel Komsomoli staadionil 1 NSV Liidu meistrivõistluste A-klassis vastamisi Jašini kodumeeskond Moskva Dinamo ja kohalik esindusklubi Tallinna Kalev. Mängu jäädvustas tuleviku tarbeks Eesti spordifotograafia suurnimi Gunnar Vaidla – ja nüüd toomegi Gunnar Vaidla rikkaliku pärandi talletaja Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi poolt avalikkuse ette valiku selle kohtumise hetkedest.

Publikut hullutanud Must Ämblik

Kaheldamatult oli Eesti jalgpallile oluline kogu 1960. aasta – ikkagi Kalevi esimene hooaeg üleliidulises kõrgliigas! –, ent valitseva NSV Liidu meistri Moskva Dinamo Tallinnas käiku võib tagantjärele pidada üheks selle hooaja mälestusväärsemaks momendiks, moskvalaste väravat kaitsnud Lev Jašinit aga tuleb hinnata üldse üheks läbi aegade tunnustatu

Lev Jašin Tallinnas vägesid kamandamas.

Karl Kollo on penaltist palli võrku virutanud – legendaarne Lev Jašin on üle mängitud! maks Eestis käinud jalgpallitipuks. Ta on ju seni ainsa puurivahina pälvinud Ballon d’Ori auhinna, ta on valitud 20. sajandi parimaks väravavahiks ja 20. sajandi maailma jalgpallikoondise liikmeks, lisaks sai ta NSV Liidu vutikoondise liikmena kirja 74 mängu ning tõusis Euroopa meistri ja olümpiavõitja aujärjele.

Tänaseni räägitakse legende Musta Ämbliku (see oli Jašini hüüdnimi) osavusest ja hullutavast mõjust tribüünidele. Nii näiteks on hilisem telekommentaator ja NSV Liidu koondise omaaegne varuväravavaht Vladimir Maslatšenko meenutanud, kuidas Jašin ajas ta 1962. aasta MM-finaalturniiril kohtumises Kolumbiaga hiilgava viimase minuti tõrjega täiesti pöördesse. Ikka nii pöördesse, et vaene Maslatšenko röökis end tribüünil sõna otseses mõttes pildituks ja sadas siis ees istunud pealtvaatajaile minestunult selga... 2

 Moskva Dinamo eest tegi kaasa ka Tallinnast pärit vutiäss Georgi Rjabov, kes tänavu juunikuus meie seast lahkus.

Tallinna Kalevi jalgpallimeeskond anno 1960

Tallinna Kalevi meeskonna peatreener oli sel hooajal kogenud Elmar Saar, enne II maailmasõda 19 korral Eesti jalgpalli rahvusmeeskonda kuulunud mees, mängijatena kandsid põhiraskust Ants Veldermann, Vladimir Dubrovski, Heldur Kallis, Benno Tael, Edmond Kesküll, Heino Sepp, Erich Kollo, Karl Kollo, Vladimir Rodionov, Rifat Salahadtinov, Raul Nell, Arvo Tammkõrv, Vladimir Nikolajev, Mati Gilden, Albert Samsonov, Aleksandr Kanunnikov, Aleksandr Pismennõi, Nikolai Tsagareišvili jt. 1

1 Meeskonna koosseisu taastades oli abiks Lembit Koigi koostatud raamat „Jalgpall minevikust tänapäevani“ (Tallinn, Eesti Raamat 1970).

Jašinile löödi Tallinnas värav!

Kalevi meeskonna ajalooline pääs NSV Liidu kõrgliigasse ehk A-klassi sai toona teoks, kuna 1960. aasta vutihooaja eel otsustati muuta NSV Liidu jalgpalli meistrivõistluste süsteemi. Uute reeglite kohaselt osales A-klassis senise 12 klubi asemel 22 klubi ning sarjale lisati ühtlasi geograafilist mõõdet. 3

Moskva Dinamo, 1950. aastatel suisa neljal korral NSVLi meistriks kroonitud suurklubi, kohtus Kaleviga Tallinnas 5. augustil, teisisõnu vähem kui kuu aega pärast 10. juulil Pariisis toimunud ajaloo esimest jalgpalli EM-finaali, mis oli peale Jašini teinud Euroopa meistri veel mitmest Dinamo mängijast. Kuid lisaks värskete Euroopa meistritega tutvumisele suurendas kohaliku pealtvaatajaskonna huvi mängu vastu ilmsesti  Lõppskoor kuulutas küll külaliste võitu, kuid Tallinna meeskond andis siiski kuulsatele vastastele kõva lahingu. seegi asjaolu, et dinamolaste ridadesse kuulus üks tallinlastele hästi tuntud mees, siin sündinud jalgosa saadi köitvast matšist. Kalev ei tundnud nimepallilootus Georgi Rjabov. kate oponentide ees liigset aukartust, moskvalas

Publikut koguneski tribüünidele rohkesti ning te kaitseliinile tekitati üksjagu peavalu ja nende puurivahile jagati lahkesti võimalusi oma oskusi demonstreerida. Külalised pääsesid küll poolajale

Mis sai edasi? 2 : 0 eduseisus (väravad lõid Genrih Fedosov ja vastne Euroopa meister Viktor Tsarjov), ent teisel

Kui Moskva Dinamo mängis staatusele kohaselt taas suurt poolajal suutsid skoorida ka võõrustajad, kui kohmängu ja kroonis hooaja pronksmedaliga, siis Tallinnas neile sütuniku määratud penalti läkitas 72. minutil Jašini dilt vastu hakanud Kalevi meeskonna elu oli tegelikult keeruline. selja taha Karl Kollo. Mõõduvõtt lõppeski tulemu

Alagrupi 1 lõpetasid kalevlased selgelt viimasena, kogudes ükssega 2 : 1 4 – ja kuigi kalevlased tabelisse punktilisa nes kolm punkti, mis tähendas, et edasi kukuti sarja nõrgimasse tugevusrühma ning jätkati koos Bakuu Neftjaniku, Kišinjovi Moldova ja Vilniuse Spartakiga mänge kohtadele 19–22. Selles ei saanud, jäid kiibitsejad ja ajakirjandus mees konna mänguga sedapuhku pigem rahule. seltskonnas tunti end lõpuks piisavalt mugavalt ja võeti grupivõit, mis tagas Kalevile A-klassi liigadebüüdi üldkokkuvõttes Käesoleva kirjatöö autor tänab jalgpalliajaloo19. koha. Hooaja väravate vaheks kujunes 21 : 72, suurimaks last Indrek Schwedet mõnegi asjakohase teeotsa väravakütiks tõusis seitse korda skoorinud Karl Kollo. kättenäitamise eest!

1 A-klassi meistrivõistluste esimeseks etapiks jagati meeskonnad kahte 11-liikmelisse alagruppi, mille tulemuste alusel jätkati mänge tugevusrühmades. Alagruppide parimad jätkasid esikuuikus medalite jagamist, järgmistele kohtadele jäänud aga mängisid omavahel kohtadele 7–12, 13–18 ja 19–22. 3 1960. aastaks kutsuti A-klassi koguni 12 liiduvabariigi klubid, kaasa arvatud meeskonnad kõigist kolmest Balti vabariigist. 4 Selle hooaja A-klassi mängude tulemused leiab n siit: https://fc-dynamo.ru/champ/rezult.php?gd=1960.

Tühjade tribüünide tõttu on telejaamad asunud vaikust täitma kunstlike heliefektidega. Staadionil olevad mängijad neid aga ei kuule – hääled lisatakse pildile juurde alles ülekandejaamas. Mõnel üksikul staadionil on koduklubi ise üles seadnud põhjaliku helisüsteemi, millega üritatakse jäljendada publiku kaasaelamist ka väljakul olevate mängijate jaoks.

Uusim amet jalgpallis: vutihelilooja

Koroonapausi järel naasnud jalgpallilahingud maailma suurliigades tõid ühtlasi kaasa selle, et teleülekandeid tuli vaatajatele uues olukorras harjumuspärasemaks muuta. Publiku ja fännide puudumisel tekkivat vaikust, mis on paljudele vaatajatele suisa häiriv või ebamugav, täideti mitmel pool kunstlike heliefektidega.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Gary A. Vasquez, USA Today Sports / Scanpix

Kui tavalisel mängul tuleb helirežissööril muretseda selle pärast, et väljakuäärsed mikrofonid oleksid õiges kohas ja õiged mikrofonid olenevalt mänguolukorrast sisse või välja lülitatud, siis koroonaviirusest tingitud eriolukord muutis seda pilti märgatavalt. Mitu suurt jalgpalliliigat eesotsas Inglismaa Premier League’iga soovisid tühjade tribüünide ees peetavatest mängudest teha ikkagi võimalikult atraktiivse teletoote ning pakkusid televaatajatele võimaluse jälgida kohtumisi kunstliku helifooniga, mis imiteerib fännide laule ja reaktsioone.

Kui näiteks Eesti väiksematel staadionitel ja väiksema publikuarvuga ei pruugi fännihäälte puudumine teinekord esmapilgul isegi arusaadav olla, siis suurtes liigades ja hiigelstaadionitel, kus tavaliselt on kümneid ja kümneid tuhandeid tulihingelisi fänne, on kontrast suur ja publiku puudumine teleülekandes vägagi märgatav. Vaikuses jalgpalli vaatamine tekitab paratamatult seoseid hooajaeelsete treeningmatšide või muude vähetähtsate mängudega – tegelikult mängitakse ju aga olulisi kohtumisi.

„FIFA 20“ murrab päris jalgpalli

Just seepärast ongi suured telejaamad teinud pingutusi, et publiku puudumisest tekkivat helitühimikku täita. Appi võeti valdkond, mis sarnase asjaga igapäevaselt tegeleb: kuulsate „FIFA“ vi

deomängude tootjale EA Sportsile ei ole kunstliku atmosfääri loomine midagi uut, sest „FIFA“ Kunstlikud helid on muudes mängudes on fännide helid sees olnud sisuliselt algusaegadest peale. spordiüle kannetes laialt levinudspordiülekannetes laialt levinud Alates „FIFA 15st“ on detailselt mängus sees olnud kõikide Premier League’i klubide staadionid ja ühtlasi ka nendel staadionitel kõlavad spetsiifilised laulud, fännide reaktsioonid ja kõik selle juurde kuuluv. EA Sports on helid lindistanud päris mängude ajal, nii et autentsusele on asi võimalikult lähedal. Mängude tootja võimaldaski Premier League’i telepildi tootjatele ligipääsu ligi 13tunnisele materjalile, mida heliinsenerid õigel ajal ja õiges kontekstis vaatajateni tuua proovivad. Just nimelt ajastus ongi selle töö juures – mida võib naljaga pooleks nimetada vutihelilooja tööks – üks tähtsamaid asju. Heliinsener peab mängu peensusteni tundma ja tajuma väga täpselt ära, milline võiks olla publiku reaktsioon, sealjuures tuleb jälgida ka seda, kumb võistkond mängib koduplatsil. Helirežissööridele on jalgpallist suuremaks proovikiviks olnud tihtipeale hoopis muud spordialad, kus heli edastamine tuleb lahendada teisiti, et teleülekanded vaatajale harjumuspäraseks teha. Paljudel aladel (näiteks curling, vibulaskmine) asetatakse mikrofonid kas sportlase riiete külge või võistlejale väga lähedale, et kätte saada ja võimendada helisid, mis muidu sumbuksid ülejäänud mürafooni sisse. Mikrofonide kavalat paigutust kasutatakse näiteks ka korvpallis, kus korvilaua külge pandud mikrofon muudab pealtpaneku või vastu rõngast põrkava palli heli väga iseloomulikuks – saalis mängu vaadates ju selliseid hääli tegelikult ei kuule. Mõnel alal petetakse televaataja aga väga osavalt ära – Eesti spordisõprade puhul on selles vallas kõige parem näide ilmselt murdmaa- ja laskesuusatamine. Kas olete kunagi tähele pannud, kui teravalt ja detailselt on kuulda, kuidas tõusult üles vaheajapunkti rühkiva suusataja suusad ja kepid vastu lund nühivad? Enamasti on need helid ammu ette lindistatud ning helipuldi taga on kuskil olemas inimene, kes nuppe suusataja sõitmise rütmis teha. Paljudel aladel (näiteks curling, vibulaskmine) asetatakse mikrofonid kas sportlase riiete külge või võistlejale väga lähedale, et kätte saada ja võimendada helisid, mis muidu sumbuksid ülejäänud mürafooni sisse. Mikrofonide kavalat paigutust kasutatakse näiteks ka korvpallis, kus korvilaua külge pandud mikrofon muudab pealtpaneku või vastu rõngast põrkava palli heli väga iseloomulikuks – saalis mängu vaadates ju selliseid hääli tegelikult ei kuule. Mõnel alal petetakse televaataja aga väga osavalt ära – Eesti spordisõprade puhul on selles vallas kõige parem näide ilmselt murdmaa- ja laskesuusatamine. Kas olete kunagi tähele pannud, kui teravalt ja detailselt on kuulda, kuidas tõusult üles vaheajapunkti rühkiva suusataja suusad ja kepid vastu lund nühivad? Enamasti on need helid ammu ette lindistatud ning helipuldi taga on kuskil olemas inimene, kes nuppe suusataja sõitmise rütmis Selgeltnägija, DJ ja dirigent vajutab. Täielik petukaup? Võibolla. Aga töötab! vajutab. Täielik petukaup? Võibolla. Aga töötab! 33aastane uusmeremaalane Adam Peri töötab selles ametis Sky ülekannete juures ning Inglismaa meediaga suheldes on ta oma töö tausta nuppu või valitakse reaktsioonile vale intensiivpisut avanud. Mängu vaatab ta stuudiost, kusjuusus – näiteks ühe kohtumise järel visati internetis res tema ees on mitu helipulti kümveel tükk aega nalja olukorra üle, kus nete nuppudega, mis tähistavad eri väravavahi suhteliselt rutiinne püüdmireaktsioone ja nende intensiivsust. ne sai virtuaalsetelt fännidelt meeletud „Sisuliselt on see nagu autoga sõitovatsioonid. mine,“ on Peri rääkinud. „Sa ei saa liiga kauaks jääda käigukangi vaaADAM PERI: Kui näiteks Hispaania La Ligas keskenduti ainult positiivsetele hüüetele tama ja mõtlema, et tahad esimese käigu teise vastu vahetada – kõik peab käima enesekindlalt ja instinktiivselt. Kui me midagi valesti vaju„Sisuliselt on see nagu autoga sõitmine. Sa ei saa liiga kauaks jääda käigukangi vaatama ja ja lauludele, siis Premier League’i telejaamad lisasid autentsuse saavutamiseks oma arsenali ka väljavilistamised ja muud negatiivse olemusega helid. tame, saavad sellest kõik kohe aru.“ mõtlema, et tahad esimese „Ühes mängus oli koduvõistkond 0 : 4 Instinktiivsus on selle töö juures tõesti oluline, sest reageerimisaega on väga vähe – ülekandeid tähelepanelikumalt kuulanud jalgpallisõbrad käigu teise vastu vahetada – kõik peab käima enesekindlalt ja instinktiivselt.“ taga ning lõpus otsustasime lasta helisid, mis matkisid seda, kuidas nende fännid meeskonna välja vilistavad. Meile endale tundus kõik väga hästi, aga märkasid, et vahel on kuulda, kuidas „fännireaktsaime pärast mängu klubilt kurja kirja, sioon“ jääb väljakul toimuvaga võrreldes pisut kus nad väitsid, et nende fännid ei teeks kunagi hiljaks. Peri tunnistab ka ausalt, et tihtipeale vanii!“ muigab Peri. jutatakse kogemata valet reaktsiooni tähistavat Peale fännilaulude, juubeldamise ja väljavilistamise tuleb vutiheliloojatel pidevalt reageerida ka väiksematele intsidentidele – koduvõistkonna fännid võivad näiteks reageerida sellele, et mõni

Enamik televaatajaid vaikust ei salli nende mängija saab kokkupõrkes haiget või tuleb palliga keerulisest olukorrast välja. Kõik need

Inglismaal said televaatajad valida, kas nad soovivad vutiülenõuavad mõistagi kohest reaktsiooni ja õige nupu kannet vaadata kunstliku heliga või ilma – Eestis seda võimalust vajutamist. paraku ei pakutud. Kunstlikud helid tekitasid küll mitmel pool Peri lisab, et mängu ajal tuleb tal teha sadu otvälismaal avalikku arutelu, kus jalgpallipuritaanid nende vastu suseid, milleks on aega vaid millisekundite jagu. võitlesid, kuid kuuldavasti olevat televaatajad siiski ülekaalukalt „Ma üritan pidevalt mängijate mõtteid lugeda: eelistanud mänge kunstlike helidega jälgida – Sky sõnul eelismida nad järgmiseks teha võiksid? Osalt pean tas umbes 80 protsenti vaatajatest just seda varianti. seega olema selgeltnägija, osalt aga dirigent, kes seda heliefektide orkestrit juhatab.“

Augustikuu läbi kaamerasilma

FCI Levadia ründaja Gando Biala on teinud skoori Viljandi Tuleviku vastu – ning ühtäkki on maa taevas ja taevas maa! Foto: Jana Pipar

Kui naistekoondise mängijad lastelaagrit külastavad, tuleb neil ikka autogramme jagada ja lastega koos pilti teha. Kelly Rosen tegi seda suisa sellise pühendumusega, et laskus kõhuli maha! Foto: Jana Pipar

Selle aasta ainus koondisemäng Eestis, kus on lubatud publik? Väga võimalik. Eesti ja Läti naistekoondiste mängus tõi Eestile napi 1 : 0 võidu Kristina Bannikova tabamus otse nurgalöögist. Bannikova kolli tähistas tribüünil tema koduklubi Pärnu Vapruse arvukas esindus. Foto: Jana Pipar

Rauno Sappinen jättis endast Marijampolė Sūduva vastu kõik platsile. Foto: Hendrik Osula

FC Flora alustas Eesti klubide eurohooaega mõru kaotusega: Leedu tšempioni Marijampolė Sūduva paremust tunnistati A. Le Coq Arenal alles penaltiseerias. Pettumus oli suur nii mängijate, treenerite kui poolehoidjate seas. Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

10 AASTAT TAGASI Barcelona

noorte talentide laagris sai 13aastaselt osaleda Herol Riiberg. Ta lõi omavahelistel turniiridel enim väravaid, kui sai kirja 12 tabamust.

Koondise uut vormi

tutvustati Kaimar Saagi seljas. Lisaks sai võrdlusena näha viit eelmist vormi, millega koondis oli mänginud alates 2002. aastast.

Müüjaks

õppis Pärnu kutsehariduskoolis PJK ja Eesti koondise keskpoolkaitsja Kairi Himanen.

Püsimatu sprinteri ja korvpalluri vutikäbid

Käbi ja kännu rubriigis tutvustati Arnold, Kennet ja Fred Jädalit. Meeleolukates meenutustes rääkis omaaegne looduse antud talendile jooksmiseni jõudis. „Kui 1963. aastal läksin Tallinna Kalevi halli võistlema, ei osanud ma stardipakkegi maha panna. Seal olid pakud, mida pidi külje pealt reguleerima, aga ma ei osanud ja startisin, vale jalg ees,“ rääkis Jädal. väga kergelt kätte – nii sporditulemused kui ülikooli pääsemised,“ selgitas Jädal. Ta lisas, et ei suutnud spordile keskenduda, sest elu ise tundus liiga ahvatlev. Kui ta siis kord ühele kergejõustiku võistlusele läks ja seal toonaste nimekate meestega koos stardipakke sättis, „jäid neil üllatusest suud lahti – mees, kes muidu patrullis lõbusas meeleolus piki Rüütli tänavat, asub nendega rinda pistma!“.

Oma jalgpallihuvilistest poegadest rääkides sõnas Jädal, et vanem poeg Kennet käis poolteist aastat Hispaanias, kuid ilmselt sai poiss liiga vara võõrasse keskkonda saadetud, sest kodumaale naastes oli ta muutunud kinnisemaks. Noorem poeg Fred mängis toona Tartu Santoses ja tema eeskujuks oli Tartu oma mees Taijo Teniste.

Külastuse loos oli Jalka seekord sõitnud lausa Saaremaale, et seal tutvuda kohaliku rahvaliigatiimi Tarituga. Lennart Komp uuris väikese küla numbrimaagiat ehk kuidas on võimalik, et 30 elanikuga Taritu küla suudab välja panna võistkonna, keda toetab väljaku ääres ka 30pealine publik? ka kõrvalküla mehed ja üks mängija oli lausa Aafrikast. Senegalis sündi

sprinter ja korvpallur Arnold Jädal, kuidas ta kossu kõrvalt tänu

hi N d 29 K roo N i 1,85 eurot se P tember 2010

Ta meenutas ka oma tormilisi aegu eri ülikoolides: kolm korda jõudis ta õppida Tartu ülikoolis, kahel korral EPAs ja korra Tallinna pedagoogilises instituudis, ent ühegi kõrgkooli lõpetamiseni ei jõudnud. „Olin rahutu hing ja kõik tuli mulle

Forz A e d A si, i t AL i A ! e esti!

Gert K A ms v AA t A b Norr A suu NA s Pär N u ühismees K o N d A vee L ei tu L e 30 e LAN i K u GA tA ritu JALGPALL i KAA rdi Fä NN ise K tori L i P u ALL hüm N i LA u L m A L s

ISSN 1736-7379 Postrid: 2010 SEPTEMBER JALKA Pluss: Ken Kallaste, Kairi h imanen, o lev r eim, Aiko o rgla, Lars h opp, Kennet, Fred ja Arnold Jädal, Antonio Cassano, h erol r iiberg, t armo t iisler, FC e lva, A&A Kinnisvara, s imone Pepe / d aniele de r ossi / i ker Casillas 1 JK s uema

nud Robbie Roberts oli endale naise võtnud Kuressaarest, kaasa vanemad olid aga pärit Taritu kõrvalkülast ja nii mees palliplatsile jõudiski.

Kuna septembri alguses ootas meie A-koondist ees EM-valikmäng Itaaliaga, peatuti sellel vastasseisul mitmel puhul. Küsitluse rubriigis võrdles saapamaa jalgpalli fänn

Rene Leiner Itaalia ja Eesti jalgpallikultuuri. „Üheks erinevuseks on kindlasti ka see, et Eestis olen ma kohanud väga palju inimesi, kes täna toetavad ühte ja homme juba täiesti teist võistkonda,“ väitis Leiner. „Itaalias oled sa sünnist surmani truu ainult ühele võistkonnale. Nagu minagi.“ Indrek Schwede võttis pikemas loos vaatluse alla ka

Itaalia jalgpalli kujunemisloo ja siseelu ning välistähe rubriigis tutvustati itaallaste ründajat Antonio

Cassanot.

Pikemas usutluses tunnistas

Gert Kams, et kahetseb noorena tehtud valikut, et tegeles pikalt suusatamisega. Kams kahetses sedagi, et kord Kehtna jalgpallikooli jõudnuna ei tahtnud ta seal pikalt olla. „Mulle ei meeldinud see, et

peab võõraste inimeste juures elama,“ meenutas Kams. „Koju sai ainult nädalavahetuseks ja mõnikord ei saanud sedagi. Olin harjunud kogu aeg kodus olema ja tegelema oma asjadega ning oma sõpradega olema.“

Huvitava leiuna sai loo juures näha fotot, kus noor Gert Kams poseerib koos Indrek Zelinskiga. Pildi allkiri kõlas nii: „Ehkki ründelegendi (Zelinski – toim.) lahkumismängus Soome vastu oldi 17 minutit koos väljakul, ei tundnud Zelinski oma tulevast kolleegi pildilt ära.“