Uus aasta toob jalgpallihalli nelja linna

Pikk ootus hakkab tasapisi lõppema: 2021. aastal kerkivad jalgpalli sisehallid riigieelarvest eraldatud raha toel nelja Eesti linna. Järgmise nelja aasta jooksul saab nendega kaetud sisuliselt kogu Eesti.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Liisi Troska

Märgatava arengu puhul Eesti jalgpallitaristus puhus Jalka juttu Eesti Jalgpalli Liidu peadirektori Tõnu Sireliga, kes on jalgpallihallide projekti juures olnud algusest peale. Sirel võtab muiates alustuseks laualt pisut vanavõitu välimusega brošüüri – see on jalgpalliliidu infrastruktuuri arengukava aastast 2011. „Täismõõtmetega jalgpallihallid: Tallinnasse neli tükki, Tartusse kaks, lisaks Narva, Pärnusse, Viljandisse, Paidesse, Rakverre ja Kuressaarde. Mõnedes maakondades piisab ka poole väljaku suurustest hallidest,“ loeb ta ette. „See oli aastal 2011! Nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et järgmisel aastal valmib neli esimest halli. Jalgpall on ühiskonnas jõudnud tähtsale kohale. On aru saadud, et see on oluline vahend, kuidas inimeste tervist tagada.“ Kui paberil olev plaan Eestimaa vutihallidega täita pärineb juba 2011. aastast, siis praegusele projektile on Sireli sõnul eelnenud kolme-nelja aasta pikkune eeltöö poliitikutega. Seda on juhtinud jalgpalliliidu president Aivar Pohlak. „Aivar

Tartu Tammeka saab järgmisel talvel loodetavasti treenida ja mängida juba Tartus asuvas jalgpallihallis.

on selle aja jooksul väga aktiivselt poliitikutega suhelnud ning riigile tõestanud, et neid halle on vaja ja see projekt õigustab ennast. Sealjuures käisid läbirääkimised kõikide parlamendi erakondadega, poliitilisi eelistusi selles osas ei olnud.“ Kui viimaste riigikogu valimiste järel moodustati koalitsioon, õnnestuski võimuerakondadel jalgpallihallide rajamine koalitsioonileppesse sisse kirjutada. Isegi koroonaviiruse pealetung ei ole plaani takistanud. „Võibolla mõjus see isegi mõnes mõttes hästi, sest kriis eeldas süsti majandusse. Keegi ehitab, keegi teeb – see annab firmadele ja inimestele tööd,“ arutleb Sirel.

Üks väljak juurde, mitte vana asemele

Esimesed neli halli rajatakse 2020. aasta eelarvest uuel aastal – need kerkivad Tartusse, Viljandisse, Raplasse ja Haapsallu. Esimesena just nende nelja linna kasuks otsustati kompromissina poliitiliste ja jalgpalliliste eelistuste vahel. Raplas rajatakse pneumohall sel suvel valminud kunstmuruväljaku kohale, kuid mujal ehitatakse vutikuplid nii-öelda tühja koha peale. See tähendab, et need linnad saavad ühe jalgpalliväljaku juurde, selle asemel et olemasoleva väljaku kohale lihtsalt katus püstitada. „Meie printsiip on algusest peale olnud see, et rajataks jalgpalliväljak koos halliga, sest tahame ruutmeetreid juurde saada,“ märgib Sirel. Kuigi lähiaastate jooksul ehitatakse üle Eesti enam kui kümme samasuguse funktsiooniga jalgpallihalli, ei tule need kõik siiski päris ühesugused. Kultuuriministeerium ja jalgpalliliit annavad ette tehnilised näitajad ja üldised põhimõtted, muu on aga juba kohalike omavalitsuste otsustada. „Kõikide puhul on tegu pneumohallidega. Ette on antud omadused, millele need vastama peavad, nagu näiteks väljaku ja halli mõõtmed, membraani tõmbetugevus ja soojapidavus, aga arhitektuuriline lahendus on iga linna enda otsustada – alates sellest, kuidas ehitis konkreetsesse kohta sobitub, kuni selleni, kas juurde ehitatakse abihooneid või muud taolist,“ selgitab Sirel. Pneumohalli lahendus tähendab seda, et erinevalt näiteks Lillekülas asuvast jalgpalliliidu hallist puhutakse halli kompressoritega sisse rõhk, mis „kuplit“ üleval hoiab. Sarnaseid lahendusi on praegu kasutatud näiteks Tallinnas Sõle spordikeskuses, Lasnamäe kergejõustikuhalli kõrval Vikerlase tänaval ja Männikul Nõmme Unitedi kompleksis. „Meie jaoks on oluline, et sarnaselt Sõle, Vikerlase ja Männiku hallidega oleksid uutel hallidel kuplid mahavõetavad – suvel võetakse kuppel maha, talveks pannakse taas peale. See annab võimaluse neid väljakuid ka suvel kasutada, sest teame, et meie kliimas muutub hall suvel päris palavaks.“ Sirel lisab, et olulise põhimõttena rajatakse uued hallid koolide lähedusse. „See oli meie üks põhimõte, neli esimest halli ongi kõik koolidega seotud. See tähendab, et seal on ka hommikuti tegevust.“

Viljandi teistest ees

Kui Tartus, Raplas ja Haapsalus on hallide rajamine hetkel veel eelprojekti koostamise faasis, siis Viljandis on halli ja staadioni ehitamise riigihange juba välja kuulutatud – selles mõttes ollakse teistest linnadest pisut ees. Sellest hoolimata arvestatakse praegu sellega, et järgmiseks talveperioodiks oleksid kõik neli halli valmis. „Kõikide huvi on see, et esimesed hallid saaksid valmis järgmise aasta novembriks – siis saaks neid juba järgmisel talvel kasutada,“ selgitab Sirel. Iga halli püstitamist toetab riik 1,5 miljoni euroga. „Minimaalne vajadus hall püsti panna on riigi poolt tagatud. Kui linn tahab sinna midagi juurde teha, midagi uhkemaks või võimsamaks, siis paneb raha juurde kohalik omavalitsus. Jalgpalliliidu roll on kogu projekti koordineerimine, nõustamine ja jalgpallilise sisendi andmine.“ Vutiliidu peadirektori sõnul on järgmised neli halli juba planeeritud 2021. aasta eelarvesse – need peaksid seega valmima 2022. aasta lõpuks. „Järgmised neli halli peaksid tulema Rakverre, Jõhvi, Kuressaarde ja Pärnusse. Oleme kõigi nende omavalitsustega kontaktis ning uute hallide jaoks on kohad juba välja vaadatud.“

Kuhu kerkivad järgmise kahe aasta jooksul uued vutihallid?

Tartusse rajatakse lähiajal praeguse Annelinna kunstmuruväljaku vahetusse lähedusse suisa kaks kõrvuti asetsevat jalgpallihalli. Esimesena kerkib eskiisil vasakul asuv pneumohall. Tartu linn kavatseb selle kõrvale hiljem rajada statsionaarse vutihalli. Eskiis: Margit Aule, KAOS Arhitektid OÜ

TÕNU SIREL: „Jalgpall on ühiskonnas jõudnud tähtsale kohale. On aru saadud, et see on oluline vahend, kuidas inimeste tervist tagada.“

Viljandi jalgpallihall kerkib Männimäele Jakobsoni kooli lähedusse.

Pärnus tuleb jalgpallihall kavandatava jalgpallikompleksi ühe osana Härma tänava algusesse.

Rakveres tuleb jalgpallihall Rakvere ametikooli vahetus läheduses asuvale tühermaale, mis asub ametikooli praeguse staadioni kõrval. Jõhvis plaanitakse kesklinnas praeguse staadioni kõrvale ehitada veel kaks jalgpalliväljakut, millest üks saaks endale kuppelkatte.

Haapsalu jalgpallihall ei kerki tegelikult Haapsalu linna piiride sisse, vaid hoopis selle kõrval asuvasse Uuemõisa külla mõisa kõrvale. Sealsamas on ka Uuemõisa lasteaed-algkool, mis saab halli võimlana kasutada. Kuressaares kavandatakse vutihalli praeguse kunstmuruväljaku juurde, et tekiks üks jalgpallikompleks. Sealsamas asub ka Kuressaare gümnaasium.

1,5 miljonit eurot

on ühe jalgpallihalli baasmaksumus, mille tasub riik.

105 x 68 meetrit

ehk täismõõtmetes plats peaks lõpuks mahtuma iga halli sisse. Ruumipuuduse korral on aktsepteeritav ka 100 x 64 meetri suurune väljak.

Neli

täismõõtmetes jalgpallihalli on Eestis praegu, kõik need asuvad Tallinnas.