Silver Grauberg: Barcelona ei treeni meist rohkem, vaid teeb seda paremini

Tekst: Raul Ojassaar

Novembri lõpus 24aastaseks saanud Silver Graubergil on noorusest hoolimata seljataga juba mängijakarjäär, mis on viinud teda Tartu Tammekasse ja kolme välisklubisse. Tänavu pallis Grauberg oma lõbuks II liigas, aga mis peamine: alates märtsist on ta töötanud FC Floras noormängijate kehalise ettevalmistuse treenerina.

„Kahetsusi kindlasti ei ole,“ sõnab Grauberg alustuseks, kui meenutame tema mängijakarjääri, mis tipptaseme mõttes varakult läbi sai. Läbi ja lõhki Flora kasvandikust kaitsemängija sai Tartu Tammeka ridades kirja 74 Premium liiga kohtumist ning veetis 2019. aasta Soome ja Norra klubides, olles korra pingil näiteks ka Soome Veikkausliigas. Lõppev aasta möödus Graubergil aga juba treeneriametis. „Viimasel mängija-aastal tekkisid mõtted treeneriameti suunas – oleksin võinud veel mõne aasta professionaalselt mängida, aga tegin enda jaoks selgeks, et seda ainult juhul, kui tuleb pakkumine välismaalt piisavalt huvitavast asukohast

Tammeka eest pallides sai Grauberg platsile ka Flora kodustaadionil A. Le Coq Arenal. Foto: Jana Pipar

või piisavalt healt tasemelt. Ma ei nautinud te- paari aasta tagune vestlus Flora spordidirektori gelikult sellisel tasemel mängimist – kõik sellega Norbert Hurdaga. „Tartus ülikoolis käies oli meil kaasnev oli minu jaoks vaimselt pingeline ja te- ülikooli spordihoones üks praktiline aine – kohkitas vastumeelsust –, ei osanud sellega piisavalt tasin seal juhuslikult Norbert Hurta, kes oli seal hästi tegeleda. Olin psühholoogia vist oma elukaaslase Maris Mägiga. koha pealt veel nõrk. Kõigele lisaks Ajasime juttu ning ta ütles mulle: ei näinud ma mängijana endas pii- kui peaksid karjääri lõpetama, võta savalt suurt potentsiaali. Tundsin, ühendust,“ meenutab Grauberg. et mu maksimum oleks olnud ehk „Täpselt nii tegingi, saime kokku ja karjääri lõpus paar aastat Norra PAIDE EDUST: jõudsime arusaamale, et oleks hea kõrgliigas mängida ja võibolla koon- „Mõni ehk mõtleb, kuidas on nad koostööd teha.“ disekoha peale võidelda, aga selleks oleksin pidanud kulutama veel kümmekond aastat, tehes asja, mida tänavu teise koha peale jõudnud, aga olen näinud, kuidas nad Treeneriks Tartu ja Soome kaudu ma tol hetkel ei nautinud. Sain aru, trenni teevad. Usun, et sealsel Kuigi juba 23aastaselt treeneriks et mul oleks treenerina töötades nõudlikkusel on olnud oluline roll.“ asumine viitaks justkui sellele, et oluliselt suurem potentsiaal, saak- juhendamispisik ja -soov oli Grausin rohkem Eesti jalgpallile pakkuda ja ennast pa- bergil sees juba nooremana, toob ta välja, et mõte remini realiseerida.“ päriselt treeneriks hakata tekkis tal alles Tartu Aasta alguses oli Grauberg enda sõnul veel ülikoolis käies – hoolimata sellest, et ta oli enne avatud meelega: hooaja ettevalmistuse perioo- seda astunud kõrgharidust omandama füsiotedil treenis ta FC Kuressaarega ja õhus oli variant raapia liikumisnõustaja erialale, mis mehe enda näiteks ka Läti kõrgliigast, aga midagi piisavalt sõnul tähendab sisuliselt seda, et poole kohaga ahvatlevat ei pakutud. Otsus mängijakarjäär lõ- õppis ta füsioteraapiat ja poole kohaga kehakulpetada ei tulnud liiga raskelt, sest meeles oli tuuri. „Ülikooli astudes ja seal õppides oli mul esialgu väga selge eesmärk saada professionaal-

Flora Hunt Kriimsilm seks jalgpalluriks, kool oli alati teisejärguline. Alles hiljem sain aru, et tegelikult oli see väga suur väärtus. Ma ei plaaninud tegelikult Tartus-

Noormängijate kehalise ettevalmistuse treenerina on Graubergi se minna – panin ennast lihtsalt füsioteraapiasse tööpõld suhteliselt lai: tööülesandeid alates igapäevasest tree- ja kehakultuuri kirja. Kuna meil oli aga samal ajal neritööst kuni metoodika koostamiseni on tal palju. Suurema Flora duubliga trenn, siis ei läinud ma isegi kehaosa tema tööajast võtab Flora U21 meeskond, aga peale selle kultuuri katsetele kohale, sest arvasin, et ega ma on tal klubis ka mitu kõrvalprojekti. „U21 meeskonna puhul vaa- sinna niikuinii ei lähe! Ühel hetkel tuli aga otsus tan kõiki mänge, osalen trennides, aitan treeninguplaane kokku Tammekaga liituda, vaatasin, et olin füsioteraapanna ja harjutusi läbi viia, lisaks on suur rõhk mängijatega indi- pias sees, ja mõtlesin, et ikkagi lähen,“ meenutab viduaalselt töötamise peal,“ selgitab Grauberg. Grauberg lõbusalt. „Nooremate jaoks olen kokku pannud trenniks ette valmistavad kavad, mis sisaldavad näiteks jõu- ja mobiilsusharjutusi Foto: FC Flora ning jooksutehnika harjutusi. Tahame, et mängijatel saaks see osaks rutiinist ja nad õpiksid endaga iseseisvalt tegelema. Nii palju kui võimalik käin kaardistamas meie noorte trennide sisutihedust ning palju aega kulub kirjanduse lugemisele, sest igal soovitusel, mille annan, peab olema tõenduspõhisus taga.“

Muudest projektidest veab Grauberg näiteks Flora podcast’i „Peapall“, millest Jalka kirjutas põgusalt septembrikuu numbris, aga veel kaht põnevat ettevõtmist. „Saime koroonaajal aru, et noormängijad ei oska endaga iseseisvalt tegeleda – kutsusime seetõttu ellu sellise asja nagu trikikarika. See tähendab, et meie noored saavad Flora sotsiaalmeedia kanalitesse saata videoid oma tehtud trikkidest, mille nad on ise välja mõelnud.

Mõni esindusmeeskonna mängija valib seejärel kõige huvitavama välja ning selle autor saab mõneks ajaks enda kätte rändkarika. Lisaks on meil ka trikikaardid – kokku on umbes 20 kaarti, igaüks erineva trikiga. Need on päris rasked trikid – kui mängija mõne neist treenerile ette näitab, saab ta vastava kaardi endale lunastada. Üritame noori motiveerida, et nad tahaksid ise jääda välja harjutama.“

les: missugune treenimine kuidas kehale mõjub, millised füsioloogilised protsessid see käivitab ja kuidas neid paremini juhtida.“

Treeni paremini, mitte tingimata rohkem

Kuigi tugev mängijataust annab Graubergile erinevalt nii-öelda tavalisest kehalise ettevalmistuse treenerist võimaluse vajaduse korral ka jalgpallispetsiifilisi trenne läbi viia, siis ennast näeb endine kaitsemängija ka tulevikus ikkagi just kehalise ettevalmistuse juhendajana. „Olen ka praegu aegajalt näiteks Flora U21 juures Ats Sillastet trennis asendanud, kui ta parasjagu koondise treenerina kuskil ära on, aga tunnen, et minu praegune roll sobib mulle paremini ning suudan seal treenerite kollektiivile kõige rohkem juurde anda. Kui oleksin mõne grupi täiskohaga treener, siis ei saaks ma teha kõiki muid asju, millest enne rääkisin, ja laiemat süsteemi arendada – tundub, et need on väga tähtsad ja pikemas plaanis vajalikud tegevused.“ Mitmel korral toob Grauberg vestluses välja olulise põhimõtte: trenni ei tule tingimata teha mitte rohkem, vaid paremini. „Tartus oli üks loeng, kus rääkisime jalgpallurite ettevalmistusest. Õppejõud ütles, et jalgpallurid peaksid ettevalmistuse ajal valima hooajast välja kaks-kolm kõige tähtsamat kohtumist, nendele keskenduma ja treeninguprotsessi selle peale üles ehitama. Minu filosoofiaga see kokku ei käi – usun, et kõik mängud on võrdse tähtsusega. Isegi kui euromängudes edukas oled, aga kui muud kohtumised ära unustad, siis ei pruugi sa uueks hooajaks niimoodi talitades üldse uuesti Euroopasse pääseda. Oluline on tõsta Grauberg sai mängijana platsile nii Eesti U21 kui U23 koondise eest. koormust ning intensiivsust järk-järgult, selliselt Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee on muutused püsivad ja jätkusuutlikud.“ „Sain õppides aru, et tahan treeneriks saada. Graubergi sõnul on inimestel tekkinud jalgpalHakkasin siis ka selle kohta palju juurde lugema, lurite ettevalmistuse kohta väärarusaam. „Arutelu aga mul ei olnud veel selge, millal treeneriks saa- jõudis lõpuks sinna, kui palju jalgpallurid treenimine minu jaoks juhtuda võiks. Arusaam sellest, ma peaksid. Öeldi, et 16aastased Eesti noorujujad millal ma tahaksin treeneriametini teevad kümme korda nädalas trenjõuda, tekkis Soomes, kui mõistsin, ni, ja küsiti nii – kui Flora esinduset olen juba teatud vanuses ja peak- meeskond teeb olenevalt nädalast sin endale järgmised sammud kirja neli-viis trenni, siis kuidas te üldse panema.“ Bakalaureusekraadi kätte saanud Grauberg jätkab nüüd haridusteed TÄNAVAJALGPALLIST: „Kui olin noorem, siis elasin ühes imestate, et Eesti jalgpall nii kehvas seisus on? Ma ei võtnud seda küll isiklikult, aga üldplaanis on minu magistriõppes. „Kui Florasse tööle kandis Rauno Sappineniga ja meelest kõige tähtsam asi hootulin, sain aru, et mul on vaja olla käisime kogu aeg koos puuris pis intensiivsus: see, mida väljakul milleski väga-väga hea, et suudaksin teisi treenereid hästi täiendada. Ei piisa sellest, et oskan seda, teist mängimas. Mina küll nii tehniliseks kui tema ei saanud, aga julgen nõuame. Kui kiiresti jõuab mängija kaitses vastasele lähedale, kas ta annab endast iga kord sada protsenti? ja kolmandat, aga pean suutma teha öelda, et suur osa tema edust on Toon näiteks Paide Linnameeskonmidagi väga-väga hästi, et sellega tulnud tänu sellele, et ta käis igal na. Mõni ehk mõtleb, kuidas on nad teistele selgelt juurde anda. Teen nüüd sesoonõppes endale magistrikraadi kehakultuuris treeneri-sporvabal hetkel Kotka staadioni juures mängimas.“ tänavu teise koha peale jõudnud, aga olen näinud, kuidas nad trenni teevad. Usun, et sealsel nõudlikkudijuhi erialal. Seal tuleb juurde sel on olnud oluline roll. Pole nii, et spordipsühholoogiat, mis on minu jaoks väga hu- trenni alguses tehakse rahulikult, et on alles soovitav. Lisaks saan tugevamaks teoreetilises poo- jendus – ei! Kohe alguses pannakse sajaga!“

Puurijalgpall au sisse!

Treeneri sõnul ei treeni ka tipptiimid näiteks Eesti meeskondadest tihtipeale rohkem – nende treeningute kvaliteet on lihtsalt palju parem. „Minu mõte on see, et me ei pea tegema rohkem trenni – peame tegema paremini trenni. Mäng on alati 90 minutit – ei loe see, kui hea sa oled kolme või nelja tunni jooksul, vaid see, milleks sa oled 90 minuti jooksul võimeline. Mäng ei lähe kõrgemal tasemel pikemaks, vaid intensiivsemaks. Õiged otsused on vaja teha kiiremini. Selleks, et suudaksid õige käigu leida, tuleb treenida olukorras, kus on samasugune pressing peal. Kui teed päevas kolm-neli tundi trenni, toimub suur osa treeningust olukorras, kus oled väsinud. Saad küll rohkem kordusi, kuid nende korduste kvaliteet ei ole võrdväärne. Kui sa ei suuda surve all palliga toime tulla, siis jooksedki palli järele ja kõik vaatavad, et eestlastel on kehv vastupidavus, tegelikult jookseme tavaliselt rohkem kui vastaste tippvõistkonnad. FC Barcelona ei treeni rohkem kui meie – vahe tuleb sisse intensiivsuse koha pealt.“ Et mitte jätta valet muljet – individuaalne lisatrenn on noore jalgpalluri arengus tähtsal kohal. „Oleme klubis selles osas palju diskuteerinud ja seal on mõnes mõttes huvitav dilemma. Kui viime individuaalse tehnika trenniaega sisse, siis kaotame ära selle aja, kus mängijad saavad platsil mängulisi olukordi lahendada. Neid mängijaid on küll, kes on tehniliselt head, aga ei suuda seda väljakul praktiseerida. Oleme seetõttu noorte seas käima pannud lisatrennid tehnika parandamiseks – grupid on löödud kaheks ning pooled mängijad tulevad ühel päeval kohale pool tundi enne trenni, pooled mängijad teisel päeval. Need 30 minutit enne ühistrenni algust harjutataksegi ainult tehnikat, misjärel alustatakse põhilist treeningut koos võistkonnaga, kus saab intensiivsust üleval hoida.“ Grauberg meenutab oma noorusest väga hea sõnaga ka tänapäevast tänavajalgpalli ehk linnaruumi kerkinud „puurides“ mängimist. „Lõunamaalased ongi seetõttu tehniliselt paremad, et nad mängivad väga palju tavatreeningu kõrvalt sellistel väljakutel ja saavad rohkem tehnikakorduseid. Meie peamegi oma keskkonnas leidma lahenduse – tegelikult on nende puuride näol ju võimalus olemas. Kui olin noorem, siis elasin ühes kandis Rauno Sappineniga ja käisime kogu aeg koos puuris mängimas. Mina küll nii tehniliseks kui tema ei saanud, aga julgen öelda, et suur osa tema edust on tulnud tänu sellele, et ta käis igal vabal hetkel Kotka staadioni juures mängimas. Paraku on see puur sealt tänaseks maha võetud, mis on muidugi jama…“

Premium liigas Grauberg kasvatajaklubi FC Flora eest võimalust ei saanud – kõrgliigas hakkas ta minuteid teenima Tartu Tammekas, kuhu siirdus ülikooli astudes. Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Tallinna JK Piraaja

ridades II liigas mängis Grauberg lõppenud hooajal.

Rakvere Tarva

vastu lõi Grauberg 2016. aastal oma ainsa Premium liiga värava.

Viis kohtumist

pidas Grauberg Eesti U21 koondises.