Koiliblikas 63 by Kadi Pajupuu

63. koiliblikas

Foto Marilyn Piirsalu

august 2023

Koostöö viljad. Heimtali vallamaja kasvuhoone ETeKLi suvekursuse ajal.

JUHATAJA VEERG

63. KOILIBLIKAS / 2023 mõtlesin pikalt, erinevaid rolle täites kipub vahel ateljeeaeg napiks jääma. Kaalukausile jäi soov hoida liidu juhtimises järjepidevust ja mis seal salata, natuke ka jätkuv põnevus uute arengute juures olla. Aitäh liidu liikmetele usalduse eest, juhatajana jätkates annab see jõudu tegutseda.

Uus juhatus Uues juhatuse koosseisus alustasid ettevõtte Huppa brändijuht Heleri-Alexandra Sits-Tamme, Katariina Gildis toimetav Ene Pars, Viljandis tegutsev kunstnik Reet Talimaa ja uue rahvusvahelise residentuurivõimaluse käivitanud Maryliis Teinfeldt-Grins. Geograafiline, põlvkondlik ja ka tegevusvaldkondade haare on lai, järgmises Koiliblikas avaldame intervjuu juhatuse liikmetega.

Pall on Aeda käes – Time-Lapse ekskursioonil Viljandis ettevõttes Paragon Sleep. Foto Marilyn Piirsalu

Juhataja veerg Meie liit on saanud kolmekümneseks – parasjagu nooruslik ja samas juba elutarkust täis. Sealjuures oleme riigikogu mõõtu – liikmete arv on järjepidevalt kasvanud ja tänase seisuga on liidul 101 liiget. Pühendumus ja kirg tekstiilikunsti ja -disainiga tegeleda pole kusagile kadunud! Aeg on paljutki muutnud, algusaegade noored on tänaseks keskeas tegijad ja tookordsed eestvedajad tähistavad väärikaid juubeleid. Täna on võimalusi ehk rohkemgi kui 1990ndatel, aga nende ülesleidmine vaatamata kõikjaleulatuvale internetile vahel ka keerulisem. Lisandunud on vajadus hoopis kunstikaugete oskuste järele, näiteks erinevate taotluste kirjutamine või projektijuhtimine. Noori on viimastel aastatel liitu hooga lisaks tulnud, mis on tõeliselt tore – suurim väljakutse ongi ehk kõik need erinevate aegade kihid omavahel kokku kõlamas hoida. See on midagi, millele saame kõik kaasa aidata! Liitu hoiab tegutsemas juhatus ja juunikuisel üldkoosolekul valiti selle uus koosseis – aitäh eelmisele juhatusele! Varupingile siirdusid asendamatu liidu väljaannete kujundaja ja koostaja Kadi Pajupuu, viimaste aastate suvetöötubade korraldaja Liisa Kallam, tudengivaadet esindanud Mari-Triin Kirs ning tekstiilipreemiate valimise korraldaja Ainikki Eiskop. Loomulikult on veel sada muud asja, millesse kõik rohkem või vähem oma energiat jagasid! Ainsana uuesti juhatusse kandideerimise üle

Pean oluliseks koos tegutsemist ja ühiseid ettevõtmisi, oma kogemuste jagamist ja oskuste edasi pärandamist. Kindlasti saavad kõik liidu liikmed selleks midagi teha ja kaasa rääkida, et neid võimalusi oleks rohkem. Kui paljud meist on viimasel ajal endalt küsinud: mis on see, mida just mina saaksin liidu arendamisel ära teha? Alanud sügise juhatab sisse bussireis Riiga, ootamas on aastanäitus ETTE/VAATLIK ARS Kunstilinnakus, kandideerimisvõimalusi erinevatele näitustele jagub. Juba nüüd on ka paras aeg ideid pakkuda, mis võiks olla järgmise aasta suvetöötoa teema. Ja muidugi kolleegide erialaseid tegemisi märgata, et aasta alguses taas parimaid tunnustada. Veetes suvelõpunädala Põhjamaade tekstiilikunsti organisatsioonide juhatuste esindajatega saime taas kinnitust, et meil on mida näidata! Inspireeriva seminari ja MultiWeave kiirkursuse kõrval kohtusime põnevate tegijatega, Kadi koostatud mitmekülgne tuuriprogramm tutvustas Eesti tekstiilitegijaid suurettevõttest isetegijateni. Nüüd on paras aeg suvega kogutud muljed vaipa kududa. Inspireerivat sooja ja värvilist sügist, ETTE/VAATLIKE kohtumisteni! Aet Ollisaar

OSALE!

63. KOILIBLIKAS / 2023

ETeKL Aastanäitus 2023

ETTE/VAATLIK

Beyond: Tapestry Expanded tähtaeg 15.10.2023 https://www.americantapestryalliance.org/ beyond-tapestry-expanded/

1993. aastal asutatud Eesti Tekstiilikunstnike Liidul on lõppemas kolmekümnes tegevusaasta, mis viib mõtted nii tulevikku kui ahvatleb tagasi vaatama. Kutsume liidu liikmeid osa võtma traditsioonilisest aastanäitusest, mis avab ettevaatlikkuse teemat läbi tekstiilikunstile omaste meediumite, tehnikate ja mõtteviiside. Mis seostub sõnaga ettevaatlik? Kas esimesena meenub ettevaatlikkus, alalhoidlikkus, pelgus millegi ees, mis võib juhtuda? Või tundub põnev mõelda ettepoole vaatamisest, tulevikuootusest mis silmapiiril vaevumärgatavalt terendamas? Näituse teema pakub mõlemat võimalust. Ootame näitusele töid, mis tõlgendavad kunsti ja/või disaini võtmes näituse teemat ja seostuvad tekstiili kui väljendusvahendiga kontseptsiooni, materjali või tehnika kaudu. Näitusele saab esitada töid, mis on valminud 2022-2023. aasta jooksul ja mida ei ole varem ETeKLi aastanäitusel eksponeeritud. Näitusele saavad esitada oma töö ETeKL liikmed. Iga autor saab esitada ühe töö või tööde komplekti, mille mõõtmed ei ületa eksponeerimisel 4m². Tööd näitusele valib juhatuse poolt kokku kutsutud žürii. Seekord toimub tööde eksponeerimine tasulisel pinnal ARS Kunstilinnaku projektiruumis, mistõttu rakendub näitusele pääsenutele osalustasu 15 eurot. Taotluse esitamise tähtaeg on 15. oktoober. Info esitamise ja ankeedi kohta saadame lähiajal, töö valikul soovitame arvestada, et näituseruumis ei ole igapäevast valvet. Näituse periood on 11.12.2023 – 14.01.2024

ARTAPESTRY7 tähtaeg 1.01.2024 ETF (European Tapestry Forum) kutsub osalema seitsmendal Euroopa gobelääninäitusel ARTAPESTRY7. https://www.tapestry.dk/news

Juhatuse nimel Aet Ollisaar Eesti Tekstiilikunstnike Liit

SCYTHIA 2024 tähtaeg 1.02.2024 http://www.scythiatextile.com/ events-2024-2025.html

TEKSTIILIPREEMIAD

63. KOILIBLIKAS / 2023

Elna Kaasiku autasustamine.

Tekstiilipreemiad 2022 Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastapreemiate laureaatide pidulik õnnitlemine ja preemia Aasta Tekstiilikunstnik 2022 nominentide väljapaneku avamine toimus ARS Kunstilinnakus 4.05.2022 Fotod: Lisette Laanoja

Aasta tekstiilikunstniku nominentideks esitati Aet Ollisaar, Elna Kaasik, Marilyn Piirsalu ja Maryliis Teinfeldt-Grins. Tunnustuse Aasta tekstiilikunstnik 2022 laureaat on Elna Kaasik. Elna Kaasik pälvis preemia Tallinna Jaani kiriku galeriis toimunud isiknäituse “AjaMustrid” eest, kus ta võttis kokku 30 aasta pikkuse loomingulise tegevuse. Autori inspiratsiooniallikaks ja peamiseks töövahendiks on juba aastakümneid olnud kangasteljed. Elna Kaasiku interjööri- ja autorikangaste traditsiooniline ja väärikas tehnika on sageli seotud kaasaaegsete disainilahendustega ning tema looming kompab disaini, tarbekunsti, käsitööoskuste ja näitusesaalidesse jõudva kontseptuaalse loomingu omavahelisi piire.

Ta ütles, et tarbekunsti, disain ja kunst pole kindlasti sünonüümid. “Tarbekunst ei sünni ilma kunstimõtte ja professionaalse käsitöö oskuseta, see kreedo on mind saatnud õpingute ajast. Oma loomingus määratlen tarbekunsti unikaalse teosena ja disaini seeriatoodanguna, mis on valminud autoriteostuses ja perfektset käsitööoskust jälgides. Millise mõtte jõul kasvab käsitöö, tarbekunst ja disain kunstiks? Kas näitusesaalis? Kontseptuaalses koosluses?” Aasta noor tekstiilikunstnik nominendid olid Anu Sirkas, Johanna Mauer, Liisa Torsus, Marion Mölder ja Merily Mikiver. Tunnustuse Aasta noor tekstiilikunstnik 2022 laureaat on Liisa Torsus. Liisa Torsus pälvis preemia bakalaureusetöö “Kivimustud ja natid. Eesti rannarahva etnograafilisest hülgepüügirõivast inspireeritud viltmaterjali loomine umbkuubede tarbeks” (juhendajad Svetlana Todurova, Piret Valk) eest ja etnograafia, looduse ning taaskasutuse sidumise eest loomingus tänapäevaste tehnikatega. Liisa Torsus õppis aastatel 2019–2022 Eesti Kunstiakadeemias tekstiilikunsti erialal ning on täiendanud end jaapani tekstiili meistriklassides Tokitomo Hisako juhendamisel.

63. KOILIBLIKAS / 2023

TEKSTIILIPREEMIAD

Liisa Torsus “Paljud minu teosed räägivad etnograafilisi lugusid ja jutustusi, sest leian inspiratsiooni meie esivanemate loodud esemetest, uskumustest või tööviisidest. Minu jaoks on äärmiselt põnev selliseid arhailisi teemasid enda loomingus kajastada ning tänapäevasemaks muuta, luues vanale loole toetudes nii uusi mustreid ja visuaalseid lahendusi kui ka kontseptsioone,” ütles ta. Aasta tekstiiliteo preemiale nomineeriti Anne Tootma Saaremaa Kunstistuudio pikaajalise ja eduka arendamise eest läbi 30 aasta, Ave Matsin ürituste sarja “Villaveebruar” algatamise ja korraldamise eest ning Kadi Pajupuu Pallase toimetiste sarjas ilmunud raamatu “MultiWeave. Viis kududa” koostamise eest. Tunnustuse Aasta tekstiilitegu 2022 laureaat on Ave Matsin. Ave Matsin pälvis preemia Eesti villamajanduse hetkeseisu ja võimalusi tutvustavate vebinaride “Villaveebruar” korraldamise eest. Teadlaste, disainerite ja lambakasvatajate poolt ellu kutsutud villateemaline ümarlaud “Villaveebruar 2022” oli ürituste sari, kus käsitleti villa, selle kasutust ja perspektiive erinevatest vaatenurkadest.

Liisa Torsus, Elna Kaasik, Ave Matsin

TEKSTIILIPREEMIAD

63. KOILIBLIKAS / 2023

1+3 Preemia Aasta Tekstiilikunstnik nominentide näitus ARS Kunstilinnak Stuudio 98 5-31. mai Fotod Lisette Laanoja Plakat Kadi Pajupuu

Elna Kaasik

63. KOILIBLIKAS / 2023

TEKSTIILIPREEMIAD

Aet Ollisaar

Marilyn Piirsalu

UUED LIIKMED

63. KOILIBLIKAS / 2023

Liisi Anderson. Foto Lisette Laanoja

ETeKLi uued liikmed Küsis: Maryliis Teinfeldt-Grins Eesti Tekstiilikunstnike Liiduga on liitunud mitu uut liiget. Uurisin Maria Pilmilt, Liisi Andersonilt, Zane Shumeikolt ja Liisa Torsuselt nende loominguliste tegemiste, loomeliitude rolli ja aastanäituse kohta. Mille loomingulisega hetkel tegeled? Maria Pilm: Gobelääniga olen alustatud, kuid pidevalt sellega ei tegele. Loomingus on paus. Plaanis on edasi liikuda, otsida uusi teemasid ja vorme. Isikunäitust pole veel planeeritud, kuid koon tasapisi. Liisi Anderson: Viimane sündmus oli Oma Moe etendusel osalemine, silmkoelise kudumikollektsiooniga “Villamustrid”, sain sealt toreda auhinna Viljandi Kultuuriakadeemialt – loovettevõtluse mikrokraadiprogrammis osalemise. Lisaks arendan oma ettevõtet Anderson Design, sellega seoses keskendun trükimustrite loomisele, mis leiavad tee rõivadisaini. Hetkel on plaan pisut puhata suurest kudumisest, aga tegelen ikka kavandamisega, et jõuda esimest korda aastanäitusele. Liisa Torsus: Minu looming on praegu veidi rohkem uurimusliku suunaga – kõigepealt soovin saada teoreetilise teadmise, mida hiljem loomingus rakendada. Kogu rõhk on magistritööl, mille raames uurin erinevatest villatüüpidest valmistatud tekstiile. Uurin lambavilla alates kiust lõpetades silmuskudumiga ning vaatlen, kuidas kiu omadused mõjutavad nii lõnga kui ka materjali omadusi. Zane Shumeiko: Minu isikunäitus pealkirjaga Esivanemate jõed (läti keeles Senču Upes) on avatud Lätis Viktors Ķirps Ate muuseumis. Seerias on kaheksa segatehnikas valminud teost,

tikitud maali, pühendatud minu esivanemate maale ja inimestele, Eesti-Läti ja Läti-Leedu piirialadel. Miks otsustasid liituda Eesti Tekstiilikunstnike Liiduga? Maria: Liiduga liitusin, sest on soov tekstiilkunstiga edasi tegeleda, näitusi teha, ja ikka olla kaasatud. Kohtuda sama huvidega inimestega, osaleda tegevustes. Liitusin ka mõttega, et liikmena on kergem loominguline edasiliikumine. Näiteks pakkusin ennast Rahvaülikoolile vaibakudumise kursuse õpetajajaks, liidu liikmena olen tõsisem kandidaat. Liisa: Mul on soov tegeleda tekstiilikunsti, disaini ja tekstiili materjaliteadust puudutavate teemadega. Näen, et Eesti Tekstiilikunstnike Liit toetab ning lisaks ka inspireerib nende tegevustega jätkama, mistõttu pean oluliseks liidu liikmeks olemist. Liidu liikmeks olemine võimaldab teistelt liikmetelt palju juurde õppida ning loodetavasti tulevikus minul endal ka teistele õpetada. Ootan liidu liikmetelt kogemuste jagamist, nippe ning turvatunnet, et mul on võimalus loomevaldkonnas abi paluda. Arvan, et loomeliit on tohutult oluline kunstnikele endale, see inspireerib ja annab jõudu, eriti pisikeses Eestis, kus tekstiilikunstnikel võib tihti raske olla. Liisi: Kuna tegemist on väga erilise ja spetsiifilise kunstiliigiga, tundus see oluline samm pärast Pallases tekstiilieriala lõpetamist. Ma ootan sarnaselt mõtlevate kunstnikega tutvumist ja oleks tore leida mõni tore ühisprojekt või näitus, kus kaasa lüüa. Ka erialased tööpakkumised võivad kõnetada. Mis on tänases ühiskonnas loomeliidu roll? Luua võrgustik, ka tuua inimesi kokku, et luua põnevaid erialaseid üritusi ja koostegemisi. Zane: Olen professionaalne tekstiilikunstnik ja õppejõud. Töötan ja elan Eestis. Otsustasin loomeliiduga liituda, kuna ma olen huvitatud aktiivsest kaasalöömisest Eesti Tekstiilikunstnike Liidus ja soovin osaleda erinevatel näitustel,

63. KOILIBLIKAS / 2023

UUED LIIKMED

Zane Shumeiko

Maria Pilm

õpikodades ja üritustel. Ma usun, et liitumine on hea võimalus kontaktide loomiseks, suhtlemiseks ja koostööks teiste liikmete ja professionaalidega. Lodan saada tuge ja tunnet, et kuulun, olen kontaktis inimestega, kes jagavad minuga sarnast kirge tekstiili vallas. Aasta lõpus leiab aset järjekordne liidu aastanäitus teemal ette/vaatlikkus. Kuhu sinu mõte triivib selle näitusega? Liisi: Ma olen mõlgutanud erinevaid mõtteid ja mulle tundub sümpaatne plaan teha üks või mitu silmkoelist pisut vanutatud teost, mis kujutavad teemat kas materjali kaudu või tikitud illustratsioonina, piltlikult. Liisa: Esimese asjana tuleb sõnaga ettevaatlikkus esile teadlikkus materjalidest, ehk siis kui hästi tekstiilikunstnikena tunneme materjali tausta – näiteks kas tegemist on naturaalse või sünteetilise materjaliga, milliseid värve on lõnga värvimisel kasutatud, kas materjal on pleegitatud, kus kohas toodetud ning kuidas siia transporditud jne – ühesõnaga kui ettevaatlikud peaksime olema oma teose planeerimisel, et materjal, mida kasutame, ei jätaks suurt keskkonnajalajälge. Ettevaatlikkus minu jaoks seostub materjali, kiudude, lõnga või kangaga, mis on naturaalne ja võimalikult vähe töödeldud ning võimalusel kodumaine tooraine. Zane: Hetkel töötan projektiga UTERUS. Tegu on seeriaga kolmedimensioonilistest tekstiilidest, mis kannavad endas naiselikkuse energiat, tarkust ja elutsükleid. Need teosed näitavad üska sümbolina, sensoorse ja tundlikuna, assotsieerudes ema, alastuse ja haavatavusega. Objekte võib näha kui anumat, mis kannavad endas isiklikke lugusid ja kogemusi. Lisaks sellele seeriale kavandan hetkel õpikoda, kus kasutame vabakäetikandit ja skulpturaalseid võtteid. Eesmärk on jagada kogemusi vabakäetikandi kohta ja uurida, kuidas läbi selle töömeetodi luua ruumilisi tekstiile, objekte, mille

Liisa Torsus kaudu on osalistel võimalik jagada oma isiklikke lugusid ja kogemusi, mida nad loodetavasti avastavad tegemise käigus. Ma usun, et säärane töötuba sobib imehästi uue aastanäituse teemaga. Just seetõttu, et minu projekt esindab tundlikkust ja ettevaatlikkust kui töömeetodit, kasutades ümbertöödeldud materjale ja tähendusi.

VÄLISSUHTLUS

63. KOILIBLIKAS / 2023

Stuudio Labus residentuuriprogramm Tallinnas

Stuudio Labus BIEN tekstiilibiennaalil Maryliis Teinfeldt-Grins

Maikuu viimasest päevast kuni augusti keskpaigani toimub Sloveenias, väikeses linnas nimega Kranj BIEN tekstiilibiennaal “Päike”. Biennaali põhirõhk on jätkusuutlikkusel ja pärandil. Lisaks pea- ja satelliitnäitustele, on biennaalil ka mitmeid erinevaid üritusi, korraldatakse näiteks residentuurprogramme, töötubasid, kuraatorituure, kunstnikuvestlusi ja paneeldiskussioone. Mitmed neist leiavad aset ka videosilla vahendusel. Ühest neist – paneeldiskussioonist – võtsin ka mina osa tutvustades residentuuriprogrammi Stuudio Labus, mis sündis 2022. aasta teises pooles. Residentuuripaik Tallinnas asub endises tsemenditootmise tööstushoones. Varasemalt on residentuurprogrammist osa saanud Portugali kunstnik Susana Cereja ja Zane Shumeiko. Paneeldiskussioonis osalesid lisaks Itaalias tegutsev residentuur Lottozero ja Islandi tekstiilikeskus TextileLab. Sloveeniast tutvustasid oma tegemisi tekstiilikeskus Kreativnice, tekstiililabor Center Rog, mis on alles kavandamisjärgus ja etno-galerii Destnica.

Paneeldiskussiooni eesmärk oli uurida ja tundma õppida erinevaid tekstiiliruume, ühendusi ja kogukondi. Kuidas need algatused töötavad? Millised on kogukonna kasvatamise strateegiad? Millele algatused keskenduvad? Mis tagab nende ruumide jätkusuutlikkuse ja majandusliku toimimise? Kuna tutvustatud algatused on erinevad, siis andis kahetunnine paneeldiskussioon hea ülevaate ettevõtmiste tugevustest ja nõrkustest. Näiteks Alessandra Tempesti tutvustas Lottozero residentuuriprogrammi, avatud stuudiote kontseptsiooni ning väikest galeriid. Itaalia keskosas Pratos, mis on vana tekstiilitootmise pärandiga linn, on Lottozero toonud kokku tööstuse ja loomeisikud ning töötab igapäevaselt oma viieliikmelise tiimiga selle nimel, et koostöö jätkuks. Residentuuriprogrammi pakuvad nad kunstnikele lühi- ja pikaajaliselt, ent tuleb tõdeda, et hinnaklass on neil pigem kõrgem. Kuuajalise residentuuri maksumus on ligikaudu 2000€. Tasub siinkohal ära märkida, et Eesti Kultuurkapital toetab loomeisikute residentuuris käike kuni 1600€. Islandi tekstiilikeskus Blönduós avati mais 2021. aastal ja see pakub kunstnikele kasutamiseks töövahendeid. Näiteks on nende masinapargis TC2 žakaarteljed, viltimismasin, laserlõikur, digitikandi masin ja kudumismasin. Lisaks tööriistadele pakuvad nad ka juhendamisvõimalust. Oma tutvustuses rõhus Elsa Arnardóttir, et selle ettevõtmise põhirõhk on innovatsioonil, kuna nad teevad koostööd Lóa Innovation fondiga. Kunstnikke utsitatakse töötama Islandi villa, kalanaha ja vetikatega.

63. KOILIBLIKAS / 2023

VÄLISSUHTLUS

Kati Sekirnik tutvustas tekstiilikeskust Kreativnice Sloveenia linnas nimega Škofja Loka. Tegu on ateljeeruumi ja näituse/ müügisaaliga. Keskuses töötavad neli kunstnikku, Lili Panjtar, Nina Vastl Štefe, Silva Horvat ja Anja Musek, keskendutakse tekstiilidisainile, kodutekstiilidele, telgedel kudumisele ja viltimisele. Keskus viib läbi haridusprogrammi tutvustades kohalikke pärandtehnoloogiaid, töötube ning aeg-ajalt proovitakse ka ühisloomingut. Tasub esile tuua, et edukad on keskuse pakutud õpikojad, mida reklaamitakse kui kogemusi. Meistrid juhendavad lisaks tekstiilsete meediumite ka puutööd, paberi ümbertöötlemist ja erinevaid klaasitöötehnikaid. Kohaliku omavalitsusega on neil hea koostöö, pakkudes vastutasuks pärandtehnikate tutvustamisele priilt ruume. Lucija Jankovec tutvustas ääretult huvitavat teksiililaborit Center Rog, mis on alles kavandamisjärgus. Tegu on suure asutusega, väidetavalt Euroopa suurima tekstiilialase ettevõtmisega, mis koondab enda alla kõike tekstiiliga seonduvat. Keskuse suuruseks on planeeritud 9000 ruutmeetrit. Eks nende tegemistele saab kaasa lüüa alles tulevikus. Hetkel on käsil erinevat sorti arendamisetapid, näiteks otsivad nad oma viimatise open calliga meistreid, kes aitavad töökodasid planeerida, või näiteks mentoreid. Instituudi plaan on igati kiiduväärt, sest üks Center Rogi eesmärkidest on pakkuda tööpinda ja -kohta meistritele, kes on tulnud ülikoolist ja alles otsivad end. Näen isegi seda oma noorte kolleegide pealt, et tekstiilialased ülikooliõpingud ei taga töökohta ja ise ateljeed püsti panna on noorele alustavale tekstiilikunstnikule paras väljakutse.

Rog Lab - Euroopa suurim loometöökeskus, mis toob kokku disaini, arhitektuuri, käsitöö, tarbekunsti ja kokakunsti.

Viimasena tutvustas Margareta Čalič Vovk väikest galeriid ja ateljeed nimega Etno galerija Desetnica. See asub Sloveenias Kranjis ja keskendub peamiselt näitusetegevusele ja õpikodade korraldamisele. Sihtrühm, keda oma tegemistesse kaasatakse, on peamiselt vanem generatsioon, kelle põhitöö on enamasti kunstikauge. Paneeldiskussioonist jäi mulle kõige eredamalt kõlama justnimelt see, et erinevus rikastab ja tuleb katsetada, katsetada, katsetada. Mõned ettevõtmised võivad ühes kohas töötada, aga teises mitte. Ise sain enim julgust mitte takerduda raha, suure masinapargi ja brändingu taha. Päeva lõpus on kõige olulisemad siiski inimesed, jagatud oskused, kogemused ja teadmised. Kõik ettevõtmised ei pea olema reglementeeritud, ka vabas vormis kokkusaamised, teadmiste ja oskuste jagamised rikastavad. Paneeldiskussioon näitas kuulajatele ja kaasamõtlejatele väga erinevaid tekstiilialaseid loomeruume, algatusi ja koostööformaate. Neist igaüks kannab endas tugevusi ja nõrkusi. Mis aga peamine – ruumid toovad loomeinimesed kokku ja annavad tööriistu omavahel lävimiseks, koos õppimiseks ja kasvamiseks.

2021. aastal avatud tekstiililabor TextileLab Islandil.

Lottozero tekstiililaboratoorium, mille eesmärk on luua viljakas keskkond tekstiilialase uurimistöö ja eksperimenteerimise tarbeks. 11

Välisnäitused

63. KOILIBLIKAS / 2023

Triennaali avamisel. Foto Heino Prunsvelt

Krista Leesi

rahvusvahelistel näitustel Lätis, Leedus ja Ukrainas.

Alates 16. juunist on Riias avatud seitsmes rahvusvaheline tekstiilikunsti triennaal (7th Riga International Textile and Fibre Art Triennial). Seekordne näituse peateema on QUO VADIS? Religioossest kontekstist pärit fraas näib asjakohane, nähes, mis toimub tänapäeva maailmas ja ühiskonnas, sealhulgas kunstis ja kultuuris. Mitmekülgne ja filosoofiliselt mahukas teema võimaldab lähenemist

erinevatest vaatenurkadest. Leesi esineb näitusel teosega „Shit Happens”, mis oli esmakordselt eksponeeritud Tartu Kunstimuuseumis 2021. aastal toimunud isikunäitusel VERBARIUM. Koostöös Tallinna linnalindude ja Nepaali vaibakudujatega valminud teos püüab omal moel öelda, et vaatamata kõigele on meil siiski veel ehk lootust.

63. KOILIBLIKAS / 2023

TEEMA

Triennaal toimub alates 2001. aastast ja kannab nimetust Tradition & Innovation. Seekordsele näitusele esitati 273 tööd 43-st riigist. Žürii koosseisus Beatrijs Sterk, Włodzimierz Cygan, Tim ParryWilliams, Inese Baranovska, Vita Birzaka ja Velta Raudzepa valis näitusele 79 tööd 30-st riigist. Näitusega kaasneb tihe satelliitprogramm Riias ja ka mujal Lätis. Põhinäituse tööd on eksponeeritud kahes näitusepaigas: Läti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ja kunstimuuseumis Riga Bourse. Triennaal kestab 17. septembrini. Krista Leesi osaleb triennaalil viiendat korda. Alates 8. juunist on Vilniuses Leedu Rahvusmuuseumi filiaalis House of Histories avatud näitus IMAGINE!, mis on Prantsusmaal Clermont-Ferrandis toimuva biennaali, rahvusvahelise erakordsete tekstiilide festivali seekordne teema. Selle aasta partnermaa on Leedu. Krista Leesi esineb installatsiooniga „Herringbone“ ehk versiooniga kunstniku HOP galeriis 2019. aastal toimunud näitusest „Herringbone by Krista Leesi“. Näitus jääb avatuks 29. oktoobrini.

Baiba Osite ja Krista Leesi

Foto Heino Prunsvelt

6.-20. juunil on Ukrainas Ivano-Frankivs’k linnas avatud rahvusvaheline tekstiilikunsti biennaal (International Textile and Fibre Art Exhibition “Scythia”). Minitekstiilide näitus toimub 11ndat korda ja mikrotekstiilide näitus kolmandat korda. Krista Leesi osaleb mikrotekstiilide (mõõtmed kuni 5x5x5 cm) näitusel viltmaterjalile trükitud Eesti Posti 2019. aasta jõulumargiga, milleks korraldatud konkursi ta võitis. Krista Leesi osalemist antud näitustel toetab Eesti Kultuurkapital. Scythia MICRO: h t t p s : / / w w w. f a c e b o o k . c o m / a n d r e w. schneider.31508/videos/1430770827753755

Osales ka Zane Shumeiko Scythia MINI: h t t p s : / / w w w. f a c e b o o k . c o m / a n d r e w. schneider.31508/videos/1372232150010420

Osales Aune Taamal

Riia tekstiilitriennaali avamisüritustel õnnestus ise kohal viibida. Koos Aune Taamaliga kuulasime ka konverentsi ettekandeid 16.17. juunil. Esimene esineja oli Läti Tekstiilikunstnike Liidu esindaja Elina Veilande-Apine. Oli tore kuulda, et omal ajal liidu loomisel oli neil eeskujuks just Eesti Tekstiilikunstnike Liit ja seda illustreeris valik meie Koiliblika ajalehti. Lätlaste liit on aasta noorem, asutatud 1994. Mitmed triennaali satelliitnäitused toimuvad ka väljaspool Riiat. Oli väga tore, et triennaalil osalejad viidi mõnedele neist ka bussiga kohale. Ise osalesin Prantsuse ajalooliste gobeläänide näituse avamisel Rundale lossis, mis ühtlasi andis võimaluse tutvuda ka Kuramaa hertsogi imposantse suveresidentsi ja selle barokkaedadega.

Baiba Osite näitus Exodus toimub Jurmalas, Dubulti Kunstipeatuses. Tegemist on Euroopas ainsa kaasaegse kunsti galeriiga, mis asub töötavas raudteejaamas. Arhitekt Igor Javeini märgiline raudteejaama hoone valmis 1977 ja renoveeriti 2015. Näitusele on lihtne sõita rongiga Riiast ja seda me ka pühapäeva hommikul tegime. Õnneks saime Riia raudteejaama kassas juhuslikult kokku Baiba endaga. Ta oli just käinud raadios seoses oma näitusega intervjuud andmas ja oli suvekodusses sõitmas, aga tuli siiski meiega koos oma näituselt läbi. Baibaga saime tuttavaks 2018 aastal Portugalis, kui tema võitis Contextile tekstiilibiennaali peapreemia.

Krista Leesi

NÄITUS

63. KOILIBLIKAS / 2023

QUO VADIS? 7. Riia rahvusvaheline tekstiili ja kiukunsti triennaal. Fotod Marilyn Piirsalu, Kadi Pajupuu

Bodo Korsig (Saksamaa) Loreta Švaikauskiene (Leedu)

Maryliis Teinfeldt-Grins (Eesti)

Carol Eckert (USA) 14

63. KOILIBLIKAS / 2023

NÄITUS

Aino Kajaniemi (Soome)

Diana Janušone-Bojare (Läti)

TEEMA NÄITUS

63. KOILIBLIKAS / 2023

Marilyn Piirsalu, Kadi Pajupuu MultiWeave Vilniuses

Näituse avamist väisas ka Severija Inčirauskaitė-Kriaunevičienė. Foto Jelena Škulis

2022. aasta lõpus taotlesime näituseaega Vilniuse vanalinnas paiknevas galeriis Artifex. Seekord oli konkurss neli taotlust igale näituseajale, nii et olime ülirõõmsad, et osutusime väljavalituks. Näitus MultiWeave toimus 4-21. aprillini 2023. Galeriipoolse asjajamise eest hoolitsesid suurepäraselt Justina Gražytė ja Jelena Škulis. Viisime Vilniuse Kunstiakadeemias läbi MultiWeave workshopi, kuhu tuli paarkümmend tudengit mitmelt erialalt. Kadi Pajupuu

Fotod Marilyn Piirsalu

63. KOILIBLIKAS / 2023

VÄLISNÄITUS

Marilyn Piirsalu

Kadi Pajupuu

NÄITUS

Peeter Kuutma ja Riigikogu esimees Lauri Hussar. Allikas: Riigikogu fotoarhiiv. Autor: Erik Peinar.

Peeter Kuutma Toompeal Avasime Riigikogu ehk Toompea lossi kunstisaalis kolmapäeval, 19. aprillil äsja 85 aasta juubelit tähistanud Peeter Kuutma isiknäituse „Põhjamaine geomeetria II“. Kuutma näitus Riigikogus on erilise tähendusega, sest just Peeter Kuutma on kavandanud Toompea lossi põrandaid katvad vaibad. Ligi 700 meetrit põrandavaipu sündisid koostöös sisekujundaja Leila Pärtelpojaga. Näituse avanud Riigikogu esimehe Lauri Hussari sõnul on Kuutma vaibad Toompea lossis alati loonud erilise koduse tunde. Näituse avamisel õnnitles Riigikogu esimees Lauri Hussar ka Kunstnike Liitu äsja möödunud sünnipäeva puhul ja avaldas tänu ning heameelt liidu ja Riigikogu pikaajalise koostöö jätkumise üle. Juubelinäitusel eksponeerib Peeter Kuutma vaipu, mis esmakordselt olid kunstniku loomingu kolme kümnendit hõlmava komplektina eksponeeritud aastal 2018 Ventspilsi lossis Lätis isiknäitusel „Kootud geomeetria“ ja seejärel aastal 2022 Tallinna Jaani kirikus isiknäitusel „Põhjamaine geomeetria“. Kuutma senine looming ulatub trükikangastest ja põimevaipadest interjöörilahenduste ning kuraatoriprojektideni.

EKL 18

63. KOILIBLIKAS / 2023

Peeter Kuutma 85 ... aga teadagi – vanus on vaid number passis! Tuleb siiralt tunnustada – vanameister on jätkuvalt heas loomingulises vormis ning mitmeti tegus. Juubelit tähistati 8.04 koos korporatsiooni Rotalia poistega ning pere ja sõprade ringis. Stiilset õhtut raamis uhke Rotalia peakorter Tallinna vanalinnas – seinal Peetri vaibalooming. Meeleolukad sõnavõtud ja õnnitluskõned ning Rotaliapoiste laulud panid kuulama ja kaasa elama. Samas kutsus Peeter kõiki oma vaibanäituse avamisele Riigikogus. Tõeline juubelikevad!

NÄITUS

seekord eksponeeritud 14 teost. Neist vanim aastast 1994 ja uusim 2018. Näituse eelviimase päeva kunstnikutuurile kogunes värvikas seltskond. Peeter jutustas oma loomelugusid ning huvilised said osaleda ka kogu maja tuuril, kabinettides ja esindusruumides. Peeter Kuutma vaibad tundusid Toompea väärikas ajaloolises hoones hoopis teistmoodi kui näitusesaalides. Pärastlõunased päikeselaigud särasid mõnedel teostel, muutes värve ja tekitades kontraste – mis on Peetri loomngule igati omane. Ekspositsioon mõjus pidulikult ning väärikalt. Soovime kõigi tekstiilikate poolt palju õnne, tervist, jätkuvat loomingulist kirge ning tegusaid päevi ja toredaid tegemisi!

Kaire Tali

Näitus PÕHJAMAINE GEOMEETRIA II (19.04 kuni 16.06) sobitus Riigikogu näitusesaali suurepäraselt – justkui olnuks see sealne püsiekspositsioon. Tegelikult ongi Riigikogu hoones juba aastaid alates pääslast ja fuajeest ning treppidest – koridoridest Peetri looming igapäevane. Ka kabinettides leidub nii väiksemaid kui suuremaid põrandavaipu. Näitusesaalis olid

NÄITUS

Elna Kaasik RannaMustrid

ja Ave Lindau keraamikakollektsioon “Lainetused” Saaremaa Kunststuudios 30.07-10.09. (FB)

63. KOILIBLIKAS / 2023

NÄITUS

Elna külalistega Karepa Rahvamajas. (FB)

Elna Kaasik Karepal Elna Kaasik: „Karepa rahvamajaga on mul emotsionaalne lapsepõlvesuhe. Ülakorrusel töötas mu ema Signe Kaasik raamatukogu juhatajana. Koolist tulles, Kunda bussi pealt, tulin raamatukokku, siin oli põnevaid tegemisi. Köögitoas olid kangasteljed, kus ema juhendas külanaisi kuduma, kooti ilusaid tekstiile, kardinaid ja põrandavaipu, topelttehnikas kalavõrgust narmasvaip on meil maakodus tänaseni põrandal ning paljudes kodudes on ka sarnased tekstiilid. Sealt raamatukogu köögist sai minu kunstnikutee alguse. Alustasin kudumisega, kui jalad ulatasid tallama ja mäletan, et kooliajal kudusin juba tellitud põrandavaipu. Kunstiinstituuti minnes oli töö selge ja siht silme ees. Saatus on juhtinud mulle töökohti, kus tehnilist tööoskust täiendada, peale ERKI lõpetamist 1983 oli sundsuunamine vabrikusse „Keila”, kus õppisin tööstuslikele telgedele kavandama kleidiriideid, sain kätt harjutada ka trükkimisega „Sindi Vabrikus”. 1988 kutsuti ARS-i dekoratiivkudumise ateljee kunstiliseks juhiks, see oli samuti õppimise aeg, administratiivne töö ja ka loominguline aeg. 1996, kui ARS-i ateljeed lõpetasid tegevuse, ei jäänud muud üle, kui alustada tööd oma firmaga, mitmete kudujatega ja abilistega, aga aeg tegi korrektuuri ja 2011. aastast teostan ateljees kõik tööd ise.” (FB)

NÄITUS

63. KOILIBLIKAS / 2023

Madis Liplap ja Aet Ollisaar Fotod Marilyn Piirsalu

Aet Ollisaar ja Väljapanekus taaselustasid kujuteldava nas: kui oled rannas, siis võibki juhtuda, ja nähtava reaalsuse Aet Ollisaare tek- et kõrval on seltskond raadioga. stiiliteosed ja Madis Liplapi disainiobjek- Näitusel olid vaibad, kus sinine ei saaMadis Liplap tid. Maja kui tinglik keskkond seob en- nud ilma punaseta ja ruumis siin ja seal das palju isiklikke väärtusi, kuid kannab objektid: leitud, korjatud, ühendaMerevaatega märksõnana ka üldisemat mõtet eluke- olid tud, võib-olla korraks. Mõnes vaates skkonnast ja selle olulisusest. Vaade hakkasid vaibamaastikud looma seoseid majast merele või vaade merevaatega inglise krimisarjadega Vera ja Shetland, maja majale on soovi korral alati käeulatuses, kus ka avarus ja saatus inimputukate keskkonda

Hop galerii 2–26. juuni

Merevaatega maja kesklinnas metsa sees – see on unistus, mis on paljudele tuttav ja samas nii võimatu. Kuidas püüda kinni igatsust, mida tegelikkuses pole alati isegi olemas? Tavapäraselt kinnisvarabüroode mängumaale kuuluv temaatika puudutab tegelikult meid kõiki iga päev. Tahaks midagi võimatut, kättesaamatut, enneolematut… Näituse „Merevaatega maja“ idee sündis aasta tagasi Veneetsia biennaalil ja on laetud kunstist, merest ja päikesest. Näitus tõi galeriiruumi keskkonna, mille reaalsuses võib või tulebki kahelda. Unistades millestki kättesaamatust, saab oma igatsust leevendada igapäevast

uue

pilguga

vaadates.

tuleb vaid osata näha. Või siiski mitte?

Näitusekülastaja Kadi: Mitte alati ei juhtu, et kaks järjestikust näitust galeriis nii tugeva vastanduse loovad: enne Merevaatega maja oli HOPis Urmas Lüüsi ja Hans-Otto Ojaste installatsioon “Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu”, mis tähendas, et terve ruum oli ehitatud ahistavaks pimedaks labürindiks, kus materjaliks sektsioonkapid ja ventilaator laes hammustas mööblisse jõhkra hoolimatuse augu: kõikide klaustrofoobide õudusunenägu. Madis ja Aet olid loonud lepitusruumi liistudest joonistatud majavihje ja sinise põranda, liikuvast postkaardist seinal tuli rahustavat lainekohinat, millesse küll saalivalvuri raadio lisas oma argise

dissonantsi... Aga nagu Aet tabavalt sõ-

toimetamist jälgib. Rannal jalutajaid kõnetasid Madise loodud arhitektoonid, kuhu asetada midagi, millega on silmside tekkinud, parasjagu pihkumahtuvad kivid, mis loodusjõu toel ümaraks kulutatud. Need alused ja riiulid on osalt samast mööblikilbimaterjalist, mis eelmise näituse labürint, nii kujutlesingi, et hiidlaine on sellest üle käinud ja kapid tükeldanud ja nüüd võid rannal rahus termosest kohvi rüübata, ilma et samovari õhuhäiresireen undama hakkaks. Merevaatega maja pole Aeda ja Madise näitusel mitte kodanlik kinnisvaraulm, vaid pigem vaatab Meri igavikulise muigega vee ja maa piiril midagi korjavaid olendeid.

63. KOILIBLIKAS / 2023

NÄITUS

Näituse raames toimus kohtumine – Kai Lobjakas vestles autoritega. Oli põnev veelkord meenutada, miks ja kuidas me oma tööd teeme ja millest mõjutatuna see näitus just sellisena sündis. Aitäh Kai Lobjakas ja pühendunud kuulajad! Näituse jätkuna toimub Tartus Aparaaditehase festivali raames kahe päeva vältel pop-up väljapanek “Merevaatega maja...Tartus?!!”.

INTERVJUU

63. KOILIBLIKAS / 2023

Anu Raud Foto Marilyn Piirsalu

Anu Raua näitus Elumustrid ja raamat Hea karjane Küsitles Reet Talimaa Viimasel noorte laulupeol kõlas ühendkooride esituses Pärt Uusbergi ja Hando Runneli laul. Loitsuna kordusid seal sõnad: „Armastus on kõige all.“ See sõnum heliseb hinges siiani. Helises kaasa ka Anu Raua suurt sünnipäevanäitust vaadates. Näitus „Elumustrid“ toimub Heimtalis, Anu kodutalu naabruses. Kunstniku vaibalooming on ikka inspiratsiooni saanud isamaa ilusast loodusest ja maarahva pärandvarast. Näitusepaiga valik on ühtaegu kummardus ja kutse. Kummardus, sest hea ja väärikas on maarahvaga rõõmu ja ilu jagada. Kutse, sest linnast maale on inimesel eluterve ja kosutav pöörduda.

Heimtali mõisa endise ringtalli hoone on nüüd osa Heimtali põhikoolist. Ene-Liis Semper näituse kujundajana on teinud suurepärase töö: vaid seina ääres kõrguvad redelid reedavad ruumi tavapärase kasutuse. Kümne aasta eest toimus Anu vaibanäitus Tallinna Kunstihoones, viie aasta eest Eesti Rahva Muuseumis. Ka nende näituste kujundajaks oli Ene-Liis Semper.

63. KOILIBLIKAS / 2023 Anu, palun kõnele koostööst Ene-Liisiga. Kuidas see algas? Lugu oli nii, et minu juubelinäituse Tallinnas pidi kujundama Vello Asi. Aga viimaks arvas ta, et ei jaksa enam teha, ütles mulle siis, et otsigu ma üles „need pikad“. Mina sain kohe aru, et ta pidas silmas Ene-Liis Semperit ja Tiit Ojasood. Ene-Liis väga rõõmustas selle kutse üle, sõitis toona kohe Käärikule kohale, vaatas kindaaeda Heimtali muuseumi juures, oli sellest vaimustuses. Kui talle miski väga meeldib, siis ta selle ka ära teeb. Tallinna Kunstihoone ühes saalis oli meil Vabaõhumuuseumist saadud vanadest aialippidest aed, kinnas iga teiba otsas tervitamas. Viimase näituse tahtsin kindlasti teha oma kodukohas. Kuidagi kujunes nii, et tuli see kooli mõte, Heimtali kool on ka mu isa lapsepõlvekool. Nõusoleku spordisaali näitusepinnana kasutada sain õnneks lahketelt koolijuhtidelt väga kiiresti. Ruumi vaatama sõitnud Ene-Liis ütles, et siin saab näitust teha küll! Sellele eelnes muidugi vaipade kokkukorjamine. Kõik vaibad näitusele ei mahtunud, aga kokku tuli väga ilus tervik, milles kohtuvad tööd erinevatest aegadest. Mulle olulised asjad tulevad sealt hästi välja. Käesoleval näitusel on eksponeeritud kuuskümmend vaipa. Kõige varasem neist on väike peenekoeline vaip „Muhu paar“, mis sündis diplomitööna prof. Mari Adamsoni ja ruumikujundaja Leila Pärtelpoja juhendamisel Muhu Kuivastu kõrtsile. Näitust saatva videoga tutvudes jõuavad külastajani ka värvikad detailid seoses töö valmimisega 1967. aastal. Viimased suuremõõdulised põrandavaibad on teostunud koostöös Aivi Valliste ja Tekero OÜga. Kavandid, mille alusel vaibad on kootud, valmisid kunstniku noorpõlves. Anu meenutab, kuidas 1968. aastal kunstnik Adamson-Ericule üks neist kavandeist eriliselt meeldis. Noore kunstniku rõõm vanameistri kiitusest on siiani ehedalt meeles. Suurejooneline pöördumine tagasi alguse aega, üks elukaar saab ringiks. Küllap on meil kõigil mõni eriliselt meeldejäänud mälupilt Sinu kootud vaipadest. Aga milliseid töid Sina kunstnikuna oma loometeel erilise soojusega meenutad? „Kodutuled“ (1977) on mulle hästi armas vaip. Selle töö eest sain kolm preemiat, Kristjan Raua nimelise aastapreemia kõigepealt. Suur armastus kandis seda tegemist, mitmekihiline, noor armastus. Ja siis „Linnaöö“(1979) muidugi ka, selle vaiba paariline. Selles töös on tõsitumedat nukrust, teise ilma tuntavat lähedalolu. Isa oli raske tõvega haiglas. Olin isa juures, vaatasin kõrge korruse palatiaknast alla hämarduva linna peale. Veekalkvel silmale paistsid kodudes süttivad tulukesed kui kaheksakannad. Tumeneva taeva pilvevarjud heljusid inglitena linna kohal, tähesilmad pilveaukudest vilkumas. Aasta enne isa surma kudusin selle vaiba valmis. Neis töödes leidsingi viisi, kuidas rahvuslikud mustrid vaibamaastikesse põimida.

INTERVJUU vaibale erilise värvisügavuse. Põhjamaade külmas talves on vaip kui seinasoojendaja. Eks ole soojus ja pehmuski armastuse komponendid. Kõige paremates vaipades on kujund selge, vabanenud kõigest üleliigsest. Peab jõudma tunde tuumani, siis ehk võib kavand ollagi, nagu Maarja nii tabavalt ütles, elukamakas. Kui on ahjusoe, piisab hõõguvatest sütest koldesuus ja sooja õhkavast ahjust. Kilki ja muid putukaid pole sinna enam vaja, üleliigsed detailid ainult ähmastavad mõtet. Sõnal ja kujundil on Anu loomingus ühtviisi kandev osa: metafoorist sünnib kujund, kujundist sünnivad sõnad vaibanimedeks või kaastekstideks vaipadele. Peale selle veel Anu jutulooming, mille lihtsad lood on kirja pandud maalähedaselt rammusas keeles, muheda huumori ja südamliku elutarkusega. Viimati trükivalgust näinud raamatu „Hea karjane“ nimiloos kirjutab kunstnik: „Väikesed lapsed tunnevad vaistlikult, kui oluline ja õpetlik on kontakt loomadega. See annab võimaluse harjutada heaks karjaseks olemist. /---/ Hakkad mõistma hoolimise ja hoolitsemise tähendust. /---/ Saad selgeks sõnadeta mõistmise.“ Kes on Sinu jaoks head karjased? Hea karjane piibellikus tähenduses on muidugi kõigile headele karjastele eeskujuks. Aga kui ma mõtlen headele karjastele üldisemalt, siis meenuvad armastusega loomi kohtlevad taluperenaised, keda ma olen palju kohanud Kihnus. Just vaeses mereäärses talus oma tallekest või hobust hoidev, oma igapäevaseid abilisi märkav ilus soe suhe on nii väärtuslik. Eks ma ise püüdsin ka olla hea karjane oma lammastele. Iga suhe ja tegemine on pidev kasvamine, iseenda korrastamine. Hoolimine ja armastus peaks igast su toimingust vastu vaatama ja tänulikkus muidugi. See on nii oluline. Anu Raua suur sünnipäevanäitus „Elumustrid“ ning sündmusega kaasnevad väljapanekud ERMi Heimtali muuseumis ja rahvamajas on avatud 20. juulini. ERMis on näitus „Pere pildid. Perekond Raua kunstikogu avatud 13. juulini. Anu Raua raamatu „Hea karjane“ andis välja kirjastus SE&JS 2023. aastal. Toimetaja: Sirje Endre; illustratsioonid ja kujundus: Kadi Pajupuu; esikaane foto: Triin Maasik.

Olen ikka imetlenud Sinu lihtsate kujundite suurt üldistusjõudu. Maarja Unduski sõnul on Su vaibad „nagu elukamakad“. („Anu Raud ja tema elutervik“. Sirp, 20.03.2013 – toim.) Milles peitub õnnestunud vaiba saladus? Mis teeb vaibast vaiba? Vaip on minu jaoks eelkõige pilt. Lõngade põimumine annab

NÄITUS

63. KOILIBLIKAS / 2023 Vaateid näituselt Anu Raud. ELUMUSTRID. Fotod Marilyn Piirsalu

63. KOILIBLIKAS / 2023

NÄITUS

Anu Raua näitust ELUMUSTRID Heimtali mõisa ringtallis külastas üle 6000 inimese. Foto FB 27

TEEMA

63. KOILIBLIKAS / 2023

Anu Raud. Teeliste vaibad mereäärses kabelis

12.08-16.09 näeb Vainupea kabelis Anu Raua kümmet vaipa, mille teemaks teelolemine. Näituse algusvaibad on Pole kodus ja Jalutuskäik: üks sümboliseerimas usaldust, mida ju pererahva äraolekul ukse ette toetatud luud tähistab, ja teine – sammuva sokiroduga – on kummardus Vainupea külarahva koostoimetamise vaimule. Taevatee (2019) ja Armuaeg (2010) ja Lõoke (2003) viitavad tõusvatele õhuvooludele, Silk-solk (2014) tervitab vetesügavusest ja soovib leiva-kala jätkumist kõigile. Täiskuu (2007) märgib

suurt teekaaslast ja Kiri esivanematelt (2008) on teel üle aegade. Tere tulemast lugema Anu vaipu! Vainupea kabel on avatud pühapäeviti 12-15, aga Mario Luik jookseb kohe üle põllu ust avama, kui ette helistada: marioluik@gmail.com; +372 55 598 316 Näituse korraldasid Anu Raud ja Mario Luik, kujundasid Kadi Pajupuu ja Marilyn Piirsalu Fotod: Marilyn Piirsalu

63. KOILIBLIKAS / 2023

Aet Ollisaar IKKA SEE SAMA KUU

NÄITUS Veebruaris ja märtsis oli Riias Läti Seltsi majas avatud näitus IKKA SEE SAMA KUU. Väljapaneku keskmes olid kolmel viimasel aastal Tartus, Stuudio 100 loomingulises keskkonnas keset päikesepaistet ja poeesiat sündinud teosed. Nii jõuab vaipadesse jõuab elu säravam pool, raskused ja meeleheide imbuvad vaikselt lõimede vahelt välja. Oluline on endaga kaasas kanda head ja ilusat, uskuda imedesse. Kui pilk taevasse tõsta, siis on seal ju ikka see sama kuu! Läti Seltsi Maja Riia kesklinnas on suursugune ja väärikas pika ajalooga hoone, ehitatud aastal 1869. Näitust üles pannes saime tutvuda maja kõigi korrustega, erinevate saalidega ning vaadetega. Näituse avamine toimus ajaloolisele keskkonnale omase pidulikkusega ning krooniks kõigele pakuti peale avamist tervituseks klaas veini saja-aastastest ksristallpokaalidest. See helin kajab siiani kõrvus! Näituse toimumisele aitasid kaasa Riia Läti Selts, Kaire Tali ja Eesti Kultuurkapital. Näituse kujundas Madis Liplap.

KEVADNÄITUSEL. Aet Ollisaar osales 2023. Eesti Kunstnike Liidu Kevadnäitusel Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis 2022. aasta lõpus valminud tööga “Räägitud ja rääkimata jäänud jutud”. Fotod Priit Simson /Delfi meedia Areen 14.06.2023 artikli juurest

RAAMAT

63. KOILIBLIKAS / 2023

Merike Männi raamatuesitlusel kolleegidele kingitud raamatuid signeerimas. Fotod Marilyn Piirsalu

Piltvaiba ajaloost Keskaja päevade programm on kirju ja sündmusi ning põnevat avastamist on vanalinnas küllaga! Katariina Gildi Kaire Tali stuudios toimus 7. juulil loeng piltvaiba ajaloost. Kiidan toredaid osalejaid ja hakkajaid korraldajaid Eesti rahvakunsti- ja käsitöö liidust ning Hopneri Majast. Teema valisin ise ning loenguks valmistudes vaimustusin taas - kui põnevaid pöördepunkte ning kõrghetki on selle kunstiliigi ajajoonel. Alguses mõtlesin, et ei viitsi raamatuid edasi-tagasi tassida, näitan pilte hoopis ekraanilt ... Tundsin siiski, et raamatut käes hoida on privileeg ja meie tunnisest loengust sai päris märkamatult lausa kaks. Ka konspekti tegin käsitsi sest nii tundus toredam. Kui võtta ette 2000 aastane piltvaiba ajalugu siis on millest rääkida. Nii sai ka tänane publik kuulda mõndagi mida raamatutes kirjas pole.

Kaire Tali Fotod FB

63. KOILIBLIKAS / 2023

NÄITUS.RAAMAT TRÜKIS

„Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti XX sajandi suveniirrätikutest” ERMis kuni 29. oktoobrini 2023. Põhjamaade tekstiilikunstnikele tutvustas 17.08. näitust Kertu Saks. Foto Marilyn Piirsalu

Näituse puhul on välja antud põnevast taustateabest pungil kataloog, kus sõna saavad mitmed meie liidu liikmed.

NÄITUS

63. KOILIBLIKAS / 2023

Mari Aakre näituse avamisel Vabaduse galeriis koos Peeter ja Leena Kuutmaga. Foto Anu Hint (FB)

Kadi Pajupuu SÜSI ja SÜÜ Muinastaide Kojas (Palmses), suvi 2023 Söejoonistused puidul. Foto Marilyn Piirsalu

Suurelt joonistada on teistmoodi kui väikselt, ja puiduspoon alusena ütleb alati omalt poolt midagi joonistusele juurde. Endisesse kauplusehoonesse rajatud näitusepind on äge koht, 600 m Palmse mõisast. Kadi Pajupuu https://muinastaideselts.ee/ muinastaidekoda

63. KOILIBLIKAS / 2023

Kaire Tali LUMETAJU

NÄITUS Tikitud seinatekstiilide idee pärineb juba eelmise sajandi kaheksakümnendatest. 1989. a Tallinna Raevanglas toimunud nelja tarbekunstniku ühisnäitusele valmis esimene seeria unikaalseid ja eksperimentaalseid õmmeldud ning erinevates kangastest kokku tikitud pannoosid. Praegused tööd on valminud viimaste aastate jooksul mitmeteks näitusteks. Samas moodustavad need 10 tekstiili siiski parajalt pingestatud koosluse. Töödel on erinevad tekkelood ja materjalidel põnevad saamislood, tikitud on nii käsitsi kui masinaga. Näituse pealkiri Lumetaju” pole juhuslik. Mitmed tööd on tõepoolest inspireeritud talvetunnetest ja lapsepõlvemälestustest; kargest külmast, pimedatest öödest ja päikese käes säravatest lumeväljadest. Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (praegune Kunstiakadeemia) oli vaheldusrikas ja huvitav õppeoprogramm ning tohtutult inspireerivad õppejõud. Seda aega saab meenutada kui viis aastat kestnud suurtükituld - ja ei mingeid pause

ega väsimust! Selle pagasiga olen saanud hakkama tekstiilidisainerina vabrikus “Tekstiil” ja moefirmas “Hame”. Kavandanud autoridisaini tooteid kombinaadile “ARS ning eratellijatele. Olnud “Käsitööalbumi”, “Eesti Naine” ja “Sirje” toimetaja, teinud aastaid kaastööd ajakirjadele ning ajalehtedele. Kudunud gobelääne, trükkinud ja maalinud kangaid, salle ja rätikuid, tegelenud kudumitega ning moekunstiga. Aastast 1995 tegutsen Tallinna vanalinnas Katariina Gildis oma avatud stuudios.

Kaire Tali

VILLAVOLLI Hiiumaal 11. jaanuaril avas VillaVolli (Erika ja Tambet Pedak) Kärdlas kaks näitust. Kultuurikeskuses Rookopli 18 lahti kuni 3. veebruarini – Made in Saaremaa – inspireeritud unikaalloome ja masstoodete teemadest. Nelja Nurga Galeriis Keskväljak 5a kuni 4. veebruaarini hiljuti Kuressaares eksponeeritud tööd – Põhjala siid – pühendatud kihnu maalamba villale. (FB)

Eve Selisaar Saorid 10 aastat ja Nõelutud nõud Saaremaa kunstistuudios 6.03-9.04 33

TEEMA NÄITUS

63. KOILIBLIKAS / 2023

Erika ja Taso Tammpere. Foto NOBA (FB)

Erika Tammpere Väiksed vihjed 4.–29.03 Vabaduse galeriis Märtsis sai näha Erika Tammpere uljaid ja vormikaid teoseid, kus värv on intensiivne ja sõnum muigega. Fotod Marilyn Piirsalu ja FB.

63. KOILIBLIKAS / 2023

NÄITUS TEEMA

NÄITUS

Hageri kihelkonna aasta 2023 sündmuste raames koduhoovi näitus Kohilas Männiku 19 8–9. juunini kl 10-14

Ehalill Halliste Omakogu omas kodus

63. KOILIBLIKAS / 2023

NÄITUS

Ehalill Halliste PAE PEAL Gobeläänid Eesti rahvuskivi ainesel. Keila Kultuurikeskuses 1.02.2023 - 3.03.2023

NÄITUS

Ülle Raadik ja Helena Paakkinen Kuressaares Saaremaa Kunstistuudio mitmel korrusel on teksiilikunstnike Ülle Raadiku (Eesti) ja Helena Paakkineni (Soome) ühisnäitusel eksponeeritud nende eriline armastus – r u u m i k a n g a d. Ülle Raadiku trükitud ja maalitud töid iseloomustab mitmekihilisus ja läbipaistvus. Helena Paakkineni vilditud tekstiilid on kord õhkõrnad kord võimsalt massiivsed. Kunstnike looming on mõneti sarnane mõneti erinev, pakkudes vaatajale elamuslikke vorme ja värve. Näitus SARNASED ja ERINEVAD ruumitekstiilid oli Saaremaa Kunstistuudio ruumides 10. aprill–7. mai 2023

63. KOILIBLIKAS / 2023

NÄITUS

Signe Kivi aknal Madis Liplap: Veebruaris täitus kaks pikaaegset unistust: 1. Juba väikse poisina vaatasin, näpp suus, kui Paides Tarbijate Kooperatiivi kunstnikud kujundasid poodide vitriinaknaid, mulle tundus see niii huvitav ja väga unistuste tööna. Juhtus nii, et veebruaris sain kujundada Riia tänaval oleva Abakhani poe aknaid. 2. 90ndatel imetlesin Tallinna näitusesaalides ühe võluva punapea ägedaid, dekoratiivseid tekstiile ja jälgisin suure huviga, mis toimub Hilpharaka poes. 1+2. Signe Kivi tekstiilide suurejooneline vaatemäng Tartus Abakhani poe akendel. Fotod Madis Liplap

NÄITUS

63. KOILIBLIKAS / 2023

Ülle Saatmäe Üleaedsed 4. – 24. aprillini 2023. Kastellaanimaja galerii

Ülle Saatmäe foto- ja tekstiilinäitus “Üleaedsed” on kunstniku neljas personaalnäitus, kus ta läbi fotokunsti ning taimetrükis kangaste püüab omal kombel taimedega suhelda, neid vaadeldes ja pildistades või nende abiga kangaid kirjates. Kõik kangastel leiduvad värvid ja kujutised on saavutatud koostöös üleaedsetega. Taimepigmentide varjatud mitmekesisus on jäädvustunud kangaile otsekontaktis – otsekui hetkemälestused, millesarnast ei teki enam kunagi. Sarnane olukord on ka fotoülesvõtetega. Ülle Saatmäe on oma näituse kohta öelnud nii: “Taimed on meie üleaedsed. Aiad, kas siis nende või enda kaitseks, oleme ehitanud meie ja nii oma naabritest eraldunud ja eemaldunud. Me mõlemad vajame olemasoluks valgust, taimed küll, jah, rohkem, aga nemad oskavad sellest luua ka peaaegu kõike. Või on see looja keegi kolmas. Taimed, kellega püüan suhelda, on mu lähikondlased, siinkohal väike loetelu nendest:

vereurmarohi põldmari kurereha pilliroog must leeder metsmaasikas ussilakk

sinilill pojeng käbihein toomingas kurekell paakspuu kilpjalg

luigelill vesiroos kortsleht viinapuu kassinaeris himaalaja jalgleht

lumimari lõosilm tulikas karikakar lubikas sinerõigas kosmos

63. KOILIBLIKAS / 2023

TEEMA

Sagritsa muuseum - Kalame talu Karepal

Ülle Saatmäe AIAÄÄRSED avamine 19. mail Taimetrükiga on Ülle Saatmäe tegelenud viimased viis aastat kasutades koduümbruses, aiaäärses, leiduvaid taimi. Taimetrükitehnikas loodud kangaste näol on tegemist taimekujutiste trükkimisega kangale kuumas ja niiskes keskkonnas. Oma autorikangaste alusmaterjaliks kasutab Ülle Saatmäe erinevaid looduslikke kangamaterjalide nagu siid, vill, lina, puuvill või nende segakiude. Kuna tehnika pakub igal sammul üllatusi ja taimmaterjal annab erinevaid jäljendeid isegi sõltuvalt ilmast ja kellaajast, on sellised kangad on kordumatud ja nende dubleerimine praktiliselt võimatu. (FB) Foto: Jette Helene Kasemaa

Ülle Saatmäe Lille ja rohuga Eesti Käsitöö Maja Rahvakunstigaleriis 15.08-4.09.

NÄITUS

63. KOILIBLIKAS / 2023

KOHVI. PAUS Ainikki Eiskop, Ehalill Halliste, Aet Ollisaar, Marilyn Piirsalu 1. augustil avasime Hiiumaal Kõrgessaare mõisa valitsejamajas (raamatukogus) tekstiilinäituse „Kohvi.Paus“. Iga-aastased Hiiumaa kodukohvikute päevad, mis toimuvad augusti alguses, ajendasid mindki tegutsema. Ei hakanud ma kooke küpsetama ja muru niitma, vaid püüdsin jääda “oma liistude“ juurde. Siis tuligi idee tuua suvel tühjana seisvasse raamatukogu saali killuke eesti tekstiilikunsti, mis sobiks illustreerima kohvikute melu. Oma õueväravad avanud kodukohvikud on õdusad, õiterohked ja rohelised, kus on mõnus viibida suurema seltskonnaga või omaette mõtiskleda. Loomulikult ei puudu sealt kohv ja ulmeliselt maitsvad küpsetised. Sellest räägibki see väike näitus. Saali mahtus 11 teost, autoriteks Ehalill Halliste, Aet Ollisaar, Marilyn Piirsalu ja Ainikki Eiskop. Näitus on avatud 30. augustini.

Ainikki Eiskop 42

63. KOILIBLIKAS / 2023

NÄITUS

Siiri Minka: Täna hommikul läbi kodulähedase pargi minnes sattusin jälle maapinna roheluse lummusesse. Madal tihnik, kuhu tahaks päkapikuna sukelduda Selle tagasihoidliku ja väga levinud liigi nime ma ei tea, aga samad taimed on ka minu eelmise suve akvarellil, mis maikuus näha näitusel “Herbaarium akvarellis”. Theatrumi Aidas.

30.06-30.07 oli Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Katarina Kruusi, Liina Leo, Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo grupinäitus

Läbi udu ja kivide

Näitusel taaskogunevad kunstnikud, et oma loomingulisi teekondi üheks elavaks ja hingavaks organismiks punuda. Järjena näitus-projektidele Rändlus (ARS Kunstilinnak, 2022) ning DOKKING Station (Vent Space, 2021) on seekordne ühisprojekt jõudnud mööda risoome rännates hägustele vahealadele, udusse endasse. Udu, heljuvate veepiiskade kogum, vähendab õhu läbipaistvust. Udu kui ebaselguse kujundit võib vaadelda kui segadust, selge vaate häirimist. Samas on udus peidus ka potentsiaalid – seal on võimalus end peita ja lasta mõtetel kuju leida nagu udukogus, milles sünnivad tähed.

„Läbi udu ja kivide” avab eri staadiumite, astmete, järkude, etappide intervalle, peidukohti, paiku eemalolemiseks ja iseolemiseks. Need kohad polegi tingimata kohad, vaid ka seisundid. Liikumised, milles kõik seisab paigal. Silmapilk väljahingamise ja sissehingamise vahel. Hetked, kui vana nahk juba langeb, aga uus pole veel kasvanud. Vahepealsuses peatumine võib olla nii kõhe kui ka sütitav, nii õhkõrn kui ka kivikõva. Graafiline disain: Johanna Ruukholm Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. (Pressiteatest)

SUVINE TÖÖTUBA

ILMUTISED 4.-6. augustil toimus Heimtalis Eesti Tekstiilikunstnike Liidu suvine töötuba ILMUTISED. Seekord oli teemaks tsüanotüüpia ja kohtumispaik taas Anu Raua Kääriku loometalu ning vallamaja. Tsüanotüüpia ehk raua-sinitrükk kangal on alternatiivne fototrüki menetlus, mis annab tulemuseks tsüaansinised tõmmised. Osalejad ehitasid kuuri pimiku, ilmutasid kangale nii fotosid, jooniseid, erinevaid materjale kui kasutasid ümbruskonnast korjatud taimi. Töötuba juhendas Helen Tago-Mullaste, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika erialal (BA 2004); Graafika.ee stuudio ja galerii asutajaliige, vabakutseline kunstnik. Töötoa korraldas Liisa Kallam koostöös ETeKL juhatusega, töötoa toimumist toetas Eesti Kultuurkapital. Fotod Marilyn Piirsalu

63. KOILIBLIKAS / 2023

SUVINE TÖÖTUBA

EKA

Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini lend 2023 Magistrikraad

63. KOILIBLIKAS / 2023

Riina Samelselg

Anete Vihm Kasutajasõbraliku õppimist toetava vahendi loomine intellekti- ja liitpuudega lastele Juhendajad: Kärt Ojavee, Jana Kadastik Magistritöö probleem tuleneb varasematest uurimustest ja vestlustest spetsialistidega selgunud asjaolust, et õppevahendite valmistamisel ei arvestata sageli intellekti- ja liitpuudega laste peenmotoorika ja tunnetusprotsesside iseärasustega. Töö eesmärk oli luua koostöös Õunakese lasteaia spetsialistidega õppimist toetav vahend, mis arendab erinevate meelte kaudu saadud aistingute ja tajude abil arusaamist ümbritsevast ja iseendast. Õppevahendi sihtrühm on 1–8aastased raske või sügava intellekti- ja/ või liitpuudega lapsed. Magistritöö tulemusena valmis õppevahendi prototüüp, mis koosneb 12-st moodulist, mida saab vastavalt vajadusele muuta, asendada, vahetada ning nendest on võimalik moodustada põrandale nn tunnetusrada, tõsta lapsele sülle või lauale. Õppevahend on välja töötatud, kasutades spetsiaalselt raske ja sügava intellekti- ja liitpuudega inimestele loodud multisensoorse jutuvestmise meetodit (Multi-sensory Storytelling), mis aitab lapsega kontakti luua ja jutustada meeli haarav lugu. See lähenemisviis kasutab lisaks verbaalsele tekstile erinevaid sensoorseid stiimuleid (nt heli, puudutus, lõhn), et muuta õpikogemus interaktiivseks ja köitvaks. Lugu avaneb moodulite näol moodustuvate rekvisiitide abil, mis kujutavad erinevaid aastaaegadega seotud elemente, suurendades narratiivi ja edendades sügavamat mõistmist. Loodud õppevahend pakub paindlikku lähenemist ning võimalust luua kaasahaarav õpikeskkond, kus iga lapse unikaalseid vajadusi ja huvi võetakse arvesse.

Violetta Riidas Rahustavad tekstiilist esemed dementsusega inimestele Juhendaja: Ruth-Helene Melioranski Dementsus on raske degenereeriv ravimatu sündroom, mille tõttu inimene tunneb end ebakindlalt, on segaduses, ärev ja kergesti depressiooni kalduv. Suur koormus langeb hooldajatele ja lähedastele. Kuna dementsuse süvenedes ei saa inimesele pakkuda tavapäraseid psühhoteraapiaid, siis tuleb leida võimalikult palju mooduseid tema stressitaseme alandamiseks ja heaolu suurendamiseks. Minu hüpotees oli, et erinevate taktiilsete omadustega tekstiilist esemed on alakasutatud võimalus dementsusega inimeste stressitaseme alandamisel, kuigi need parandaks inimeste enesetunnet ja vähendaks hooldajate koormust. Töö eesmärgiks oli luua kollektsioon rahustavalt mõjuvaid tekstiilist esemeid, mida dementsusega inimene saab kasutada nii kodus kui ka hooldusasutuses. Kollektsiooni luues pidasin silmas, et esemed moodustaks esteetilise terviku, materjalina saaks kasutada kangajääke ja et esemed oleksid tavainimese poolt lihtsasti valmistatavad. Töö käigus seadsin endale lisaeesmärgi valmistada ka üks puhtalt lõõgastuseks mõeldud nn lohutusese, mida kuni mõõduka dementsusega inimene saaks juhendamisel tegevusteraapia korras ise teha. Tegemist oleks tekstiili võimaluste kasutamisega juhendatud tegevusteraapias.

Riina Samelselg Ornamendi struktuuril põhineva kolmemõõtmelise arhitektuurse tekstiili loomine MultiWeave käsitöötehnikas Juhendaja: Martin Melioranski, konsultant: Kadi Pajupuu MultiWeave käsitöötehnika 300x200×7 cm Magistritöö eesmärk oli MultiWeave käsitöötehnikas luua ornamendist kui struktuurist inspireeritud kolmemõõtmeline tekstiil ja katsetada selle sobivust kasutamiseks ruumis. Ruumis kasutamise sobivuse üle otsustamisel lähtuti pigem tekstiili loomisel kasutatud materjali omadustest mitte tekstiili välimusest. Magistritöö lõputööna valmis suureformaadiline kolmemõõtmeline tekstiil nimetusega 68-x, mis koosneb kuusnurksetest ornamentaalsetest struktuurielementidest. Ühtse tekstiili tegemiseks kasutati ühetaolisi mooduleid. Valmis tekstiilmaterjalis on kõik lõime ja koe lõikumispunktid liikuvad ja see võimaldab visuaalselt mitmekesist elementide deformatsiooni lähtuvalt aluspinna kumerustest või toetus- või venituspunktidest. Maria Kristiin Peterson, cum laude Disaineri roll tarbijajärgse tekstiilijäätme ringlussevõtul lõngaarenduse ja kudumikollektsiooni näitel Juhendaja: Reet Aus Kudumidisain, masinkudumine Uurimustöö otsib lahendusi vanadele, jäätmeiks muutunud rõivastele ja kodutekstiilidele läbi nende mehaanilise ümbertöötlemise, lõngaarenduse ja uute toodete loomise. Põhinedes ringdisaini printsiipidele, on töö eesmärgiks uurida eeskätt disaineri rolli selles protsessis- tema valikute ja otsuste mõju tarbijajärgsete tekstiilijäätmete ringlussevõtul. Töö koondab endasse tekstiili- ja

63. KOILIBLIKAS / 2023

EKA

Maria Kristiin Peterson Foto Laura Vaim

Kristina Kivirand

Referatiivselt toetub kunstnik ka neurobioloogi Antonio Damasio käsitlusele sellest, et inimese tunded loob keha ja keha on inimese teadvuse looja. Keha on aluseks Mina tunnetuse tekkimisele. Mina tunnetus on osa teadvuse moodustamise protsessist, kus mina ja meele koostoimes sünnib teadvus. moetööstuse keskkonnamõju ülevaate ning neile lahendust otsiva praktilise disainiarenduse protsessi. See kätkeb endas nii kasutatava materjali ettevalmistust, tarbijajärgsetest tekstiilijäätmetest ümbertöödeldud lõngade arendust kui ka kudumipärandist inspireeritud kudumite loomist.

Antonio Damasio väidab, et “pain is an access to intellectual”. Samuti, ütleb ta et, valu on tegelikult kaitse, veateade, kaitsemehhanismide teke mis stimuleerib keha välja töötama kaitsetegevusi. Valu on signaal, mis annab olulisi hoiatusi, mis on ellujäämiseks hädavajalikud.

Töö tulemusena uurib autor disainerina enda loomingust lähtuvat praktilise töö protsessi, mille käigus valmib kuuest komplektist koosnev kudumikollektsioon. Lõngade koostises on lisaks vanadele rõivastele kasutatud ka kohalikku lambavilla, väärindades seeläbi muidu jäägina kasutamata jäävat väärtuslikku ressurssi.

Loominguline töö on eksponeeritud ruumiinstallatsiooni vormis. Ruumis on eksponeeritud žakaarkangasteljel kootud kangas, tekstiil, video ja foto projektsioon. Ürgselt kooti kangast selleks, et valmistada kehakate, mis omakorda oli püüd kaitsta end külma ja tuule eest ning luua turvatunnet. Käesolevas töös sümboliseerib kanga kudumine puudutust ja samas – installatsiooni kontekstis – on see kättesaamatus, lootusetus, lein, aga ka lootus ja uus algus. Videos on kasutatud sümboolselt laetud kujundid, mis on mitmeti tõlgendatavad ja neis on ka kultuuriliselt laetud tähendusi: pruutkleit, tuhk, valge riie, mis on nii surilina kui ka vastsündinule lina.

Kristina Kivirand Varjatud lood. Vaikuse minutid Juhendajad: Eve Kask, Maarja Kangro Installatsioon, video, tekstiil, foto projektsioon Varjatud lood. Vaikuse minutid on autobiograafilisel ainestikul põhinev loominguline töö. Autoportree on ruumiinstallatsioon, kus fragmentaarne ja mittelineaarne narratiiv on esitletud video, foto ja tekstiili meediumite kaudu. Autor ei räägi selgesõnaliselt, mis lugudega tegemist on, kuid näitab tugevat emotsiooni ja kestvat valu tunnet mustvalgelt ja melanhoolselt. Teoreetilise raamistiku moodustab autobiograafia uuringute keskne mõiste, omaeluloolisus ehk autobiograafia. Kirjalikus osas avab autor autobiograafia mõistet humanitaarteadlaste seisukohalt ja kirjeldab, kuidas see võiks olla meetod loomingulise töö puhul.

Oma töös lähtun ma kasinusest kui kõlbelisest puhtusest, vooruslikkusest ja karskusest. See aitab mul selgitada maailmavaatelist lähenemist, mis põrkub tarbimiskultuuri ja keskkonnaga seotud probleemidega, mida on otseselt või kaudselt tekstiil ning selle tootmine mõjutanud. Inimene ei eksisteeri maailmas eraldiseisvana. Ta on osa süsteemist, loodusest. Minu lina kasvatamise projekt andis mulle võimaluse luua tekstiili keskkonnaga kooskõlas. Ma sain olla iga seemnest kangaks muutumise etapi juures, võisin kõike näha, katsuda ja nuusutada. Ma ei pidanud midagi peale seemnete kusagilt tellima, linataim sai vihmast kastmisvett ja transformeerus kangaks inimtööjõu tulemusena. Oma linapõllult saadud kiududest õppisin lõnga ketrama ning saadud katsetused kudusin loominguliseks kangaks. EKA lõputöödega on võimalik lähemalt tutvuda TASE ‘23 veebinäitusel tase23.artun.ee

Mari-Triin Kirs Foto Lisette Laanoja

Mari-Triin Kirs Kangas ja kasinus: maailmavaate kasvatamine linapõllul Juhendajad: Katrin Kabun, Kärt Ojavee Minu lina kasvatamise projekt algas 2022. aasta kevadel kotitäiest seemnest. Ma ei teadnud, milline on linataim ja seetõttu oligi minu eesmärk alustada algusest. Mind vaevas mõte, et ma ei saa tekstiili disainida, kui ma ei oska seda ise luua. See on justkui esimene samm, mida vahele jättes ei mõista ma kangast tegelikult.

EKA

63. KOILIBLIKAS / 2023

Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini lend 2023 Bakalaureusekraad Liisbet Karjel Segatehnikas vaip “Saluroheline saladus” Juhendaja: Siiri Minka Gobelään, rüiu, nõelviltimine, tikkimine 87x87 cm Linnatüdruku igatsus looduse järele ja soov näha maailma, mis rohelise taimeteki alla jääb, andsid tõuke luua metsik narmaline vaip, milles peituvad maailma kõige laialt levinumad, kuid salapärased tegelased, kes on meie ökosüsteemi selgroog. Inspireeritud metsade rohelistest ja pruunidest toonidest ning Eestis elavatest helkivate tiibadega mardikatest valmis taktiilne segatehnikas vaip, mis kutsub vaatajaid avastama tekstiilidisaini võimalusi ja looduse mitmekesisust.

Marin Nooni

Helena Kisant

Keelatud armastus. Tekstiiliteraapia läbi kasvava kunstiteose loomise

Kirjadest ja postkaartidest inspireeritud tekstiilne seeria “Helmi Männikule”

Marin Nooni

Juhendajad: Krista Leesi, Piret Valk

Juhendajad: Piret Valk, Kadi Kibbermann

Kasvav tekstiilist kunstiteos ja tekstiiliteraapia päevik

Siiditrükk, masin- ja käsitikand

50x100 cm (3 tk)

360x90 cm

See on lugu ühest haigusest ja selle mõtestamisest läbi kasvavate tekstiilide. See on teraapiline teekond, mis koosneb kolmeosalisest kunstiteosest ja selle valmimise protsessi kirjeldavast, loomingulisest päeviku formaadis enesepeegeldusest. Kõik teose osad on arenenud paralleelselt ja täiendavad üksteist.

Bakalaureusetööna valminud tekstiilne postkaartide seeria “Helmi Männikule” on inspireeritud autori vanavanaema eluloo uurimusest ja temale saadetud postkaartidest ja kirjadest. Seeriaga annab autor edasi hetki, lugusid ja emotsioone Helmi elust, taaselustades neid läbi tekstiili. Teosed peegeldavad 20nda sajandi alguse kommunikatsiooni toimimist, kus suhtlus kaugel viibivate lähedaste ja sõprade toimus ainult kirja teel. Teosed rõhutavad sellise suhtlusviisi isiklikkust ja intiimsust, andes võimaluse ka teistel sellest osa saada. Anastasia Makarova

Töö fookuses on taimekasvatus- ja tekstiilimaailma kokkusidumine. Just need on siin keelatud armastuse rollis. Teos otsib vastust küsimusele, kuidas peaks elama inimene, kes väga armastab nii toataimi kui kodutekstiile, kuid kellele ühe haiguse tõttu ei ole need lubatud. Näitusekülastajatel on võimalus kasvavat kunstiteost kasta ja läbi selle kogeda teost erinevate meelte abil.

Grafitist inspireeritud siiditrükikollaaž Juhendaja: Piret Valk

Liilia Pilden

Siiditrükk

Digitrükitud kangaste kollektsioon “Tema lilled”

174x310 cm Kollaaž on sümbioos reisimisest ja grafitist, mis on tõlgendatud siiditrüki tehnikate kaudu. Teosega soovib autor tabada grafiti kaootilist ja värvirikast olemust läbi tekstiilikunsti võimaluste, kujutades pindu tekstuuri ja efekt-pigmentide abil. Teekond algab Eestist ning kulgeb läbi Saksamaa välja Tšiili. Kõik trükitud elemendid on inspireeritud grafiti tehnikatest või stiilidest ning on seotud antud paikade ja mälestustega, kandes endaga isiklikku tähendust.

Juhendajad: Krista Leesi, Piret Valk Minu bakalaureusetööna valminud kollektsioon koosneb erinevatest lillemustritest ning on teostatud digitrükis. Töö koosneb neljast kangast ning need on mõeldud sisustuskangasteks. Nende puhul on ehk kõige olulisemaks märksõnaks värvienergia, mulle meeldib kasutada julgeid värve oma töödes. Kollektsiooni nimi on “Tema lilled” viidates naistele minu peres, kes on alati oma aiast hoolinud ja taimedest lugu pidanud. Kangaste mustrid on inspireeritud tulpidest,

krüsanteemidest, roosidest ja võõrasemadest. Kangastel on minu stiliseeritud kujutus, kuid vaatamata sellele võib ära tunda inspiratsiooni allikaid. Kollektsioonis on nii korduva kui ka mitte korduva mustriga kangaid. Minu tööd on viimastel aastatel olnud inspireeritud peamiselt lilledest ja taimedest, see kandus ka üle minu lõputöösse. Lilli ja taimi seostan oma peres olevate naistega, peamiselt oma ema – aga ka isapoolse vanaema ja vanavanemaga, kellega veetsime kevaded ja suved aias toimetades. Nende järgi on saanud ka iga kangas oma nime: „Erna”, „Kristine”, „Evi” ja „Elza”. Laura-Maria Vahimets - lõpetanud kiitusega “Omaenda ruum” Juhendajad: Kärt Ojavee, Imbi Armas Installatsioon Materjalid: lina, toorvill, männipuuoks “Omaenda ruum” on järelkaja autori isiklikele ruumiotsingutele, peatudes reisimise tõttu inimeste elutubades, jagatud magamistubades, niiskes keraamika stuudios ja karavanis. Need kogemused panid autori mõtisklema oma ruumi olulisusest. Algelisi meetodeid ja toormaterjale kasutades on autor loonud ürgset hütti meenutava vormi, väljendades sellega otsinguid oma personaalse ruumi järele. Olulisel kohal on keskkond, milles materjaliga töötati – jõgi milles lamba toorvilla pesti ja looduskeskkond, kuhu ruum algselt loodi. Carl-Rasmus Õunaste DIY rihmatud tool tekstiili jääkidest Iseseisev töö Minu bakalaureusetööks on loominguline projekt, mille eesmärgiks on luua tooli prototüüp jääkmaterjalidest. Selle käigus uurida

63. KOILIBLIKAS / 2023

EKA

Carl-Rasmus Õunaste

Laura-Maria Vahimets Liisbet Karjel tekstiili ja puidu jääkide kasutuse võimalusi, mida peetakse jääkideks ning mida saaks teha neist edasi. Oma tööga otsisin alternatiivset saatust sellistele riietele ja materjalidele mille järgmine samm oleks sattuda prügimäele või põletusse. Eesmärgiga tuua vaatajani mõte, et sarnaste materjalide ära viskamise asemel saab neist lihtsa vaevaga midagi uut teha. Minu lõputööks valmis tool, mille ehitusel pole kasutatud kruvi ega naela, nende asemel kasutasin koormarihmasid. Ehituselt ülejäänud MDF plaadist sai välja lõigatud tooli küljed ja kolm vahetala. Istmeja seljatoepatjadena kasutasin eri suurusega tekstiili jääke. Töö üks osa on tööjoonis, mille abil saab kodus sellist tooli jäljendada. EKA lõputöödega on võimalik lähemalt tutvuda TASE ‘23 veebinäitusell tase23.artun.ee

Anastasia Makarova

Liilia Pilden

Helena Kisant 49

EKA

63. KOILIBLIKAS / 2023 EKA lõpuaktus 2023. ERTLi preemia laureaat Maria Kristiin Peterson ja külalisprofessor ning MA õppekava Disain ja rakenduskunst, tekstiili suuna juht Kärt Ojavee. Foto: Marek Metslaid

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu parima lõpetaja preemia laureaat 2023 on EKA tekstiilidisaini magister

Maria Kristiin Peterson.

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit jätkab traditsiooniliselt preemia omistamist Liitu kuuluvate kõrgkoolide parimatele lõpetajatele. Eelistatud on tööstusharu praktilisi väljakutseid lahendavad ja innovaatilised lõputööd. Käesoleval aastal olid oodatud kandideerima magistritööd ringmajanduse ning kestliku disaini ja tootmise teemadel. Eesti Kunstiakadeemiast pälvis auhinna tekstiilidisaini magister Maria Kristiin Peterson (cum laude) magistritööga „Disaineri roll tarbijajärgse tekstiilijäätme ringlussevõtul lõngaarenduse ja kudumikollektsiooni näitel“, juhendaja Reet Aus.

Mari Adamsoni nimelise parima tekstiili tudengi stipendiumi laureaat 2023. aastal on bakalaureusetaseme lõpetaja Marin Nooni. Marin on mitmekülgne ja ühiskondlikult aktiivne tekstiilikunstnik ja -disainer. Tema looming näitab nii probleemikesksed kui kontseptuaalseid lahendusi, milles läbivateks teemaks on loodus ja elukeskkond, nende võimalused ja probleemid. Samal ajal

kutsub ta arutlema tekstiili muutuvate rollide teemadel. Marini Nooni tööd on äratanud tähelepanu mitmetel EKA ning Eesti Tekstiilikunstnike Liidu näitustel ja konkurssidel. Loodud installatsioonid on ilmestanud erinevaid muusikaja valgusfestivale. Lisaks tutvustab ta eriala, korraldades kunstipäevi ja töötubasid. Ta on usaldusväärne kaaslane ka osakonna tegevuste korraldamisel ning aitab tudengi vaatega kaasa õppekava arendamisel.

Eesti Kunstiakadeemia tekstiiliosakond jagab õppetöös edukale ja loominguliselt aktiivsele tudengile stipendiumit alates 1998. aastast ehk käesoleval aastal 26. korda. Tunnustus on mõeldud õppetöös häid tulemusi saavutanud aktiivsele tekstiilitudengile. Stipendiumit rahastab EKA tekstiiliosakond.

EKA lõpuaktus 2023. Dekaan Ruth-Helene Melioranski ja Mari Adamsoni nimelise preemia saaja Marin Nooni. Foto: Marek Metslaid

63. KOILIBLIKAS / 2023

PALLAS

Pallase tudengid Stockholmi mööblimessil

7.–11. veebruaril osalesid Kõrgema Kunstikooli Pallas üliõpilased taas Stockholmi mööbli- ja valgustimessil. Käesoleval aastal esitleti messi Greenhouse’i disainikoolide alal mööbli- ja tekstiilitudengite koostööna valminud projekti TÜHI/ EMPTY, milles osalejad pöörasid tähelepanu väärtustavale taaskasutusele ning otsisid võimalusi disainiprotsessi jätkusuutlikuks arendamiseks. Kas ja kuidas luua midagi uut, kui tuleb silma vaadata tõsiasjale, et materjalide nappus ja ületootmisest tingitud kahju loodusele on saanud peamiseks väljakutseks? Pallase mööbliosakonna ja tekstiiliosakonna üliõpilaste disainimeeskonnad alustasid disainiprotsessi piiratud koguse etteantud puitmaterjaliga, millele lisaks leidis iga meeskond oma toote jaoks materjalijääke ning järgis oma tootearendusprotsessis väärtustava taaskasutuse põhimõtteid. Koostööprojekti TÜHI/EMPTY tulemusena on valminud kuus sisustustoote prototüüpi, mille disainimisel on kasutatud mõlema valdkonna oskusi ja võimalusi. Nii näiteks on kahe prototüübi juures kasutatud unikaalset MultiWeave tehnikat. Projektis osalesid: Gert Christjanson, Renate Eensalu, Liisa Hanvere, Iris Eller, Ülle Järv, Eliise Järve, Kirke Kirikall, Karl Olaf Kolla, Caroliina Ladva, Grete Maruste, Teiloora Ojaste, Rebecca Raak, Bruno Sepp, Inger Tammela, Monika Teder. Projekti juhendasid: Madis Liplap, Aet Ollisaar ja Keret Altpere. Rohkem fotosid ja infot: Stockholm Furniture Fair_Pallas UAS_PRESS 2023

UNTANGLE autoritega Rebecca Raak, Kirke Kirikall, Monika Teder

Foto Andrus Kannel

2022. aasta WIIRALTI stipendiumi pälvisid

Pallase tekstiiliosakonna üliõpilane Merily Mikiver ja õppejõud ning vilistlane Mari-Triin Kirs

Kaadreid Merily Mikiveri toodetest Mütsik.

PALLAS

63. KOILIBLIKAS / 2023

Gobelääninäitus TAHAKS SUUSATAMA MINNA 3.05- 4.06 toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna 3. kursuse tudengite gobeläänide näitus “Tahaks suusatama minna”, mis mõtiskleb selle üle, kus läheb piir võimalikkuse ja võimatuse vahel. Näitus oli osa Prima Vista kirjandusfestivali kunstiprogrammist. Näitusel osales seitse Pallase kolmanda kursuse tekstiilitudengit: Caroliina Ladva, Karl Olaf Kolla, Liisa Hanvere, Renate Eensalu, Inger Tammela, Ülle Järv ja Grete Maruste. Autorid mõtestasid näituse pealkirjaks olevat teemat avatult ja erinevaid seoseid leides, jõudes isiklike teemade kaudu laiemate üldistusteni. Väljapanek oli mitmekülgne ja tööd emotsionaalselt laetud, ning vaatamata autorite esmakordsele kokkupuutele gobelääntehnikaga (või just seetõttu?) oli töödes nii tehnilist eksperimenteerimist kui põnevaid materjalileide. Näitust saatis väljapanek Pallase tekstiiliosakonna metoodilisest fondist valitud portfooliotest ja teostest. Näituse kuraator oli Aet Ollisaar ning korraldusmeeskonda kuulusid tekstiiliosakonna 3. kursuse tudengid.

Grete Maruste. Näituse avamine. Foto Olari Pilnik

MOODPERFORMANCE-TANTS Kõrgema Kunstikooli Pallas (Pallas) poolt korraldatav Tartu pikima traditsiooniga moeetendus Mood-Performance-Tants (MPT) toimus sel aastal juba 25. korda. Tänaseks on MPT osa Estonian Fashion Festivali tervikprogrammist, mis sisaldab kolme erinevat moeetendust ja mitmeid eelüritusi. 7. juunil Eesti Rahva Muuseumis toimunud MPT etendusele pääses konkursi kaudu osalema seitse autorit ning esitleti Pallase tekstiiliosakonna ja nahadisaini osakonna lõputöid. MPT 2023. aasta etenduse juht oli tekstiiliosakona vilistlane Marta Tuulberg. Lõputööde kollektsioone esitleti ka 11. Juunil Narval toimunud sündmusel Moepööre . https://moepoore.ee/ https://menu.err.ee/1609004096/narvas-toimub-keeleoppijate-ja-disainerite-moepoore

Marite Rikkase ja India Kiisleri kollektsioon KOTIMEHED. MPT 2023.

Marily Mikiveri kollektsioon Tender Conversations valiti esinema ka ERKI moeshowle ning pälvis sealse žürii poolt kolmanda koha.

63. KOILIBLIKAS / 2023

PALLAS

Pallase lõputööd Tekstiiliosakonnas kaitses tänavu lõputööd seitse üliõpilast, kellest enamik astus üles ka legendaarsel moeetendusel MoodPerformance-Tants. Töid iseloomustab suund loovuurimuse erinevatele aspektidele disainis, autorid uurivad oma töödes ühiskonnas aktuaalseid teemasid ning otsivad materjalidele uudseid jätkusuutlikke kasutusviise. MERILY MIKIVER Sooneutraalse rõiva piiride uurimine kudumikollektsiooni näitel Juhendaja Maarja Tamjärv Tänapäeva ühiskonnas on soomõiste järjest laialivalguvam ning see puudutab ka rõivadisaini. Mis üldse defineerib mehe ja naise rõivast? Minu lõputöö eesmärk on uurida keha katvuse piire sooneutraalses disainis. Oma disainiprotsessis katsetan nii mehe kui naise kehal läbi erinevad katmata ja kaetud ihu proportsioonid ning tulemustest lähtuvalt loon rõivadisaini näited, mis on mõlemal kehal sotsiaalsete standardite järgi kantavad. Samuti lähenen sooneutraalsusele õrna ja paljastava silmuskudumi kaudu. Katsetustest kujuneb moelavadele suunatud silmuskudumite kollektsioon „Tender Conversations“, mis mängib kaetud ja paljastatud ihu tasakaaluga ning mille kontseptsioon räägib depressioonist ning inimeseks olemise haprast poolest. GERDA NIITVÄHI Laste kaasamine avatud noortetoa ruumiloomesse Anne noortekeskuse näitel Juhendaja Eva Liisa Kubinyi „Siin on nii igav!“ ütlesid lapsed mulle, kui alustasin noorsootöö spetsialistina uues, 7–11-aastastele lastele loodud keskuses. Mõistsin, et ebasobiva keskkonna vastu puudub lastel huvi ja tegevus liigub keskusest välja kaubanduskeskustesse ning tänavatele. See on aga suur löök võrgustikutööle – just mängus peegelduvad lapse probleemid ja rõõmud. Inspireeriv keskkond võimaldab teha edukat ennetustööd. See ajendaski mind looma lastele sobivat mänguruumi, millesse neid on ekspertidena kaasatud.

Merily Mikiver. Tender Conversations. MPT 23.

Gerda Niitvähi

Lõputöö kirjalikus osas käsitlen laste disainiprotsessi kaasamise printsiipe, avatud noortekeskuse põhimõtte ja avatud mängu teooria ühildamist. Lõputöö praktilises osas valmib ideekavand ning tekstiilesemed, mis hõlbustavad vabamängu.

PALLAS Gerly Eisenschmidt

63. KOILIBLIKAS / 2023 Kristiina Saaron

GERLY EISENSCHMIDT

MARION MÖLDER

Kaksikute peegelpilt. Moekollektsioon

KRISTIINA SAARON

Materjalide kahekõne läbi kaduvuse: bioplasti ja silmuskudumi ühendamine Juhendajad Riina Õun, Liisa Kanemägi Kas ajutisus võiks olla rõivaste puhul positiivne omadus? Millist väärtust saab endas kanda muutuv ja muudetav disain? Kas isetekkelisusel saab olla kohta disainiprotsessis? Püsimatus on üks elu põhiaspekte, selle loomulik osa. Kõik on pidevas muutumises ja kaduv. Minu töö põhineb kahe erineva meediumi – bioplastiku ja silmuskudumi tahkude ning nende omavahelise suhte uurimisel läbi loomeprotsessi, lähtudes ajutisuse printsiibist. Tulemuseks on eksperimentaalne moekollektsioon, kus kohtuvad innovatiivne ja traditsiooniline ning erinevad materjaliloome meetodid. Töös sean kahtluse alla püsivuse ja spekuleerin rõiva olemuse üle mängides katsetuslikult kunsti ja disaini piiril nii vormi kui ka materjalidega, kasutades ära nende omapära.

Clothes that Tell Memories

BRIGITA KASEMETS

Juhendaja Vilve Unt Minikollektsioon „Peegelpilt erineva iseloomuga“ on uuring kaksikutest ja nende iseloomude erinevusest. Olles ise ühemunakaksik, on teema mulle väga hingelähedane. Meie suguvõsas on palju kaksikuid ja tahan avada kaksikute maailma ka teistele, kes ei ole sellest teemast teadlikud. Minu lõputöö eesmärk on tuua esile kaksikute iseloomude erinevus rõivaste kaudu. Toetun uuringutele ja intervjuudele, mille põhjal olen kavandanud ja teostanud rõivakomplektid. Olen jätnud mõlema kaksiku puhul lõikelahendused samaks ja lisanud detaile vastavalt iseloomule. Uurin kolme erinevat kaksikupaari – õed, vennad ning õe ja venna paar.

Juhendaja Aet Ollisaar Lugude jutustamine on mulle alati meeldinud. Õpingute käigus olen avastanud endas uusi külgi ja väljendusviise, kuidas sõnumit edastada. Olen katsetanud eri viise jutustada lugusid materjalis, kuid pole seni leidnud enda jaoks sobivat lahendust, mis aitaks sõnumit selgemalt mõtestada. Minu lõputöö eesmärk on rääkida rõivaste kaudu mälestusi oma vanaisast. Olen loonud enda jaoks süsteemi, mille abil saan samm-sammult liikuda mälestustest rõivaesemeni, andes ülevaate meeleolust, värvidest ja kujunditest ning kasutades algelementidena ajastuomaseid rõivaesemeid.

3D printimise rakendamine tekstiili disainiprotsessis Juhendajad Liisi Tamm, Rasmus Eist 3D-printimine on tehnoloogia, mille abil on võimalik luua kolmemõõtmelisi objekte. Mis saab, kui struktuurid otse kangale printida? Lõputöö käigus katsetan erinevate aluskangaste, filamentide ja enda loodud struktuuridega, et leida parim printimistehnika, mida saaksin oma disainiprotsessis rakendada. Lõputöö eesmärk on katsetada 3D-printimise võimalusi moe- ja tekstiilivaldkonnas, jättes kõrvale tööstuslikud masinad. Soovin leida viisi, kuidas kangale prinditud struktuurid sellele lisaväärtuse annaksid ning näha tehnika potentsiaali kodustes tingimustes 3D-prinditud rõivaste loomise näitel. Protsessi tulemusena valmib kanganäidiste seeria ning 3D-prinditud rõiva prototüübid, mida on võimalik kodustes tingimustes taasluua.

Marion Mölder

Brigita Kasemets

63. KOILIBLIKAS / 2023 JOHANNA MAUER Moodulkudumid kui võimalus rõivaste kandmisea pikendamiseks Juhendaja Liisi Tamm Sageli tüdinetakse samade rõivaste kandmisest kiiresti ning tarbimiskultuuri tempo viib tihti uute riiete ostuni. Minu lõputöö eesmärk on leida viis, kuidas aeglustada rõivastest tüdimist, pakkudes alternatiiviks moodulkudumid, millega saab riietusele anda esteetilist ja praktilist väärtust. Kudumitega on võimalik lisada näiteks taskuid, pikemaid varrukaid, kõrgemat kraed või soojemat kehaosa. Moodulkudumite kollektsioonis on rõhk sellel, et inimesed kannaksid oma riideid kauem. Rõivastele elemente lisades ning kudumeid omavahel kombineerides saab leida uusi ja põnevaid kooslusi. Kollektsioonis on kasutusel ainult kohalik villane lõng, omapärased autorimustrid ja julged kontrastid.

NÄITUS Läti kunstiakadeemia on teinud koostööd Läti Ajaloomuuseumiga, kus põnev näitus kroonidest ja nende tõlgendustest tänapäevase kunsti kontekstis.

VÕIM ja ARM Riias

Power and Love. Archeological, Ethnographic and Contemporary Crowns in Latvian Culture

Johanna Mauer

ÕNNITLEME

63. KOILIBLIKAS / 2023

Õnnitleme auliiget Mall Tombergi! Õnnitleme auliiget ja liidu vanimate liikmete hulka kuuluvat Mall Tombergi 96 aasta sünnipäeva puhul! Tekstiilikunstnik Mall Tomberg sündis 19. juulil 1927 Tartus. Tomberg lõpetas 1952. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ja töötas seejärel instituudis assistendina, aastatel 1978–1985 kunstilise tekstiili ja kostüümi kateedri juhatajana ning dotsendi ja seejärel professorina. Ülikooli lõpetamise järel kavandas ta Kunstitoodete Kombinaadile ARS žakaarkangaid ja rüiutehnikas vaipu. Näitustel esinemist alustas Tomberg 1953. aastal. Alates 1982. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor ja alates 2010. aastast Eesti Kunstnike Liidu auliige. 1970. aastatel muutus Tomberg looming üha monumentaalsemaks – valmisid mitmed tähelepanu pälvinud teosed nagu seitsmest osast koosnev vaip „Vana linn“ (1976), „Kodumaastik“ I, II (1973), mille eest pälvis ta 1974. aastal Kristjan Raua nimelise preemia. 1979. aastal valmis Kunstitoodete Kombinaadi dekoratiivkudumis ateljees meister Erna Ruusi juhendamisel ja Tombergi kavandi järgi üks Eesti suurimaid piltvaipu – Tartu Ülikooli raamatukogu vaip (5,6 x 10,9m). Tomberg on teinud kaastööd almanahhile Kunst ja Kodu, ajakirjadele Käsitööalbum ning Nõukogude Naine, kus on ilmunud ka mitmete vaipade kavandid. Fotod:

Mall Tomberg.

Eesti Kunstnike Liit

Foto Kalju Suur. Dateerimata. (EKL arhiiv)

Õnnitleme Kaie Tilka 85 aasta juubeli puhul! Tekstiilikunstnik Kaie Tilk sündis 9. juulil 1938 Pärnumaal Are vallas Võlla külas. Õppis aastatel 1957–1963 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kunstilise tekstiili osakonnas. Töötas aastatel 1963–1966 kunstnik-dessinaatorina Kreenholmi manufaktuuris, aastal 1966 kunstnik dekoraatorina Eesti

Teatriühingu Tööstuskombinaadis ja hiljem Kunstiinstituudis vanemlaborandi ning alates 1969. aastast õppejõuna. Näitustel osaleb Tilk alates 1965. aastast. Kaie Tilk on Eesti Kunstnike Liidu alates 1970. aastast. Loomingus on Kaie Tilk loonud rohkelt looduslike motiividega põimevaipasid, rüiuvaipasid ja koostanud kangakudumise tehnikate õppeks kogumiku „Siduseõpetus” (1975–1992).

Fotod: Kaie Tilk. Seinavaip „Granaat” 1967, rüiu, vill, linane (EKL arhiiv). Kaie Tilk 1970 (EKL arhiiv). Kaie Tilk. Seinavaip „Kompositsioon”, 1969, gobelään (EKL arhiiv). Eesti Kunstnike Liit

63. KOILIBLIKAS / 2023

Õnnitleme auliiget Peeter Kuutmat 85 aasta juubeli puhul! Tekstiilikunstnik Peeter Kuutma sündis 8. aprillil 1938 Tallinnas. Õppis aastatel 1956–1957 Tallinna Polütehnilises Instituudis keemia-mäeteaduskonnas ja aastatel 1961–1966 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis tarbekunsti. Peeter Kuutma töötas aastal 1957 Tallinna Puhastuskontoris meistrina, aastatel 1958–1961 Põllumajanduse ja Varumise Vabariiklikus Komitees instruktori ja hiljem raamatufondi juhatajana. Aastatel 1967–1985 töötas Kuutma tekstiilivabriku „Punane Koit“ kunstnikuna, kavandades paralleelselt ka Kunstitoodete Kombinaadile ARS. Aastatel 1985–1987 töötas Kuutma Kunstnike Liidu juhatuse sekretärina ja aastatel 1987–1994 Kultuuriministeeriumi kujutava kunsti osakonna peaeksperdina. Alates 1994. aastast töötab Kuutma vabakutselise kunstnikuna. Peeter Kuutma on alates 1969. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige

Õnne!

ÕNNITLEME

ning alates 2013. aastast auliige ning alates 1992. aastast Eesti Sisearhitektide Liidu liige. Näitustel osalemist alustas Kuutma 1966. aastal. Loomingule lisaks on Peeter Kuutma olnud pidevalt tegev organisaatori ja õpetajana Tallinna Kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni õpetajana. Peeter Kuutma kuulub rühmitusse Vaba Tahe, mille põhiideeks on põimevaiba traditsioonide säilitamine. Aastatel 1960–1980 tegeles Kuutma nii trükitud, maalitud kui ka žakaarkangaste kavandamisega. Samal ajal algas kunstniku tihe koostöö sisearhitektidega, ta lõi kaasa mitmete avalike interjööride kujundamisel. Tema kavandatud on näiteks tekstiilid restoranidele Gloria (1968), Rae (1970. aastad), Kevad (1973 ja 1980), Kalinka (1978), Kungla (1980), baarile Regatt (1979), lavaeesriided Ugala teatrile (1981), Eesti Draamateatrile (1983), Vene Draamateatrile (1984) ning Endla teatrile (1986). Vaipu hakkas Peeter Kuutma kujundama 1970. aastate lõpus, keskendudes põimetehnikale. Monumentaalsete tellimustöödena valmisid 1980. aastatel Tallinna

Vaike Jakobsoo 02.08.1933 Riste Laasberg 04.08.1973 Kadi Pajupuu 27.08.1963 Erika Pedak 01.10.1948 Ehalill Halliste 2.10.1948

90 50 60 75 75

Postimaja nõupidamiste saali „Sidevaip“ (1985) ja Haljala Rahvamajas siiani eksponeeritav „Virumaa valgus“ (1988), 1995. aastal valmis Narva Linnavolikogu koosolekute ruumi „Narva – mälestuste linn“. Riigi esindushoonete suuremahuliste renoveerimisprojektideks on Kuutma kavandanud Leila Pärtelpoja juhtimisel Toompea lossi Riigikogu põrandavaibad ning taasloonud koostöös sisearhitekt Juta Lemberiga Vabariigi Presidendi Kantseleisse kaks vaipa – vabariigi algusaastatel kavandatud Aarne Mõttuse vapivaiba ja Adamson-Ericu 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel edukalt eksponeeritud flossatehnikas vaiba. Fotod: Vaade näitusele "Klassikud. Peeter Kuutma" (2015) Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM). Peeter Kuutma (EKM arhiiv). Peeter Kuutma. Detail diplomitööst TPI rektori kabinetti (1966). Juhendaja Mari Adamson (EKA tekstiilidisaini osakonna fotoarhiiv). Eesti Kunstnike Liit

Pille Pappel 2.10.1963 60 Piret Mikk 3.10.1943 80 Ave Matsin 25.10.1973 50 Aune Taamal 25.11.1963 60

ÕNNITLEME

Õnnitleme auliiget Anu Rauda 80 aasta juubeli puhul! Tekstiilikunstnik Anu Raud on sündinud 10. mail 1943 Moskvas. Hariduse omandas Raud aastatel 1962–1969 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis tekstiili eriala. Töötas aastatel 1961–1962 masinaehitustehases Teras, aastatel 1967–1970 rahvakunstimeistrite koondises Uku kunstnikuna, 1970–1972 Ajaloo Instituudis aspirandina ja aastatel 1972–1995 Eesti Kunstiakadeemias vanemõpetaja ja dotsendina. Aastatel 1994–2001 oli Anu Raud professor Viljandi Kultuuriakadeemias, kus tema initsiatiivil ja arendamisel loodi talukujunduse ning rahvusliku käsitöö eriala. Samal ajal juhendas prof. Anu Raud Eesti Kunstiakadeemia tudengite suviseid etnograafiapraktikaid, mida ta

63. KOILIBLIKAS / 2023

teeb tänaseni. Eesti Kunstiakadeemiasse pöördus Anu Raud tagasi 2001. aastal, et aidata kunstiülikoolil luua rahvakunstiga tegelev õppetool. Praegu elab ja töötab kunstnik Viljandimaal Kääriku talus, kus juhendab veel pensionipõlveski Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilasi. Alates 2009. aastast on Anu Raud Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Raud on liidu liige alates 1978. aastast ja auliige alates 2009. aastast. Anu Raud on Eesti silmapaistvamaid tekstiilikunstnikke, kelle professionaalse loometee algus jääb juba üliõpilaspõlve, aastasse 1961. Anu Raud on alates Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamisest 1967. aastal olnud lahutamatult seotud eesti rahvakunsti uurimise ja kogumisega. Anu Raua looming on tuntud eelkõige tema vaipade poolest. Anu Raud on kujundanud mitmeid avalikke ruume

kaunistavaid teoseid, nende hulgas kaheksast vaibast koosneva seeria Tartu Jaani kirikule aastal 2007. Tal on olnud rohkelt isiknäitusi nii kodu- kui ka välismaal. Loomingulise tegevuse kõrval on Anu Raud olnud sotsiaalselt aktiivne nii Heimtali koduloomuuseumi hoidjana kui ka Heimtali rahvakunstilaada korraldajana. Heimtali muuseumi kogud ja hoone kinkis Anu Raud 2009. aastal Eesti Rahva Muuseumile. Anu Raud „Esiemad”, vill, gobelään, 1976 (EKL arhiiv) Anu Raud 2018 (Foto Anna Aurelia Minev, ERR) Anu Raud „Restoran Võru baariruumi viltaplikatsioonid“, 1974 (EKL arhiiv) Eesti Kunstnike Liit

Fotod: Vaike Jakobsoo (EKL arhiiv). Vaike Jakobsoo. „Kangas „Rohelised sõõrid“, 1977 (EKL arhiiv). Vaike Jakobsoo. Vaip „Jaaniöö“, 1977 (EKL arhiiv).

Õnnitleme Vaike Jakobsood 90 aasta juubeli puhul! Tekstiilikunstnik Vaike Jakobsoo sündis 2. augustil 1933 Paldiskis. Õppis aastatel 1953–1959 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kunstilise tekstiili eriala. Jakobsoo töötas aastatel 1959–1971

Tartu linna Tööstuskombinaadis (tekstiilivabrik „Areng“) kunstnik-meistrina ja aastatel 1971–1975 Tartu Kunstitoodete Töökodade tekstiiliateljees meistrina ja järgnevatel aastatel Kunstikombinaadi ARS Tartu osakonnas vanemkunstnikuna ja peakunstnikuna. Vaike Jakobsoo on liidu liige alates 1980. aastast. Vaike Jakobsoo on kavandanud kangaid

ning rüiu- ja põimevaipu ning kasutanud loomingus loodus- ja geomeetrilisi motiive ning rahvuslikke ornamente. Loonud minivaiba sarju ja monumentaaltekstiile („Vanemuise“ väikse maja kardinad (1989), Võru Panga kardinad (1988)). Eesti Kunstnike Liit

63. KOILIBLIKAS / 2023

Õnnitleme

Õnnitleme Lühikese Jala Galeriid

30.

sünnipäeva puhul!

Maryliis Teinfeldt-Grinsi kunstikonkursi võidutöö

Valmis Pärnu riigimaja kunstikonkursi võidutöö – Maryliis Teinfeldt-Grinsi suureformaadiline tikandtehnikas tekstiilitaies „Kodutee“. Teos sai paigutatud oma kohale Akadeemia 2 asuvasse hoonesse 2022. aasta detsembri lõpus. Võidutöö on Pärnu kesklinna maastikku stiliseeritult edasi andev ja värvirõõmu pakkuv kaasaegne tikitud

tekstiilikunstiteos. Taiest on oodatud avastama külastaja nii mõtterännakutes maastiku kohal kui ka puudutades. Kunstikonkursi žürii tegi valiku 26 kavandi hulgast. Žürii sõnul on võidutöö märgiline oma materjalivaliku, taktiilsuse ja kombitavuse tõttu, luues kunsti kogemuse võimalikkuse ka vaegnägijatele ning sobitudes seeläbi hästi riigimajade

ligipääsetavuse printsiibiga. Maryliis Teinfeldt-Grins on tekstiili- ja installatsioonikunstnik, kes käsitleb loomingus mäletamist ja Lääne-Virumaa külamaastike, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ja kirjutades murdekeelset luulet. (pressitetest)

Time-Lapse tuuril osalejad Kääriku talus koos Anu Raua ja Mutaga.

TexTile Talk / Talk TexTile

14-18. augustil 2023 korraldas ETeKL tekstiilituuri Põhjamaade tekstiilikunstiorganisatsioonide juhatustele. Tuuri käigus külastati Kadi Pajupuu, Marilyn Piirsalu, Aet Ollisaare, Anu Raua ateljeesid, käidi Põltsamaal Katre Arula loomingut ja Kersti Pooki kirikutekstiile imetlemas. Ave Matsin tutvustas Vilma villavabrikut. Rännak viis nii moodsasse ERMi kui Heimtali, Äksi villavabrikusse ning lahkelt võõrustati meid Viljandis tegutsevas edukas tekstiilitööstuses Paramount Sleep (Toom Tekstiil). 16. augustil toimus hubases Männiku Metsatalus improviseeritud ettekannete päev, kus tuuril osalejad Islandilt, Taanist, Norrast, Rootsist, Soomest, Leedust, Lätist, Eestist rääkisid kolmest erinevast tekstiilikultuuri nähtusest, mis kõnelejat on mõjutanud.

Time-lapse – Textile tour and meeting in estonia 14-18. August 2023 Participants: members of the boards of textile organisations Estonian Textile Artists Association, The Finnish Association of Textile Artists TEXO, Textile Artists Guild of Lithuania and Nordic Textile Art Organizers: Estonian Textile Artists Association Nordic Textile Art

Tuuri nimi oli Time-Lapse ja seda finantseeris Nordic Textile ART (NTA), Kultuurkapital ja osalejad.

Aet Ollisaar

Saime palju sõpru, tublisti ujuda ja tekstiilijuttu ajada.

Koiliblikas nr 63 on Eesti Tekstiilikunstnike Liidu leht. www.tekstiilikunst.ee facebook – Eesti Tekstiilikunstnike Liit Instagram – @eestitekstiilikunst

Kallid kolleegid! Makske liikmemaksu! Eesti Tekstiilikunstnike Liit SWEDBANK a/a EE332200 221013989379