Zemessardze –
KASP-i ja Kaitseliidu vääriline partner Lätlased on olnud ajast aega head sõjamehed. Et aga mitte väga sügavale ajalukku kaevuda, alustame tagasivaadet I maailmasõjast, kuhu Lätist mobiliseeritud meeste arv küündis eri allikate andmeil 180 000ni (Eestist peaaegu 100 000). l i i tla s e d
Tekst: ENN TUPP
Samuti tuleb Läti puhul märkida, et I maailmasõja lõpus, 1918, olid Läti kütidiviis (Latviešu strēlnieki) ja selle toetusväeosad võimalik, et ainus organiseeritud ja lahinguvalmiduses sõjaline jõud Venemaal. Kahjuks ei olnud see õnnistuseks iseseisvaks riigiks pürgivale Lätile, vaid hoopiski nii Venemaal kui Lätis võimu haaranud bolševikele. Tõsi, pärast Venemaa kodusõda, 1920–21, opteerus Venemaalt kodumaale Lätisse paarsada tuhat inimest, kelle hulgas oli kümneid tuhandeid maailmasõja kogemusega mehi, kuid maailmasõdade vahelisel iseseisvusperioodil jäi Läti riigikaitse areng ikkagi Eesti omale alla. Teises maailmasõjas muidugi kannatasid Läti ja Eesti sõjamehed võrdselt seda valu, mida kannatab võõra lipu all võitlev patrioot. Eri vaenupooltel võidelnud mehed tõid kojujõudnuna ühiskonda kaasa lõhe. Siin Lätil ja Eestil erinevusi ei ole, leegionäre ja korpusemehi vastandatakse tänaseni.
Zemessardze: nagu Kaitseliit, aga mitte päris
Zemessardze (Maakaitse, National Guard) loodi 1991. aasta 23. augustil Läti Seimi seadusandliku aktiga, milles määratleti, et kõnesolev on riigi ja ühiskonna kaitse eesmärgil loodud vabatahtlik relvastatud organisatsioon. Eesti mõistes oleks Zemessardze (Zeme) Läti kaitseliit. Ometi on Zeme asend ja ülesanne Läti riigikaitsesüsteemis on meie Kaitseliidu omadest parasjagu erinevad. Esimene erinevus tuleneb sellest, et Läti riigikaitse arendamises puudub kohustuslik sõjaline väljaõpe ehk ajateenistus (sellest loobuti 2006). Et Läti arendab oma riigikaitset vabatahtlikkuse alusel ehk nn professionaalse armee meetodil, siis on Zeme kohustatud oma 34
1 | 2018
liikmeskonna ainult iseseisvalt välja õpetama. Ehk neil puudub taimelava kohustusliku ajateenistuse kujul. Teine erinevus on veelgi olulisem – Zeme on Läti kaitsejõudude suurim struktuur ja peamine (territoriaalse) kaitse komponent. Struktuurilt on Zeme jagatud kolmeks territoriaalkaitseregiooniks. 1. regiooni staap paikneb Liepājas ja sellele allub viis vabatahtlike pataljoni. Teise regiooni südamest Rēzeknes juhatatakse seitset ning kolmanda regiooni staabist Riias kuut pataljoni. Lisaks tegutseb veel Noorte Kotkaste analoog Jaunsardze. Algselt olid kõik Zemessardze pataljonid jalaväepataljonid. Hiljem moodustati nende baasil neli erialapataljoni: õhutõrje-, suurtükiväe-, massihävitusrelvade vastase kaitse ja pioneeripataljon. Kriisi- ja sõjaolukorras Zemessardze mobiliseeritakse ja nende ülesanne on asuda maastikul toetama Läti elukutselist armeed. Zeme relvastus Kaitseliidu omast väga ei erinegi. Nende relvastusse kuuluvad automaatrelvad AK-4 ja G-36. Püstolid on Glock 17 ja SIG P210. Kuulipildujatest on esindatud Ksp 58B, MG-3 ja HK-21. Ei puudu ka tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav M2. Raskematest relvadest kuulub tulejõu hulka tagasilöögita TT-kahur 1110 ning tankitõrje raketisüsteemid Spike. Õhutõrjerelvadest aga Bofors L70 ja RBS 70.
Kui palju neid siis ikkagi on?
Julgen väita, et keegi ei tea päris täpselt Zeme liikmete arvu. Selleski artiklis kasutan erinevaid „pakkumisi“ nii infolehtedest kui ka Läti ajakirjandusest. Zeme ajalugu tutvustav ametlik dokument kinnitab: „24. augustil 1991 välja antud Zeme ülema korraldusega alustati Läti omavalitsuste territooriumidel liikmeskonna
