FREEPIK
mAAILmAPILK
ISEHAKANUTE jA AjUSURmADE AASTA Lõppenud aasta pakkus enneolematuid poliitmänge ja sõnasõda. Seda ka Eesti kui rahvusvahelistesse ühendustesse kuuluja osalusel. Ja teinekord sai ehk pisut rutakalt sõna või seisukoht võetud. Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog
A
lustaks sellest, et kui nn Araabia kevad lõi mitu uut kodusõja seisu, kus riigi ühes otsas oli üks ja teises teine valitsus (tuntumad Liibüa, Jeemen ja Süüria), siis 2019. aasta andis üle aastakümnete kahe presidendiga toimiva riigi, kus isehakanu on suurema osa ajast samuti toimetanud pealinnas ja ametisse nimetanud ka oma suursaadikud ja esindajad rahvusvahelistes organisatsioonides.
Mõistagi on jutt maailma suurimate naftavarudega Venezuelast, kus vasakrežiimi esindav Nicolas Maduro sai endale 23. jaanuaril konkurendiks 35aastase Juan Guaido, kes lihtsalt võttis oma toetajad parlamendi ees kokku ja kuulutas end presidendiks. Tema esmatunnustajaks sai USA, ent juhtunu legaalsust tunnustas ka Euroopa Parlament (poolt 439, vastu 104, erapooletuid 88). 1. veebruaril tunnustasid Guiadot presidendina
Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa, Holland, Luksemburg, Portugal, Austria, Tšehhi, Rootsi, Taani, Soome, Eesti, Läti ja Leedu valitsused. Seejuures viitasid kõik Venezuela põhiseaduse §-le 233, mis niisugust võimuvahetust lubas, ent see tuli lõpule viia kahe kuuga.
TARK ALATI EI TORMA
Aga mis see kõik meisse puutub? Aga sedasi, et kuna mõlema mehe kohalikud toetuspinnad ehk siis parlamen1/2020
27
