KES KEEDAB HAMASI SUPPI

KES KEEDAB HAMASI SUPPI

Oktoobrikuu alguses lahvatanud ning ka siinmail jätkuvalt palju kõneainet pakkuv sõda Hamasi ja Iisraeli vahel on järjekordne märk pingelistest aegadest. Gaza sõda, nagu iga relvakonflikt, koosneb aga mitmest kihist, mis köidavad eri osapoolte ja ametkondade huve.

Tekst: HANNES NAGEL, kriisiuuringute keskus

Meile kõige nähtavamal ning peamiselt meedia huvi köitval taktikalisel ja operatiivtasandil domineerivad linnalahingud, kus Iisraeli maaväed teostavad terroritõrjeoperatsioone (vastaspoole jaoks aga sissetungi). See toimub ohtra mürsu- ja raketirahe saatel, laiemaks eesmärgiks on hõivata ala tänav tänava järel, et peatada ka nn Gaza metroo tegevust. Ent linnalahingud on olulised eelkõige sõjaväelastele ja kaitseplaneerijatele.

Verised tänavalahingud koos rusude vahel ekslevate elanike, aga ka tsiviilriietes terroristidega köidavad ka kaugete kõrvaltvaatajate tähelepanu, ent sõjaudus on tsivilistil keeruline eristada propagandat reaalsusest. Seda enam, et efektne videomaterjal levib kiiresti sotsiaalmeediaplatvormidel, mis reeglina ei analüüsi nende päritolu ja adekvaatsust. Strateegilisel tasandil on sõda paljuski seotud tajumisega, sest nagu igas konfliktis, on ka muinasjutus alati süütu ohver ja kuri pahalane, mida taustal saadab jutustaja, et kinnistada kuulajas, vaatajas ja lugejas kannataja ja agressori rolle. Selliste lugude kujundamine huvitab eelkõige luure- ja teabekeskusi, aga ka diplomaate, kes peavad tsivilistile nähtamatut sõda nii küberrindel kui ka rahvusvahelisel areenil, kus samuti lendab ohtlikku materjali – levivad valed ja desinformatsioon.

OHVER KUI RELV

Kaugelt vaadates võib pilt muutuda hägusemaks, pealegi tuleb infovoos viibides arvestada, et uudiste puhul on mängus suuremad huvid. Riigid sõdivad ka meediaareenil ning nii on lahingud Iisraeli ja Hamasi vahel muutunud veebimaailmas omamoodi maailmasõjaks, kus Iraan, Venemaa ja vähemal määral ka Hiina Rahvavabariik on kasutanud meediat ja maailma peamisi sotsiaalvõrgustikke Hamasi toetamiseks ja Iisraeli alavääristamiseks. Seda tehes on pööratud tähelepanu ka Ameerika Ühendriikide halvustamisele. Oluline on seegi, et Iraani käsilased Liibanonis, Süürias ja Iraagis on liitunud virtuaalsõjaga koos teiste terrorirühmitustega. On täheldatud,1 et alates oktoobrisõja algusest on internetipõhise propaganda ja desinformatsiooni tulv suurem kui varem ning see väljendub ka maailma linnade tänavatel geopoliitilise lõhena, mida oleme hiljuti kogenud Eestiski. Inimeste tänavale tulekut võimestab kõikjal meediaruumis, sh sotsiaalvõrgustikes toimuv, seda poolt sõjast ei tohi jätta tähelepanuta. Videomaterjali ülilihtne salvestamine tähendab, et iga sõjatsooni jäänud või kaadrisse sunnitud2 tsiviilelanik võib, tihti enese teadmata, omandada infosõjas kriitiliselt olulise rolli – kannatused, veri ja rusud tõmbavad meedia tähelepanu. Kuigi nende kaadrite levitamise eesmärk võib kahtlemata olla õilis – näidata kannatusi eesmärgiga need lõpetada –, tuleb arvestada, et sellesama materjali võtavad tänuga vastu propagandistid ja paiskavad meediaruumi, muidugi endale sobivas narratiivikastmes.

SÕNALINE SÕJAUDU

Nii võib Hamasi sõjalises plaanis algusest peale perspektiivitut rünnakut vaadelda ka teises valguses, mis toob esile mitmed tähelepanuta jäänud elemendid suuremast sündmuste ahelast, kus peamist rolli etendavad infoväed.

Olukorras, kus Hamas ei saa loota Iraani sõjalisele sekkumisele3 ja kaotab ühe linnalahingu teise järel, vajadusel ka kuude pikkuseks venivas sõjas,4 on nad ometigi oma lahingumissiooni täitnud.

Kuidas nii? Lisaks hirmu külvamisele, mida 7. oktoobri rünnak taotles ning õnnestumisega provotseeris juute omakorda erakordselt jõuliselt sõjaliselt vastama, loodi läänemaailmas soodne pinnas juudiriigi vastaste meeleavalduste tekkimisele, st sekkuti vähemalt osaliselt paljude (eriti suurt islamivähemust omavate) lääneriikide siseturvalisuse valdkonda.

Nii anti valusalt märku asjaolust, et kaugel Lähis-Idas toimuv võib kiiresti muutuda nii ühiskondlikult kui poliitiliselt kuumaks teemaks ühtviisi nii Ühendkuningriigis, Saksamaal kui Prantsusmaal, vähesel määral ka siinsamas Eestis.

On tõsi, et Euroopasse on aastakümnete jooksul tekkinud ka märkimisväärne Palestiina kogukond, mis asus organiseeritult Iisraeli-vastaseid proteste korraldama ja rõhutama Palestiina alade okupeerimist. Meeleavaldustele õnnestus kaasata ka palju mittemoslemeid koos haritlaskonnaga.

Verise sõja lõppemist nõudvad „spontaansed“ sündmused on seejuures kasulikud ka riikidele, mis on avalikult heitnud kinda demokraatiale ning soovivad sealjuures tähelepanu kõrvale juhtida ka enda tegevustelt. Näiteks Ukrainas kestvalt sõjalt või LõunaHiina meres toimuvatelt igapäevastelt provokatsioonidelt. Aga ka selleks, et inimeste emotsioone kaaperdada ja neid kurnata. Võitlus käib ju tähelepanu pärast.

Toimuv on justkui ettevalmistav suurtükituli, kus iga uudis Palestiina kohta võtab ära meediaruumi Ukrainas või Taiwani lähistel aset leidvast sündmusest. Kui tähelepanust on järel vaid udu, on põhijõude oluliselt lihtsam kasutada, vastase pidev töötlemine viib ühel hetkel tulemuseni – segadus, väsimus, tüdimus, apaatsus, meeleheide, alistumine. Selle ennetamiseks tuleb tegeleda psühholoogilise kaitsega, kus kaitseliini hoiavad jällegi infoväed.

AGA KAS PALESTIINLASI EESTI HUVITAB?

Eelpool kirjeldatu võib tõstatada küsimuse, kuidas on suuremõõtmeline tähelepanu kaaperdamine üleüldse võimalik. Tasub ka küsida, mis on Palestiina ja miks see köidab keskmise eestlase, aga ka haritlase tähelepanu enam kui näiteks Eesti elanikkonnakaitse nadi seis, mis puudutab meist igaüht?

Ajal, mil Palestiina on kauge ning veel võõram on keskmisele palestiinlasele Eesti ja huvi eestlaste saatuse vastu Venemaa külje all, tuleb laiemalt küsida sedagi, mida teab keskmine eestlane Lähis-Idast. Täpsemalt juutidest, araablastest, sealsetest religioonidest ning nende omavahelistest konfliktidest koos laiema ajaloolise taustaga. Kas välismeedias vilksatavad märksõnad nagu intifāḍah, nakbah, enesemääramisõigus, apartheid, asundused ja okupatsioon koos eri aastanumbritega annavad piisavalt ainest, et regiooni, olukorda ja keskkonda adekvaatselt mõtestada?

Kakluses Palestiina-nimelise piirkonna pärast on niivõrd palju nüansse ja detaile. Näiteks on üpris vähe räägitud Briti koloniaalimpeeriumi pärandi mõjust praeguse olukorra võimaldamisele. Katteta lubadused küll araablastele, küll juutidele on piirkonnas lokkava teineteisevihkamise otseseks põhjustajaks ning nii on loogiline, et Ühendkuningriigis toimub praeguse konflikti üle elav ühiskondlik arutelu, ehk ka liikumine.

Endistel koloniaalvõimudel on laiemalt Lähis-Ida, ent ka Aafrika probleemides oma vastutus võtta, ent kauges Eestis tasuks igaühel enne meeleavaldusele minekut hetkeks mõelda, kas on ikka kõiki olulisi asjaolusid arvesse võetud ja läbi kaalutud?

Inimlikust küljest on olukord mõistagi konfliktne, meediapildis nähtud kannatused põrkuvad mängureegleid dikteeriva emotsioonitu geopoliitikaga ning samas pole üldjuhul põhjust kahelda meeleavaldajate valus. Sügavam probleem seisneb asjaolus, et kui need vastuolulised küsimused lähevad laupkokkupõrkesse üldiste euroopalike väärtustega, on seda varmad ära kasutama ka erinevad osapooled, seda eelkõige Euroopa ja Palestiina toetajate endi vastu. See pole küll üldiselt ühegi meeleavaldaja eesmärgiks, ent selle tagajärjega tuleb arvestada.

Jääb ka küsimus – miks ja kuidas on Palestiina-meelsed meeleavaldused haaranud kaasa märkimisväärse osa Lääne haritlastest ja ühiskonnast? On kaheldav, et keskmine eestlane on teadlik Iisraeli-Palestiina konflikti kõikidest keerukatest nüanssidest, kus mõlema osapoole kätel on piisavalt verd ning kuhu sekkuvad meeleldi mitmed piirkonna plahvatusohtu alal hoida soovivad osapooled.

Ilmselt tuleb siingi mängu Venemaa infosõjavõime, mida on akadeemiliselt aastakümneid süstemaatiliselt arendatud ning täiendatud kaasaja digivõimetega.5 Tulemiks pole mitte ainult trollivabrikud, vaid ka pidevalt suureneva eelarvega eraldi väeliik,6 mis hoiab kiivalt eemale küll paraadidelt, ent ründab agressiivselt nii küber- kui telerinnetel erinevate kõneisikute, telediktorite ja sotsiaalmeedia mõjutajate kaudu.

Sel moel on võimalik erinevaid sõnumeid konstrueerides luua kõikvõimalikke narratiive, näiteks headest vabadussõdalastest, kes ihkavad vabastada oma maad okupantidest ning on sunnitud selleks ikka ja jälle haarama relva või brutaalse terrori järele, kui kõik muud võimalused on end ammendanud. Seda tehes põhjendatakse muide kaudselt ka Ukraina ründamist – see on viimane samm, midagi muud ei jäänud üle.

MIDA TOOB 2024. AASTA LÄHIS-IDALE?

Kas 2024. aasta toob Levanti piirkonda peale pingete, sõjaudu ja konfliktide jätkumise ka rahu ja lepitust? Pigem mitte, rahu Lähis-Idas ei ühildu mitme regionaalse jõu, nagu Iraani, Venemaa, aga ka Katari ja Türgi huvidega.

Kuigi sõjalist kokkupõrget ei soovi neist keegi, jätkatakse oma käsilaste toetamist nii relvade kui rahaga, et hoida sõltuvalt regionaalsest jõust Iisraeli ja Süüriat koos neid ümbritsevate araabia riikidega eemal suhete normaliseerumisest ning konfliktide lahendamisest.

Kuniks kestab Süüria kodusõda, on Türgil võimalik jätkuvalt kontrollida olulist osa Põhja-Süüriast, ehkki IISRAELI Palestiina põgenikud valmistavad peavalu ka regiooni teistele riikidele, näiteks Jordaaniale, kus rahvastikus on toimunud suured muutused –juba ligi 50% elanikest on Palestiina päritolu.7

Kremli huvides on jällegi araabia riikide sõjaline ühisrinne Iisraeli vastu, mis nõuaks kiiremas korras Washingtoni tähelepanu ja sekkumist, aga ka ressursse, mida vajab Ukraina sõja võitmiseks Venemaa vastu.

Seevastu Egiptuse solidaarsus Palestiina põgenikega on mäekõrgune, nimelt eraldavad Gaza sektori ja Siinai poolsaare usuvendi piiritõkked ja barjäärid, et hoida põgenikemasse Egiptusest eemal.8

Sarnaseid hoiakud on ka teistes araabia riikides, kus uudistes domineerib küll mure Palestiina pärast ja sarjatakse juute, ent sõnadega ka piirdutakse. Golani kõrgendike piirkond on jätkuvalt võimaliku uue rinde piirkond, mis sunnib Iisraeli Lõuna-Liibanonis läbiviidavaid sõjalisi lööke Hezbollah’ suunal hoidma tasakaalus. Aeglaselt kulgevad sõjalised operatsioonid Gaza sektoris muudavad samal ajal Hezbollah’ ohu tõsisemaks, sest kahel rindel ei suuda juudiriik pikemat aega sõdida.

Sealjuures loodetakse USA sõjalisele abile, millele pretendeerib jätkuvalt ja üha enam ka Ukraina. Ukrainalt tähelepanutekki endale tiriv LähisIda püssirohutünn on seega mitmes mõttes kasulik Venemaale, rääkimata Hiinast, kes passib õiget hetke, et rünnata Taiwani.

Ometi on Palestiina ja Iisraeli lugu palju keerulisem, kui pealtnäha paistab. Seda ka oma võimalikes geopoliitiliste tagajärgede tõttu olukorras, kus sõda peetakse aina enam vaimses ruumis. Ühte tuleb siit õppida ka Eestil – meilgi on tarvis tugevat infosõjale vastu astumise võimet, eriti väikeriigina, kelle pikaajaline vastupidamine on otseses sõltuvuses suutlikkusest köita partnerite tähelepanu. Seda on tegelikult õpetanud meile ka Ukraina kogemus sõjas Venemaaga ehk Venemaa propaganda küüniste ulatus Eestis.

Kui lisada eelnevale ka aina arenev AI-võime, on geopoliitiliste jõujoonte hoidmisel ning oma narratiivide strateegilisel levitamisel aina kesksem ning samas hoomamatu roll tänapäeva sõjas. Oleme jõudnud aega, kus sõja võidu või kaotuse võib otsustada võime kontrollida kaugete maade inimeste tähelepanu ning vahendid selleks on odavamad ja kergemini kättesaadavad kui kunagi varem.

LÄHIS-IDA KAARDIPAKK

Palestiina ja Iisraeli lugu on justkui hoiatav kaardipakk, kust iga kord erinevat kaarti välja tõmmates on võimalik rääkida oma narratiividega kattuv lugu. Lähed ajas tagasi sajand või kaks, saad uued kaardid. On tõsi, et selles loos pole kummagi poole käed verest puhtad ning toimuv on ületamatu väärtuste konflikti tagajärg. Ent vahet pole, kumb pool valida – manipulatsioonide ja emotsioonide tulvas on kerge langeda infosõja narratiivide lõksu.

Arvamuse või meele avaldamine on igati normaalne demokraatlikku ühiskonda kuuluv nähtus, ent valikule arvamust avaldada või loosungit kanda peaks eelnema põhjalik olukorraga tutvumine, samuti geopoliitilise tausta ja Eesti olukorra adumine.

Nii on kõiksugu Vabariigi Valitsuse või Riigikogu poole suunatud mõttekäigud suunal „Iisraeli tegevus tuleb ühemõtteliselt hukka mõista“ küll õilsad,9 ent külmas reaalpoliitikas ka parima tahtmise juures võimatud täituma.

Nimelt on Venemaa võimaliku rünnaku puhul Eesti, laiemalt ka Balti riikide vastu matemaatika lihtne – Iisraeli poolehoidu oleks võimalik konsolideerida, tänasel ja homsel Palestiina valitsusel oleks kauge Eesti saatusest tõenäoliselt täiesti ükskõik – eestlane on araablase jaoks ennekõike kafir ehk uskmatu.

Võib-olla on see meelevaldne tõlgendus, ent vaadates Hamasi ja Venemaa võimalikesse ühistesse huvidesse ja kooskäimistesse,10 pole see ebatõenäoline. Nii võiks igaüks eneselt küsida –keda või ehk täpsemalt, millist maailmakorda ma selles konfliktis poolt valides tegelikult toetan?

Ning ehk on targem sellest kõigest hoopiski õppida, et olla aina enam valmis täiemahuliseks narratiivipöördeks Venemaa võimaliku sõjalise rünnaku korral. Näeme ju, et seda nuga teritatakse Soome peal,11 kus piirikriisis kasutatakse migrante taaskordse infosõja lahingu võitmiseks.

Jääb üle vaid soovida kainet mõistust ja kindlat meelt, seda läheb aina enam vaja – ajad on segased ning lõpuks lähevad kaugel Levanti piirkonnas asjad ikka omasoodu – araabiapäraselt inshallah!*

VIITED:

1 Myers, S. L. & Frenkel, S. 2023. In a Worldwide War of Words, Russia, China and Iran Back Hamas. The New York Times, 03.11.2023. Leitav: https://www. nytimes.com/2023/11/03/technology/israel-hamasinformation-war.html (kasutatud 10.12.2023).

2 Georgy, M. 2023. Hamas tells Gaza residents to stay put as Israel ground offensive looms. Reuters, 13.10.2023. Leitav: https://www.reuters.com/world/ middle-east/hamas-tells-gaza-residents-stay-homeisrael-ground-offensive-looms-2023-10-13 (kasutatud 10.12.2023).

3 Bozorgmehr, N. 2023. Iran told US it did not want Israel-Hamas war to escalate. Financial Times, 17.11.2023. Leitav: https://www.ft.com/content/ e296eb62-cd36-4945-80c2-1ca3a6b79259 (kasutatud 10.12.2023).

4 Jobain, N., Shurafa, W. & Magdy, S. 2023. Battles rage across Gaza as Israel indicates it’s willing to fight for months or more to beat Hamas. The Associated Press 10.12.2023. Leitav: https://apnews.com/article/israelhamas-war-news-12-10-2023-4414014e31015af32e99 a5767b18927c (kasutatud 10.12.2023).

5 Kostytska, S., Nagel, H., & Nagel, A.-M. 2023. Ukraina avaliku sektori kohanemine Venemaa infosõjas –sotsiaalmeedia kui relv. Turvalisuskompass, 3(2), pp. 67−99.

6 Michałowska-Kubś, A. ja Kubś, j. 2023. Kremlin spent 1.9 billion USD on propaganda last year, the budget exceeded by a quarter. Debunk.org, 04.05.2023. Leitav: https://www.debunk.org/kremlin-spent-1-9-billionusd-on-propaganda-last-year-the-budget-exceeded-bya-quarter (kasutatud 10.12.2023).

7 Al-Sharif, O. 2017. One-State Solution an Existential Threat to Jordan. Middle East Institute, 01.03.2017. Leitav: https://www.mei.edu/publications/onestate-solution-existential-threat-jordan (kasutatud 11.12.2023).

8 Al-Lawati, A., Abdelbary, M. & Picheta, R. 2023. What is the Rafah crossing, Gazans’ last hope to escape the war, and how does it work? CNN, 02.11.2023. Leitav: https://edition.cnn.com/2023/11/01/middleeast/ rafah-crossing-gaza-egypt-explainer-intl/index.html (kasutatud 11.12.2023).

9 Mooste, K. 2023. Üle saja Eesti ühiskonnategelase nõuab valitsuselt Gaza tsiviilelanike inimõiguste eest seismist. Delfi, 25.10.2023. Leitav: https:// www.delfi.ee/artikkel/120242467/ule-saja-eestiuhiskonnategelase-nouab-valitsuselt-gazatsiviilelanike-inimoiguste-eest-seismist (kasutatud 11.12.2023).

10 Winer, J. M. 2023. Essential questions about the Russia-Hamas link: The evidence and its implications. Middle East Institute, 28.11.2023. Leitav: https://www. mei.edu/publications/essential-questions-aboutrussia-hamas-link-evidence-and-its-implications (kasutatud 11.12.2023).

11 Chiappa, C. & Ngendakumana, P. E. 2023. Russia’s ‘cynical’ actions at border aim to sow discord, Finland says. Politico, 02.12.2023. Leitav: https://www. politico.eu/article/russia-border-migrants-hybridaction-finland-minister-anders-adlercreutz (kasutatud 11.12.2023).

* kui jumal tahab (araabia k)