KUIDAS KAITSELIITLASED UKRAINALE SAUNA TEEVAD

KUIDAS KAITSELIITLASED UKRAINALE SAUNA TEEVAD

Meie kaitseliitlased teavad seda tunnet, kui lähed õppusele ja kogu aeg sajab vihma. Või midagi hullemat. Sel puhul päästab ainult teadmine, et varsti saab koju, sooja ja pesema. Võib-olla ka kuuma sauna. Ukraina võitlejatel paraku sellist võimalust enamasti ei ole.

Tekst: kapten (r) ILMAR RAAG , Tallinna malev

Meie sauna lugu algas sellest, kui ma sattusin ühe vabatahtlike abiretke käigus vestlema Karpatska Sitši vabatahtliku pataljoni ülemaga Ukrainas.

Vestlus kõlas umbes nii.

„Kuidas me saaksime teid veel aidata?“

„Te olete meile toonud autosid ja droone ja see on väga hea. Aga talv on tulekul ja meil oleks vaja sauna.“

Esialgu tabas see mind täieliku üllatusena, aga kohe seejärel tuli meelde, millist moraalset rolli mängib saun meie Kaitseväe missioonidel. Samuti meenusid Kaitseliidu metsaõppused. Eks meie kaitseliitlased teavad seda tunnet, kui oled reedel läinud õppusele, aga kogu öö sajab vihma või veel midagi hullemat. Seejärel põrkad mööda metsa ja järgmiseks ööks oled juba täiesti läbikülmunud ja märg. Ainuke asi, mis aitab, on mõte, et pühapäeval õppus lõppeb ja saab koju. Saab end pesta. Paljud lähevad otsejoones kuumaks aetud saunalavale. Aga kas ukrainlastel on rindel sama võimalus?

Tegelikult ei ole. Need vabatahtlikud, kes on seal rindel käinud, räägivad kõik äärmiselt räpastest sõjameestest, kes teinekord ei ole saanud end pesta nädalate viisi. Mina näiteks olin ühe Ukraina suurtükimeeskonna positsioonidel ühe lühikese, neljapäevase rotatsiooni, mille jooksul oli meil keelatud saapaid jalast ära võtta ja magasime loomulikult rõskes keldris. Usun, et mõte saunast on Eesti kaitseliitlastele arusaadav.

Karpatska Sitš on end tõestanud kui üks legendaarsetest vabatahtlikest pataljonidest. Viis kuud tõrjusid nad Izjumist lõunas Vene 1. tankiarmee Kantimirovi diviisi tanke. Ütlen ausalt, et ma ei saa aru, kuidas see neil õnnestus. Seepärast tuli sauna tegemise otsus ka väga loomulikult. Kõigepealt rääkisin sellest Kaitseliidu Toompea malevkonna sõpradele, kellega koos panime kokku esimese meeskonna. Kummatigi oli meil puudu tõelistest saunaprofessionaalidest. Nende eestvedajaks said Tartu kaitseliitlased eesotsas Siim Nellisega, kes veab ülemaailmse kaaluga kerisetootmisfirmat HUUM. Tegemist on vaieldamatult ühe Eesti saunamaailma legendiga.

ESIMENE SAUN

Meie kontseptsiooni aluseks oli arusaamine, et me teeme sauna potentsiaalselt tervele pataljonile, nii et pataljoni iga sõdur peaks vähemalt korra nädalas saama ennast ja oma riideid puhtaks pesta. Selles peitub ka rahaline efektiivsus, sest kui osta näiteks auto, siis abistab see maksimaalselt ühte rühma ja auto eluiga ei ole tihti pikem kui 2 kuud. Meie eesmärgiks on tõsta kogu pataljoni lahinguvõimet pikemaks ajaks.

Esialgsele plaanile lisandus kohe arusaam, et lisaks saunale peab olema ka pesumaja. Missioonil käinud Eesti sõdurid ilmselt ei kujutaks ettegi, et nende vorme regulaarselt ei pesta. Ukrainas on see aga, eriti talvel, väga keeruline teema. Kuid püüdke ette kujutada, et tulete sauna märja ja porisena ja pärast sauna peate samad porised riided uuesti selga panema. Seetõttu on pesu- ja kuivatusmasinad väga olulised.

Lisaks saime aru, et peame kohe mõtleme terviktoetusele. Kuna rindetsoonis ei ole enamasti töötavaid veesüsteeme ega elektrit, tuleb ka see kontseptsiooni sisse arvestada. Nii valmiski esimene versioon, mis koosnes kolmest veoautost. Ühel konteiner saunaga, teisel konteiner pesumajaga ja kolmandal konteiner suure veepaakide ja pumpadega. Kõik kokku pidi olema mobiilne, sest rinne kipub teinekord liikuma.

Kõige keerulisemaks probleemiks olid esialgu veoautod, aga siin tuli appi Eesti Kaitsevägi. Nende käest saadi mahakandmisele minevad DAF-id, mille me Eesti DAF-i esinduse abiga üles vuntsisime. 1. brigaad andis meile ka pesumaja konteineri, sest Kaitsevägi hindas, et rahuajal ei ole meil sellist mobiilset pesumaja reaalselt vaja.

Nii me siis sõitsimegi vahetult enne jõule 2022. aasta detsembris Ukrainasse. Piiripunktis tekkis korralik segadus, sest hoolimata Eesti maksu- ja tolliameti eeltööst Poola ja Ukraina kolleegidega tabas sealseid tollitöötajaid hämming, kui nad silmasid meie kolonni. Ühelt poolt nägi see välja väga militaarne, aga teiselt poolt oli konteinerite sees … saun. Lisaks ei mahtunud neile pähe, et veoautod kuuluvad sauna juurde ega ole eraldi deklareeritav objekt. Siis sain teada, milleks meedia on hea. Olime Tartus teinud meediasündmuse, kus näitasime ajakirjanikele meie kompleksi. Videomaterjal sellest sattus ERR-i vahendusel ka Poola televisiooni. Sama videoklippi näitasime ka tollis. Mitu inimest tulid seda vaatama ja imestama.

Tagasiside oli kiire ja vahetu. Saun olevat justkui päästnud pataljoni seal, kus jaanuaris 2023 langes temperatuur kohati alla 20 miinuskraadi. See kõik julgustas meid jätkama. Aga me tegime organisatsioonis muutuse. Nimelt olime algul teinud koostööd MTÜ Slava Ukrainiga, kus meil oli eraldi pangakonto. Kui aga oli aimata, et see koostöö jookseb liiva, siis rajati 2023. aasta 23. veebruaril eraldi MTÜ Saunad Ukrainasse. MTÜ juhtkonnas olid nüüd endiselt kõik kaitseliitlased, aga lisaks ühines meiega terve seltskond saunatootjaid Eestist. Organisatsiooni sees matkis meie struktuur väikest ettevõtet, kus oli eraldi saunatootmise osakond, transpordi- ja logistikaosakond, finants, juriidika ja kommunikatsioon.

Leppisime ka kokku oma organisatsiooni kolmes väärtuses:

1) läbipaistvus. Kõik meie partnerid peavad juba eos nõustuma sõltumatu auditi läbiviimisega. Komplekside eelarved ja komponentide tarnijad on avalikud. Erandi teeme annetajatele, kes ei soovi oma nime avalikustada (See kõik pannakse kodulehele.);

2) efektiivsus. Kompleksi detailid räägitakse läbi lõppkasutajaga, et ehitada optimaalseim mudel seal, kus see on odavam;

3) professionaalsus. Eelistame, et kõiki elemente projektis tehakse parimal professionaalsel tasemel. Aga eelistame alati pro bono töötavat spetsialisti. Kogu selle struktuuri juures jäime ikkagi kaitseliitlasteks. Näiteks kui toimus 1. sauna äraviimine, siis valmistas transpordijuht Alfred Hallika selleks eraldi 5 punkti käsu.

TEINE SAUN

Esimene saun oli edulugu, sest saunast rääkimine tekitas kõigile kohe hea tuju. Teise sauna puhul otsustasime, et sauna saaja valikul konsulteerime Kiievi Eesti saatkonna kaitseatašeega, kelleks sel hetkel oli kolonel Eero Kinnunen. Tema soovitaski järgmiseks partneriks krimmitatarlaste pataljoni. Ka see üksus sarnanes kaitseliitlaste omale, sest oli algselt vabatahtlik, ja neil oli uhke lugu, mehed sõdivad seal selle eest, et nad saaksid naasta koju Krimmi.

Siim Nellis kohtus nende esindajaga Kiievis ja sealt tulid ka muudatuste soovid. Eelkõige soovisid nad eravärvides autot, et kohe eemalt ei oleks näha selle militaarne iseloom. Teiseks osutasid krimmitatarlased, et nende tagalaala asub ühe suure veekogu ääres, seega ei ole vett vaja kaugelt otsida. Järelikult võisime tugiteenuste masina ära jätta ja suruda kõik vajaliku pesumajakonteinerisse. Esmane võit kohe umbes 30 000 eurot. Eelarvet tehes jätsime ära ka ootamatusteks mõeldud reservi, sest Indrek Kasela pakkus gap-financing kindlustuse. Sisuliselt tähendas see, et kui midagi peaks ootamatult puudu tulema, siis pidi tema katma just need kulud. Paberi peal võit ligi 10 000 eurot. Viimase kokkuhoiukohana leiti, et meil võiks ühe veoauto asemel olla haagis. Selline lahendus oli piltide järgi olemas ka ühel Ukrainas ehitatud kompleksil. Sealt tuli viimane kokkuhoiukoht umbes 15 000 euroga. Seejuures olid alles kõik näitajad, mille põhjal suudaks kompleks teoreetiliselt teenindada kogu pataljoni ehk umbes 500 meest ühes nädalas. Sellisel viisil oli kompleksi eeldatav eelarve 115 000 eurot.

ÕPPETUNNID

Sõjas ei lähe miski täpselt nii, nagu plaanitud. Sel ajal, kui me ehitasime oma 2. kompleksi, käisime vaatamas ka 1. kompleksi tööd. Saun töötas. Asus umbes 5 km rindest tagapool kompanii tagalaalal. Seda kasutasid esialgu vaid kahe kompanii võitlejad nii, et kaevikust tagasi roteerunud rühm läks sauna ja järgmine rühm hakkas sauna kasutama alles nende rotatsiooni lõpus 48 tundi hiljem. Seega, sauna läbilaskevõimet ei kasutatud sada protsenti. Aga need, kes kasutasid, olid sillas. Hiljem hakkas saun siiski rohkem liikuma ja ka teised kompaniid said sellest paremini osa. Ilmnes, et samal ajal kui ühtedele meestele oli väga tähtis leiliruum, eelistasid mõned võõrvõitlejad Kolumbiast seista 10 minutit järjest ainult kuuma duši all, mis tekitas veevarustusprobleeme.

Teise ootamatusena ilmnes, et meie sõbrad krimmitatarlased olid vahepeal saadetud Bahmuti kanti. Mis seal ikka. Eelarve mõttes tähendas see lisaks umbes 700 km ja arvestust, et meie Volvo võttis koos haagisega kütust 45 liitrit 100 km peale. Samas oli meile uhkuse küsimuseks Bahmuti juures ära käia. Kohale jõudsime hämaras. Vaid kümmekond kilomeetrit eemalt Bahmuti alt oli kuulda suurtükikõminat. Pataljoniülem Lenur oli valmis meid tänutäheks paigutama kuhugi hotelli, kuid olime sealsete võitlejatega solidaarsed ja jäime nendega jagama ühe mahajäetud hoone ruume. Ka öösel oli kuulda, kuidas suurtükitabamused liginesid. Aga see võis sama hästi olla ka esimese öö unenägu. Vastu hommikut tualetti minnes nägin, kuidas vahepeal puhanud rühm sõitis pimedas oma positsioonidele Bahmuti linna. Kõik mehed olid sünged ja iga toll sõjamehed.

Siis ilmnes aga meie saunakontseptsioonile ootamatus. Bahmuti ligiduses ei olnud märtsikuus mingit võimalust sõita oma suure kompleksiga kuhugi veehoidla juurde. Pataljoni tagalaülem leidis kiirelt ühe kastiga Volkswagen Transporteri. Sellele tõsteti üks pesumajas paiknenud veepaakidest ja masin sõitis koos veepumbaga vett otsima. Elu paistis taas lillepeona.

Selle kompleksi juures rakendus veel meie põhimõte, et anname oma saunale garantiiremondi. Nimelt läks seal üks boiler katki ja me pidasime oma kohuseks see ise asendada.

Veel mõned detailid. Kompleksi ja saateauto transpordikulud Poolast Ukrainasse olid 2079 eurot. Meie seltskond ööbis vaid üks kord Kiievis motellis viiekesi ühes toas ja maksis öö eest kokku 50 eurot, ülejäänud öödel magasime sõprade juures. Kogu teekonna pikkus oli umbes 4000 km.

Teisele saunale oli tagasiside veelgi parem kui esimesele. Sealne väeosa arst osutas, et sauna kasutanud üksustel oli oluliselt vähem külmetushaigusi kui teistel. Niisamuti leiti, et saunas käinud võitlejad said kontidest välja selle rõskuse ja külma, mis ei lasknud neil muidu magada. Saunas käinud võitlejad magasid paremini. Nagu üks kompaniiülem ütles, on saun keha rehabilitatsioon 10 minutiga.

KOLMAS SAUN

Meie kolmas saun tuli väga raskelt. Ühest küljest otsustasime annetada selle sauna ühele kõige kuulsamale rindeüksusele – 3. üksikule ründebrigaadile –, aga teisest küljest räsis Eestit parajasti Slava Ukraini skandaal, mille tulemusel laekusid annetused väga aeglaselt. Siiski tekkisid meile ootamatud toetajad. Brüsselis oli seltskond eesti naisi, kes osalesid seal poolmaratonil ja samal ajal kogusid meile raha. Ootamatult võttis meiega ühendust Henkel ja lõpuks saime raha ka käibemaksutagastuselt. Jah, tuli välja, et meie eelmised projektid hakkasid finantseerima ka praegust.

Igal juhul sai see saun tehniliselt kõige täiuslikum ja kui viisime selle Kramatorskisse, siis ahmis sealne tagalaülem õhku. Nii võimsat sauna ei osanud nad uneski näha. Samas tuleb tõele au anda, et meie saun jõudis sinna õigel hetkel. 3. ründebrigaad oli kandnud suuri kaotusi ja oli just reorgiks rindelt välja tõmmatud. Kui meie saun saabus, käis parajasti uute võitlejate väljaõpetamine ja vanad võitlejad olid lubatud korraks puhkusele. Me leppisime kokku, et läheme sauna tööd hindama paari kuu pärast. Meie endi seas oli ka väga selge arusaam, et sel hindamisretkel võiks olla laiem ring inimesi.

Tegelikult annab kogu saunaprojekt meie kaitseliitlastele veel ühe kasuteguri. Me kohtume reaalselt lahinguid pidavate üksustega ja saame paremini aru, mida kaasaegne sõda Venemaaga tähendab. Me saame endale sõpru, keda imetleme. Ja me saame üha rohkem aru, et hoolimata kõigest on see sõda ka meie sõda. Seepärast ehitame nüüd 4. kompleksi.

ÕPPETUNNID

1) Pataljonid vahetavad oma asukohti. Vajadus kusagilt eemalt vett tuua jääb ilmselt alati alles ja seetõttu peaks järgmise kompleksi juurde siiski kuuluma kasvõi väike tugiauto, mis suudaks kanda nii 1,5tonnist koormat, millest piisaks, et vett tuua ning vajalikku pumpa kanda ja jõustada.

2) Haagisega lahendus õigustas ennast, ehkki nägime ära ka selle, et haagis teeb kogu kompleksiga manööverdamise raskemaks.

3) Sauna üleandmise juures peaks olema eestlaste poolelt vähemalt üks tehniliselt täiesti pädev inimene, kes suudaks muutuvates oludes leida lahendusi. Bahmutis ei olnud meil kaasas ühtegi tootmisosakonna inimest ja see tekitas probleeme sauna töölepanekuga. Tegemist ei ole küll kosmosetehnoloogiaga, aga päris ilma seletuseta ei osata veetorusid ja juhtmeid siiski ühendada.

4) Eelarves peaks olema nn garantiiremondi raha. Meie töö ei saa ju lõppeda sellega, et kompleks on üle antud. Lõpptulemusena peavad ukrainlased saama seda kompleksi kasutada isegi siis, kui vahepeal ilmuvad teele ette sõdadele nii tüüpilised ettenägematud asjaolud.

Video: https://youtu.be/Ljs0RfUVOyY