8 minute read

RIIGIKAITSJATE TOETAJA - SEST SEE ON OLULINE

RIIGIKAITSJATE TOETAJA - SEST SEE ON OLULINE

Eesti julgeolek sõltub kogu ühiskonna panusest. Eriti olulised on Eesti tööandjad. Just sellepärast asus kaitseministeerium „Riigikaitsjate toetaja“ märgiga tunnustama ettevõtteid ja organisatsioone, kes annavad silmapaistva panuse riigikaitsesse ja toetavad reservväelaste osalemist õppekogunemistel.

Läinud aastal pälvis sellise tunnustuse poolsada riigikaitsjaid toetanud ettevõtet. Ent täpselt sama olulised on inimesed, kes neis asutustes töötavad. Kui poleks nende panust meie riigi kaitsesse, poleks ka kedagi toetada. Poleks ehk riikigi.

Sestap laskem rääkida neil –reservväelastel, kaitseliitlastel ja naiskodukaitsjatel –, kuidas ja miks nad riigikaitsesse panustavad ning milline on olnud nende tublide, teistele eeskujuks toodud „Riigikaitsjate toetaja“ märgi saanud tööandjate tugi neile.

TAMREX OHUTUSE OÜ

RASKE ÕPPUSTEL, KERGE LAHINGUS

Tekst: JÜRI HIIEMÄE , Tamrex Ohutuse OÜ tuleohutusspetsialist

Liitusin Kaitseliiduga 2011. aastal. Oleksin liitunud varemgi, kuid et olin tegev kohalikul poliitmaastikul, hoidsin neid kahte suunda rangelt lahus. Ühel hetkel sai mul erakonna arrogantsusest mõõt täis ja astusin sealt hoobilt välja. Järgmisel päeval läksin Järva maleva staapi ning kirjutasin avalduse Kaitseliiduga liitumiseks. Parem hilja kui mitte kunagi, kuigi – mida varem (nooremana), seda lihtsam.

Saanud Kaitseliidu liikmeks, suunati mind kohe sõdurioskuste baaskursusele. Sellele järgnes NAKi lõpetamine ja jaoülema ametikohale määramine. Olen Paide üksikkompanii juhatuse liige.

Kindlasti ei piirdu minu väljaõpe Kaitseliidu liikme kohustusliku 48 tunniga aastas. Võin pidada end üpris aktiivseks kaitseliitlaseks. 2015. aastal kogunes õppustel oldud aega üle 500 tunni. Ja need ei olnud tseremooniaüritused, vaid osalemine sõjalises väljaõppes.

Aastate lõikes olen osa võtnud peaaegu kõigist Järva maleva ja Kirde maakaitseringkonna suurõppustest ja õppekogunemistest. Viimati olin 2023. aastal nädal aega Ussisõnadel, kus tegutsesin reservväelaste instruktorina. Lisaks veel Paide üksikkompanii ühised õppused meie liitlastega.

Miks ma osalen igal võimalikul juhul sõjalisel väljaõppel? Olen seisukohal, et iga õppusel osalemine võib mulle lahingus viis minutit juurde anda. Ja see võib olla piisav, et päeva lõpuks ellu jääda. Samuti ei soovi ma kedagi enda üksuses alt vedada.

Tuleb tunnistada, et nii tiheda ajakava korral ei ole see kuidagi võimalik ilma pere ja tööandja mõistva suhtumiseta.

VÄÄRT ERIALATEADMISED

Tamrex Ohutuse OÜs töötan tuleohutusspetsialistina. Tamrex on tule- ja tööohutusele pühendunud ettevõte. Meilt saab nii kvaliteetseid tööriideid, -jalanõusid, -kindaid, tuleohutuspaigaldiste hooldust kui ka teadmisi kehtivatest tuleohutusnõuetest.

Meie klientideks on ka erinõudmistega militaar- ja kaitsejõustruktuurid. Minu ülesandeks on asutustes/ettevõtetes tuleohutusülevaatuste teostamine, tuleohutusdokumentatsiooni koostamine ja personali koolitamine.

Kui vähegi võimalik, olen saanud igapäevase töö ja Kaitseliidu tegemised lahus hoida. Tavaliselt algavad ju õppused reede õhtul või laupäeval ja lõppevad pühapäeval. Nii ei sega üks teist. Metsa tööd ega eraelu kaasa ei võta ja õppused ongi hea koht, kus saab mõtted mujale viia. Täielik puhkus. Mõtled ainult saadud ülesandele ja täidad seda. Aga kui on oldud kasarmurežiimil ja tööl on kiired ajad, siis olen vahel sinna arvuti kaasa võtnud ja vabal ajal paar tundi näiteks evakuatsiooniskeeme teinud. Need on rutiinsed, mahukad tööd, mida on hea kuskil õppeklassis vaikselt omaette joonistada.

Ega enda erialateadmisi tohi vaka all hoida. Kui on palutud, olen noorkotkastele ja kodutütardele tuleohutuse kohta teadmisi jaganud ja esmaste tulekustutusvahendite kasutamist õpetanud.

TÖÖANDJA HOOLIB

Õppustel osalemise kohta ei ole Tamrexi juhid kunagi oma töötajatele esitanud lisanõudmisi või tingimusi. Vastupidi, nende suhtumine on alati olnud tunnustav. Kaitseliitlastel on õppuste ajakava teada ja eks tuleb enda tegemisi planeerides vaadata, et tööd on õigeaegselt tehtud ja kliendid rahul. Üks ei tohi teist segada.

Kui olen saanud kutse õppekogunemisele või lisaõppekogunemisele (siis pikka etteteatamisaega ei ole ja kutsele tuleb reageerida kohe), on sellesse suhtutud mõistvalt. Minu töötasu on alati säilitatud. Tamrexis oli selline käitumine normiks juba enne seda, kui valitsus tegi tööandjatele üleskutse õppuste ajaks kaitseliitlaste ja reservistide töötasu säilitada. Ei ole töötasu kärbitud ka siis, kui olen kodukontori päevadel PPA palvel koos politseiga Narva idapiirile patrullima läinud.

IGA KODANIKU KOHUS

Tekst: MARE MÄNDVEER, Tamrex Ohutuse OÜ ostuassistent

Mõte Kaitseliiduga liituda hakkas idanema pärast pronksiööd, kui sai tagasipöördumatult selgeks, et agressioon idapiiri tagant on ainult aja küsimus. Piduliku vande andsin siiski alles 2013. aastal.

Kaitseliitu astudes oli kindel teadmine, et tahan anda oma panuse riigi kestmisesse. Olen elanud teadmises, et kes sõda ei taha, peab sõjaks valmistuma.

Oma otsust pole ma kordagi kahetsenud, kuigi mõnikord on õppustel olnud tohutult raske ja saabastest saadud villid paranenud pärast õppust veel nädalaid.

Olen rõõmus, et olen saanud nende aastate jooksul väga palju koolitusi ja tean, kuidas kriisiolukorras hakkama saada. Leian, et iga kodaniku kohus oleks teha riigi heaks tööd vabatahtlikkuse alusel. Olgu selleks siis Naiskodukaitse, Kodutütred, Noorkotkad, Kaitseliit, vabatahtlik pääste, doonorlus, tugiisikuks olemine või osalemine „Teeme ära“ aktsioonis. Me ei peaks küsima, mida riik meie jaoks teeb, vaid mida me ise riigi jaoks teha saame. Sest riik – see oleme ju meie. Kaitseliidus leidub ülesandeid kõigile. Meil on palju vanemaid inimesi, kes moel või teisel ikkagi panustavad vastavalt oma võimetele.

TÖÖANDJA TAGAB

Muidugi eeldab organisatsioonis osalemine tööandja vastutulelikkust. Minul on selles suhtes vedanud, kuna minu tööandja Tamrex Ohutuse OÜ on mind alati toetanud ja võimaldanud mul õppustel viibida.

Samuti pole minu palk selle tõttu kannatanud, tööandja on maksnud mulle palka ka õppuste ajal. See on väga oluline toetus, muidu mõjuks nädalane eemalolek rahakotile valusalt.

Hetkel kuulun kompanii 4123 julgestus- ja tagalarühma koosseisu. Meie ülesandeks on võitlejatele õppustel kolm korda päevas maitsvat toitu pakkuda. Meie käsutuses on Rootsist saadud köögiauto, mida on Eestis ainult üks. Auto on varustatud nelja katlaga ja võimaldab valmistada toitu 180 võitlejale. Autos on töötasapind, elekter ja ventilatsioon, mis tõmbab üleliigse auru välja. Meie rühm on ennast õppustel nii välja treeninud, et iga võitleja teab, mis on tema ülesanne auto lahti- ja kinnipakkimisel. Ja kui juhtubki vahel, et köögi meeskonna rivi on liiga lühike, siis tagalarühmas on tublid mehed alati nõus kööki appi tulema.

Parim tänu, mis ma nende aastate jooksul olen kuulnud, oli see, kui mehed tulid pärast sööki meid tänama lausega, et nende naised kodus ei usu, et mehed on õppusel käinud, sest alati on nad õppuselt tulles paar kilo juurde võtnud. Meie portsud pidid olema nii suured ja rammusad. Kuigi ka kuivtoidupakid on muutunud viimastel aegadel päris heaks, katlast võetud toidu vastu nad siiski ei saa. Külmunud ja väsinud võitlejale kulub soe toit ikka ära.

VÄIKESED ASJAD LOEVAD

Köögitöö võib eemalt vaadates tunduda lihtne, kuid reaalsuses peab köök tõusma kõige varem ja läheb ka viimasena magama. Tavaline on, et unetunde tuleb 3–4, ja vahel võib juhtuda ka nii, et ei jõuagi magama. Kõige ekstreemsem juhus oli siis, kui hakkasime hommikul süüa tegema, aga ööga oli temperatuur langenud nii suurde miinusesse, et õhtul pestud kateldel olid kaaned peale kinni külmunud.

Olen Kaitseliidust leidnud endale head sõbrad, keda võin iga kell usaldada. Oleme sarnase mõttelaadiga ja teame, et kaasvõitlejat ei jäeta kunagi hätta. Kui üks väsib, siis teine jätkab ja ülesanne saab alati lõpetatud. See on väga julgustav, kui meeskonnaliige ütleb sinu väsimust nähes: „Tahad, ma võtan üle, mine puhka!“ Kokku hoidmine ja abikäe ulatamine on kaasa tulnud ka igapäevaellu. Ka tööl julgen ennast pidada pigem meeskonnamängijaks.

Metsast lõpuks koju jõudes tundub soe vesi ja oma voodi suure luksusena ja sa saad aru, et need väikesed asjad teevadki elu elamisväärseks.

CHEMI-PHARM AS

AGA KES SIIS VEEL?

Tekst: KRISTO TIMBERG, Chemi-Pharm AS, nõukogu liige

Ajateenistus oli mul küllalt huvitav, läbisin nii nooremallohvitseri kui ka reservohvitseri eriala kursused ehk sain näha ja teha küllalt palju. Aga eks pärast ajateenistust tundsin ilmselt, et midagi jäi puudu. Küllap sain mingi pisiku külge. Kui mind siis esimesel reservõppekogunemisel määrati täiesti uue üksuse juurde ja täiesti uude rolli, tunduski mõistlik liituda Kaitseliiduga, kus saan enda üksust ise arendada ja seda mitte korra mõne aasta jooksul, vaid järjepidevalt. Nii olen viimased kümme aastat olnud riigikaitses üsna aktiivne.

Kaitseliidus olen olnud seotud nii rühma, kompanii kui ka pataljoni juhtkonna ja juhtimisega. Eelkõige panustan oma eriala raames, aga ka üldise väljaõppe korraldamise ja läbiviimisega. Kel endal huvi, sel on ka vabatahtlikuna võimalik end Kaitseliidus arendada, nii kursustel kui praktikas. Kui suhtuda väljaõppesse lahtise meelega, on väga palju sellest üle kantav igapäevasesse tööellu ja vastupidi.

Kui kunagi peaks juhtuma, et tuleb päriselt koguneda, siis tahaksin olla inimeste keskel, kes teavad ja usaldavad mind ning vastupidi. Pooltõsiselt või -naljaga olen ilmselt kogu aeg tundnud, et see on mul nagu teine karjäär.

Omal kohal on muidugi ka missioonitunne, et kui riik on minusse panustanud ja mind õpetanud, siis on mul ka kohustus seda edasi anda, nii nagu ma selleks võimeline olen.

JUHT NII „PÕLLUL“ KUI TÖÖL

Sõltuvalt perioodist ja rollist on olnud aegu, kus olen tunnid kokku liitnud ja saanud tulemuseks poole kohaga töö, aga ka vaiksemaid perioode.

Üldistatult võib öelda, et olen iga kuu üritanud tegeleda kas mõne väljaõppeüritusega või muu teemaga. Enamasti õnnestub sättida need nädalavahetustele ja õhtustele aegadele, aga õnneks on mu igapäevatöö iseloom ja tööandja suhtumine riigikaitsesse võimaldanud olla paindlik siis, kui vaja.

Umbes sama kaua, kui olen olnud Kaitseliidus, olen töötanud ka desinfektsiooni- ja puhastusvahendite tootmise ja müügiga tegeleva AS Chemi-Pharmi tegevjuhina. Meie tootenimistus on üle saja erineva desinfektsiooni-, puhastus- ja hooldustoote, mis omakorda jagunevad kuueks põhiliseks tootegrupiks: pesemisvahendid, käte- ja nahaantiseptikumid, nahahooldustooted, tooted pindade pesemiseks ja desinfitseerimiseks, tooted meditsiiniinstrumentide pesemiseks ja desinfitseerimiseks ning kosmeetikatooted.

Läinud sügisel tegime juhtkonnas muudatusi, mistõttu jätkan edaspidi Chemi-Pharmi nõukogu liikmena ja otsin samuti järgmisi väljakutseid, millega ennast siduda.

VABA EESTI NIMEL

Küll aga võin kinnitada, et ChemiPharm on alati suhtunud toetavalt riigikaitsega seotud tegemistesse. Reservõppekogunemistel käib teisigi kolleege ning oleme katnud õppekogunemistel osalemisega tekkinud palgavahe. Samuti kuulume Kaitsetööstusliitu ning jälgime kogu aeg, kuidas saame millegagi aidata. Näiteks oleme enda valdkonna raames aidanud mõnda toodet arendada või paremini militaarvaldkonna jaoks sobitada.

Chemi-Pharm on alati väga hästi tajunud, et oma spetsiifika tõttu on meil ühiskonnas ja riigis oluline roll, tagada desinfektsioonivahendite tootmine. Samuti saame suurepäraselt aru, et kui meil ei ole riiki, on ka ettevõttel keeruline oma ülesannet täita, rääkimata omanike ja juhtkonna soovist elada vabas Eestis.

Võtaksin oma jutu kokku lausega, mida kord ühel kursusel kasutas kursuse veebel, kui kellelgi tekkis küsimus „miks mina?“. Aga kes siis veel?!

This article is from: