EESTI JALAVÄEJAO RELVADE KUNINGAS CARL-GUSTAV

EESTI JALAVÄEJAO RELVADE KUNINGAS CARL-GUSTAV

Uue jaorelvade kuninga Carl-Gustav M4 kasutuselevõtuga Kaitseliidus ja Kaitseväes tehti lahti uks tulevikku. Tegemist on uuendusliku relvasüsteemiga, mis on kõvasti moodsam ja võimaldab palju enamat kui tema eelkäijad.

Tekst: major (r) RISTO PÄRTEL, Kaitseliidu tegevliige

Kuid me ei saa siin loorberitele puhkama jääda, sest edasiarendus sihtimisseadmete, kandesüsteemide ning treeninguvahenditega võimaldab Eesti sõduril olla veel efektiivsem ja vastasest üle.

Carl-Gustav 84 mm granaadiheitja mudeli väljatöötamine algas 1946. aastal Rootsi kuninga järgi nimetatud tehases Carl Gustafs Stads Gevärsfaktori, kust sai oma nime ka relv. Meil Eestis on kujunenud kasutajate seas välja tagasihoidlikum hüüdnimi Kusti või kirjapildis esitähtedest koosnev koodnimi CG, millele järgneb mudeli täpsustus M2, M3 või M4.

Esimesed Carl-Gustav M2 relvamudelid saabusid Kaitseväe käsutusse aastal 2000, kui Rootsi Kuningriik otsustas oma relvastust Eestile kinkida. Kiirelt võeti see meie jalaväe põhirelvastusse ning vahetas välja seni kasutatud granaadiheitjad M-69 ja B-300.

Missioonide tarbeks soetati vahepeal Scoutspataljonile väike kogus ligi 4 kg kergemaid CG M3 mudeleid ja 2022.2023. aastal hakati vananenud relvi välja vahetama CG M4 vastu, mis on ka kõige moodsam, kergem ja parem.

RELVAST JA LASKEMOONAST

Vanemad mudelid on oma kaalu ja mõõtmete poolest tunduvalt suuremad ja raskemad: M2 kaal on 14,2 kg ja pikkus 1,13 m ning M3 kaal 10 kg ja pikkus 1,07 m. M4 pikkus on 1 m ja kaal jääb tänu süsinikkiust ja titaanist komponentidele alla 7 kg.

CG M4 konstruktsiooni on täiustatud kaitseriiviga, mis võimaldab taktikalisel liikumisel kanda granaati ohutult relvarauas. Samuti on see varustatud reguleeritava õlatoe ning eesmise käepidemega. Relval on ka integreeritud lasulugeja logistika ja hoolduse jaoks. Relva korpuse külge paigutatud juhtmed võimaldavad täiustatud sihtimisseadmete kaasabil infovahetust sihiku ja granaadi vahel. Samuti saab lisada juhtkangi ja nuppudega varustatud käepideme, mille abil on võimalik käsi relvalt eemaldamata sihikuid seadistada.

Jaorelvade kuningaks ei tee seda relva mitte ainult kuninglik päritolu, vaid ka tema võimsus ja efektiivsus, mis võimaldab nii vastase tanke peatada, suitsukatet tekitada, lahinguvälja valgustada kui ka vaenlase jalaväge maha suruda.

Mitmekesised võimed määravadki relva edukuse, sellest saab lasta suitsu-, valgustus-, kild- ja kumulatiivgranaate, näiteks HEAT 751 tandemlõhkepeaga kumulatiivgranaat eelkõige tankide vastu, mitmeotstarbeline kumulatiivgranaat HEDP 502 soomusmasinate ja ehitiste vastu või kildgranaat HE 441D jalaväe vastu. Eelmainitud laskemoonatüübid katavad ära põhilised lahinguväljal esinevad sihtmärgid, kuid lisaks neile valmistatakse CG-le veel palju muid eri otstarbega laskemoonatüüpe.

Arvestama peab, et iga järgmine granaadi tüüp tähendab veel üht laskemoona konteinerit lisaks granaadiheituri lahingukomplektile, mida kõike peab jalaväelane endaga kaasas tassima.

VÕIMEKUS JA UUED SIHTIMISSEADMED

CG efektiivseks laskekauguseks loetakse meil praegu kasutatavate sihtimisseadmetega 350–400 meetrit, kuid lahingusituatsioonis väheneb see laskuri vigade ja keskkonna mõju tõttu tunduvalt.

Kui relval CG M2/M3 olid mehaanilised sihikud ja suurendusega optiline sihik, siis CG M4-l on mehaanilised sihikud ümber vahetatud Meopta punatäpp-sihiku vastu. See on suur samm edasi, võimaldades kiiret sihikule võtmist ja hämaras laskmist.

Kasutusel olev kolmekordse suurenduse ja kitsa vaateväljaga optiline sihik 557B on aga natuke ajale jalgu jäänud ega võimalda kõike, mis uus CG M4 relvasüsteem saaks teha. Näiteks peab laskur 557B puhul vastavalt laskemoona tüübile iga kord vahetama sihikul laskemoona laskekauguse reguleerimise trumlit. Samuti pole sihik mõeldud öiseks kasutamiseks.

CG tootja SAAB pakub juba uut sihikulahendust FCD 558, mis uuemaid laskemoonatüüpe kasutades tuvastab granaadi tüübi automaatselt. Vanemat tüüpi granaate kasutades saab sobiva granaaditüübi valida nupuvajutusega. Samuti saab teha temperatuuri ning õhurõhu muutustest tingitud ballistilisi parandusi ja programmeerida vintrauas asetseva kildgranaadi plahvatuse kaugust.

Sihikutena kasutatakse Hensoldti kolmekordse suurendusega optilist sihikut ja Aimpoint ACRO punatäppsihikut. FDC 558 kaalub 1,2 kg, mis on ainult 300 g raskem kui vana 557B sihik. Optilise sihiku ette on öiseks kasutamiseks võimalik lisada soojussihik.

Ka teised firmad on tulnud välja CG M4 sihikulahendustega, mis suurendavad relva kasutamise kiirust, efektiivset laskekaugust ja parandavad tabamistäpsust.

Näiteks Rootsi firma Aimpoint on CG tarbeks valmistanud sihtimisseadme FCS 13RE, millel on kõik FCD 558 sarnased võimed ja lisaks on integreeritud laserkaugusmõõdik.

See võimaldab laskuril tabada sihtmärki veelgi täpsemalt ja kiiremini, sest pärast laseriga sihtmärgi kauguse määramist liigub sihikurist automaatselt ballistiliselt õigesse kohta, laskuril tuleb see vaid sihtmärgile liigutada ja päästikule vajutada.

Kui FCS 13RE kaalub 1,82 kg, siis Aimpointi uusim väljatöötatav sihiku mudel FCS 14 on mõõtmetelt väiksem ning selle kaal on 1,5 kg. FCS 14 sihtimisseadme külge saab kinnitada ka spetsiaalse soojussihiku adapteri, mis kasutab töötamiseks sihiku enda toiteallikat.

Soome tootja Senop on teiste sihikute lahendusi veelgi täiendanud, pakkudes kolmekordse optilise suurendusega sihikut AFCD TI, milles on ühes korpuses koos nii päevane ja öine sihtimisseade kui ka laserkaugusmõõdik. Sihik kaalub 1,5 kg ning sellele ei ole vaja juurde soetada soojussihikut, mis on tal juba sees. Selle seadme tugevuseks on teistest suurem sihtmärkide avastamise, tuvastamise ja identifitseerimise ulatus, mis inimsihtmärkide puhul on vastavalt 2000, 800 ja 500 meetrit ning sõidukite puhul 5, 1,8 ja 1,2 km.

Ukraina sõja kogemused näitavad, et tähtis on tabada sihtmärki võimalikult kaugelt, väljaspoolt vastase käsitulirelvade täpset laskeulatust, et tagada oma jõudude parem hukukindlus.

KANDESÜSTEEMID

Mina puutusin Carl-Gustaviga esmakordselt kokku palju varem, kui relv Eestis kasutusele võeti, nimelt 1990. aastate keskpaigas Kanada jalaväekoolis vahetusõpilasena usaldati minu kätesse just see relvasüsteem. Seega sain varakult teada selle relvaga kaasnevast „ilust ja valust“ ehk mida tähendab lisaks oma automaadile kanda pikkadel rännakutel ka 14kilost „raskest rauast toru“ ning vedada kaasas liivaga täidetud laskemoonakonteinereid. Aga mis ei tapa, teeb tugevamaks ja õpetab kohmaka relvaga tihnikus liikuma, sobivaid laskepositsioone sisse võtma ning loomulikult oma kaasvõitlejatega sõbralikult laskemoona lahingukomplekte jagama.

CG M4 on varustatud pikema kandekäepidemega, mis võimaldab kasutajal leida nii laadimata kui granaadiga laetud relva kandmisel õige raskuskese. Vana nahast CG M2 kitsas kanderihm on M4-l vahetatud laiema kangast ja polsterdatud vastu.

Kõige kriitilisem on aga lahingumoona kaasaskandmise ja kiire kasutuselevõtu võime. Üks CG granaat kaalub sõltuvalt tüübist 2,7–4,8 kg ja tavaliselt on need paigutatud kahekaupa plastkonteinerisse.

Rootsi kaitsevägi on võtnud kasutusele kodumaise tootja Swedish Ordnance universaalse kanderaami, kuhu saab kinnitada kaks CG laskemoona või 81 mm miinipilduja paariskonteinerit või siis standardsed käsitulirelvade laskemoona kastid. Raam on kerge ja tugev, varustatud kandesanga ja -rihmadega, mis võimaldab selle operatiivset taktikalist kasutamist.

VÄLJAÕPE JA SIMULAATORID

Sõdurite treenimiseks on meie kaitseväes CG jaoks põhiliselt kasutusel 7,62 mm alakaliibriga laskeseade 553B, mille külge saab lasuheli imiteerimiseks lisada pürotehnilise müra ja suitsu tekitaja.

7.62 mm alakaliibriga laskeseade kasutab spetsiaalset vähendatud laenguga 7,62 x 51 mm trasseerivat padrunit, mille kuul imiteerib lahingugranaadi lennutrajektoori. Lahinglaskmistel kasutatakse ka 84 mm täiskaliibriga inertset granaati TPT 141.

Väliõppustel, kus laskmine ei ole võimalik, on kasutusel lasersüsteem SAAB, mis nõuab nii granaadiheitja külge kinnitatavat laserseadet kui ka lastavatele sõidukitele paigaldatud andureid, mis registreerivad virtuaalgranaadiga pihta saamise.

Järjest rohkem on hakatud kasutama laskesimulaatoreid, nagu meil on näiteks Instalaza, Javelini ning Spike’i tankitõrjesüsteemide tarbeks, mis võimaldavad kasutajal teha soodsalt tuhandeid laske, harjutada erinevaid stsenaariume ja liikuvate sihtmärkide tabamist ning saada kohest tagasisidet oma vigade kohta.

Usun, et ka CG M4 simulaator oleks vajalik lahendus ja aitaks kaasa tankitõrjurite väljaõppele. Ideaalne on, kui simulaator soetatakse koos uue moodsa sihiku hankega, et tagada treeningseadme ja kasutatava sihiku samasugune kasutuskogemus. Teinekord on uutesse sihikutesse treeningseade juba integreeritud ega nõuagi kallite lisaseadmete soetamist.

Video: https://youtu.be/Gub9wViCV7E

84 mm tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav M4

Kaliiber: 84 mm

Efektiivne laskekaugus:

• liikuv sihtmärk – 350–400 m

• seisev sihtmärk – kuni 700 m

Relva kaal: > 7 kg (tühjalt)

Relva pikkus: ~ 1000 mm

Efektiivne laskekaugus erineva laskemoonaga:

• HEAT 551 (rakettmootoriga kumulatiivgranaat) – 700 m

• HEAT 551C RS (rakettmootoriga kumulatiivgranaat) – 700 m

• HEAT 751 (rakettmootoriga tandempeaga kumulatiivgranaat) – 700 m

• HEAT 655 CS (kumulatiivgranaat) – 300 m

• ASM 509 (punkrivastane granaat) – 300 m

• MT 756 (tandempeaga punkrivastane granaat) – 600 m

• HEDP 502/502 RS (mitmeotstarbeline kildgranaat) – 300 m

• HE 441D/441D RS (kildgranaat) – 1300 m

• ADM 401 (noolgranaat) – 100 m

• ILLUM 545C (valgustusgranaat) – 300–2100 m

• SMOKE 469C (suitsugranaat) – 1300 m

• TPT 141 (harjutusgranaat) – 300 m

• TP 552 (rakettmootoriga harjutusgranaat) – 700 m