TÄNAVARAHUTUSTE OHJAMINE: RASKE NII FÜÜSILISELT KUI PSÜHHOLOOGILISELT

TÄNAVARAHUTUSTE OHJAMINE: RASKE NII FÜÜSILISELT KUI PSÜHHOLOOGILISELT

Ilmselt on suurem osa inimesi näinud teleuudistes, mõnes portaalis või sotsiaalmeedias kaadreid meeleavaldustest, kus ühel pool seisab hirmuäratav rivi kiivrite, kilpide ja nuiadega varustatud mehi, teisel pool aga inimesed, kes millegi vastu protestivad.

Tekst: JUKKO NOONI, Männiku malevkonna teavituspealik

Õigus rahumeelselt meelt avaldada on üks olulisemaid põhiõigusi. Paraku võib rahumeelselt alanud meeleavaldus vägivaldseks muutuda ning tänavatele tuuakse erivarustusega politseiüksused. Eestis lähiajaloost meenub ainus selline olukord neliteist aastat tagasi aprillis. Nii korraldatigi Harju maleva Männiku malevkonna staabikaitsekompaniile õppus, mille eesmärgiks oli viia üksus kurssi sellega, mis võib koostöös politsei- ja piirivalveametiga analoogsete olukordade lahendamisel ees oodata.

PROVOKAATORITE EESMÄRK: VÄGIVALD IGA HINNA EEST

Harju maleva instruktori veebel Märt Ermi sõnul on jalaväetaktikaga võrreldes tegemist oluliselt keerulisema operatsiooniga. „See on üksusele nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt väga raske. Varustus kaalub palju ning iga liigutus nõuab pingutust. Üksust on raske juhtida, kuna müra on suur, tihtipeale loobivad provokaatorid visiirid ja kilbid muda täis ja midagi pole näha. Rivis seisjale on „silmadeks“ vaid klappidest kuuldavad juhised,“ selgitas ta.

Iga olukord on erinev ja asju, millega tuleb arvestada, on väga palju. „Kui politsei otsustab erivahendites üksuse tänavale tuua, on situatsioon juba keeruline, kuid ka siis on esmane eesmärk oma kohaloluga agressiivsete meeleavaldajate distsiplineerimine.

Jõu kasutamine sellistes olukordades on viimane samm. Eelnevalt püütakse välja pakkuda rahumeelne lahendus. Suurem osa selliseid vastasseise, mis nii-öelda käest ära lähevad, on professionaalselt korraldatud ja ette planeeritud,“ rääkis Erm.

Rahvamassis olevad agitaatorid üritavadki olukorra selleni viia, et meeleavaldajate vastu jõudu kasutataks: ässitatakse inimesi, rünnatakse politseinike rivi, loobitakse kõikvõimalike esemete, kivide, mulla, muda ja muu säärasega. „Selle eesmärk on leida nõrk koht rivis ja kui keegi korrakaitsjatest psühholoogiliselt murdub, taganetakse kiirelt ning kannatada saavad meeleavaldusele tulnud inimesed, kes jäävad märatsejate ja politseiüksuse vahele.

Agitaatorite üks eesmärk on saada „õige nurga alt“ dramaatilisi kaadreid, mida siis erinevates kanalites levitada, et tekitada hiljem jätkuvat pahameelt ja pingeid,“ märkis Erm. Just sel põhjusel peavad politseiüksused, kes selliste olukordade lahendamiseks tänavale tuuakse, olema väga hästi distsiplineeritud. Ootamatult eskaleeruda võiv situatsioon nõuab kiiret ja professionaalset tegutsemist, üksuse kokku töötamist, väga head füüsilist vormi, pidevat ülevaadet rahvamasside liikumise kohta. Salvestusvahendid on tänapäeval igaühel ning püütaksegi tabada hetk, kui keegi psühholoogiliselt murdub ja provokatsioonile allub.

MILLEKS SELLINE ÕPPUS?

Ühelt poolt pakkus tänavarahutuse ohjamise õppus Männiku malevkonna staabikaitsekompaniile põnevat vaheldust, teisalt andis see vajalikku kogemust, mida selline olukord endast reaalselt kujutab.

Nagu õppustel tavaks, koosnes see nii teooriast kui praktikast. Teoreetilises osas anti ülevaade massirahutustest üldisemalt. Räägiti, kuidas erinevad rahvamassid tegutsevad, millised võiksid olla tagajärjed, millised on vahendid rahvamasside mõjutamiseks ja kuidas on läbi aegade rahvamasside ja rahutustega toime tuldud.

Praktilise osa eesmärgiks oli anda kiire ülevaade, kuidas üksused peaksid sellises olukorras tegutsema ja kui raske see tegelikult füüsiliselt on. Erm selgitas, et rahutusi ohjava üksuse liige ei tohi kindlasti visiiri üles tõsta, seljaga rahvamassi poole seista ega provokatsioonidele alluda.

Kahepäevase õppuse kulminatsiooniks oli massirahutuse harjutus, kus tuli rahvamass suunata soovitud alale.

Märatsevat rahvamassi mängis Harju maleva pioneerirühm, kes suutis luua väga tõetruu olukorra. Nagu juba mainitud, on ideaalne, kui õnnestub olukord rahumeelselt lahendada. Vastavalt õppuse stsenaariumile oli märatsejaid mänginud pioneere instrueeritud nii, et neile rahumeelsed lahendused ei sobinud. Nii võiski Harju maleva staabi territooriumil kilpide, kiivrite ja nuiadega varustatud üksuse suunas näha lendamas puuhalge, veepudeleid, autorehve ja mulda.

Veebel Erm leidis, et kuigi Eestis vastutab tänavarahutuste ohjamise eest politsei, võiks ka Kaitseliidu malevatel selleks vajalik võime ja varustus olemas olla, sest Kaitseliit on üks esimesi organisatsioone, kes politseile erinevate kriiside lahendamisel tuge pakub.

Video: https://youtu.be/EDErP1x8eBc