EKSOSKELETID MARSIVAD LAHINGUVÄLJALE

EKSOSKELETID MARSIVAD LAHINGUVÄLJALE

Esimesteks eksoskelettideks võib tinglikult pidada raudrüüsid – tugevad välised kaitsekestad, nagu need olid. Relvade arenedes heideti need küll kasutuina kõrvale, ent idee ei surnud ja on täna võimsamalt tagasi kui eile.

Tekst: RAIVO TAMMUS, vabatahtlik kaasautor

Viimastel aastatel on nii mõnigi ettevõte teinud ponnistusi tuua eksoskelett pildile tagasi. Seda nii töö- kui muidugi sõjaloomana. Legendaarne ettevõte Lockheed Martin on üks nendest, mis on panustanud raskusi tõstvatele eksoskelettidele, mis annaksid ühtlasi sõduritele lisatuge pikemate distantside läbimisel. Nende väljatöötatud Onyx on üks selliseid: jalgu toestav leiutis, mille kasutegur tuleb esile mägisel maastikul, treppidest kõndides või raskusi vedades. Seade on rihmadega ümber jala ja abistab ennekõike põlve. Selle küljes on väike arvuti, mis jälgib sensorite abiga liikumise kiirust, nurka jpm. Kes on näinud filmi „Forrest Gump“, omab umbkaudset ettekujutust, milline see seade välja võiks näha. Ja kes on jalgsi üheksandale korrusele kõndinud, saab aru, miks seda vaja läheb.

Jõulise sammukese edasi või kõrgemale on astunud Sarcos Robotics, mille eksoskelett Guardian XO Alpha meenutab hittfilmis „Avatar“ sõdurite kasutada olnud suurt juhtkangidega robotkeha. Või kui soovite, siis filmis „Tulnukas“ kasutatud hüdraulilist eksoskeletti raskete asjade tõstmiseks.

Väidetavalt suudab see ära teha kümne inimese töö. Väidetavalt. Siiani on see aga alles katsetusjärgus.

TULEVIKU RAUDRÜÜTLID

Eelnevad näited ei lähe aga kokku edukate raudrüütlite ideega. Keegi ei pugenud ju raudrüüsse selleks, et hobust asendada või heinapalle loopida. Selleks olid talumatsid.

Raudrüü oli ikka sõjalise eesmärgiga. Ja sõjaväe üks tähtsamaid ülesandeid inimkaotuste tekitamise kõrval on inimkaotuste vähendamine, sõdurite füüsiline kaitse. Hästi kaitstud ja tõhus sõdur on see, millega tegeleb projekt TALOS (Tactical Assault Light Operator Suit). See on USA erivägede teenistuse tellitud ning sellesse on kaasatud märkimisväärne ajupotentsiaal ja rahalised ressursid. Ajupotentsiaali suurust on numbritega keeruline välja tuua, aga kui rääkida rahast, siis ligikaudu 80 miljonit dollarit. Koostööd teevad suured jõud: 56 ettevõtet, 16 valitsusagentuuri,13 ülikooli ja 10 riiklikku laborit.

Projekti käigus on üritatud arendada sellist eksoskeleti univormi, nagu kannavad tegelased Robert A. Heinleini teoses „Starship Troopers“ või koomiksi „Ironman“ peategelane. Seega eesmärgiks on võetud valmis ehitada jalaväelase vorm, mis on kuulikindel (käsitulirelvade vastu), omab mingit hulka tarka relvastust, monitoorib sõduri elutähtsaid näitajaid ning annab kandjale lisajõudu, täpsust jmt. Lendamise võimet pole siiski hõlmatud.

Erinevalt keskaegsest turvisest peab see olema kerge – vähemalt selline oli esialgne plaan ja ideaal, mis tähendaks uudsete ja nn tarkade materjalide leiutamist ning koostoimet. TALOS-e kostüüm ei pea olema igal sõduril, vaid vähemalt ühel, keda on võimalik saata esimesena tule alla, või kasutataks seda jaoülemate-rühmaülemate paremaks kaitsmiseks.

Esmakordselt käis TALOS-e kontseptsiooni välja admiral William McRaven 2013. aastal erioperatsioonide väejuhatuse konverentsil. Väidetavalt sai McRaven inspiratsiooni ühelt oma alluvalt Afganistanis. 2014. aasta keskpaigaks oli valminud juba kolm prototüüpi.

TALOS-e spetsifikatsioonis on eesmärgiks võetud, et see: toestab sõduri liigeseid; suurendab oluliselt sõduri võimet varustust kanda; mahub ära sõduri tavalise riietuse alla; kaalub alla 180 kg; vajab vähe toidet – laadimine ca 12 tunni tagant; taastoodab energiat liikumise ajal; monitoorib anduritega pidevalt sõduri tervislikku seisundit.

TANTSUPEOLE EI LÄHE

Esimene suurem probleem on olnud tundlikkus. Sõduri soovi ja kostüümi liikumise vahel on väike hilinemine (ingl k lag). See mitte ei aita sõduri liikumisele kaasa, vaid pigem pidurdab seda. Tundlikkusega on seotud ka järgmine probleem – kostüümi liikuma saamine. Põlvede tõstmise või käte liigutamisega pole probleeme, aga kostüümil on raske aru saada, kui sõdurid tahavad liigutada nt puusi või pahkluid. Kuna sensorid ei suuda alati selliseid liigutusi tuvastada, jätab TALOS-e liikuvus paljuski soovida.

Kolmas suurem häda on seotud akuga. See on üldse laialdasem häda kogu tehnoloogiavaldkonna arengus, kui mõelda ka nutiseadmete aku kestvusele. Selles vallas ei ole jõutud revolutsioonilise läbimurdeni ning see kammitseb ka TALOS-e superkostüümi. Lisaks on kostüümi mootorid üsna mürarikkad.

Praegu on nende tehniliste vajakajäämiste tõttu TALOS-e projektile 2020. aasta suve lõpust pidurit tõmmatud, kuid siinkirjutaja on seisukohal, et mitte kauaks, sest ega konkurendidki maga. Vene sõjatööstus on arendanud enda eksoskelett-kostüümi Ratnik 3. See on väidetavalt juba kasutamiseks valmis, suudab aidata sõdurit ligi 50 kg kandmisel ning sellega võib rahuliku südamega miiniväljadel toimetada. Tähelepanuväärne on ka see, et allikate sõnul ei vaja Ratnik akutoidet, vaid kasutab vedru- jmt süsteeme, mis teeb sellest oluliselt töökindlama kostüümi, kui TALOS olla võiks.

KASUTATUD MATERJALID:

Guardian XO Alpha

• https://www.sarcos.com/products/guardian-xo-poweredexoskeleton/

ONYX

• https://www.lockheedmartin.com/en-us/products/exoskeletontechnologies/military.html

Why Military Exoskeletons Will Remain Science Fiction

https://www.forbes.com/sites/vikrammittal/2020/08/17/militaryexoskeletons-science-fiction-or-science-reality/?sh=1ae5b263a69e

Why Russian Military Exoskeletons Are Not Science Fiction

https://www.forbes.com/sites/davidhambling/2020/08/19/why-russianmilitary-exoskeletons-are-not-science-fiction/?sh=6b161ff4648d

Marines to Test Exoskeleton Suit That Can Do the Work of Up to 10 Troops

https://www.military.com/daily-news/2020/07/28/marines-testexoskeleton-suit-can-do-work-of-10-troops.html

https://en.wikipedia.org/wiki/TALOS_(uniform)