kurioosum
EKSOSKELETID MARSIVAD LAHINGUVÄLJALE
Esimesteks eksoskelettideks võib tinglikult pidada raudrüüsid – tugevad välised kaitsekestad, nagu need olid. Relvade arenedes heideti need küll kasutuina kõrvale, ent idee ei surnud ja on täna võimsamalt tagasi kui eile. Tekst: RAIVO TAMMUS, vabatahtlik kaasautor
V
iimastel aastatel on nii mõnigi ettevõte teinud ponnistusi tuua eksoskelett pildile tagasi. Seda nii töö- kui muidugi sõjaloomana. Legendaarne ettevõte Lockheed Martin on üks nendest, mis on panustanud raskusi tõstvatele eksoskelettidele, mis annaksid ühtlasi sõduritele lisatuge pikemate distantside läbimisel. Nende väljatöötatud Onyx on üks selliseid: jalgu toestav leiutis, mille kasutegur tuleb esile mägisel maastikul, treppidest kõndides või raskusi vedades. Seade on rihmadega ümber jala ja abistab ennekõike põlve. Selle küljes on väike arvuti, mis jälgib sensorite abiga liikumise kiirust, nurka jpm. Kes on näinud filmi „Forrest Gump“, omab umbkaudset ettekujutust, milline see seade välja võiks näha. Ja kes on jalgsi üheksandale korrusele kõndinud, saab aru, miks seda vaja läheb.
See on USA erivägede teenistuse tellitud ning sellesse on kaasatud märkimisväärne ajupotentsiaal ja rahalised ressursid. Ajupotentsiaali suurust on numbritega keeruline välja tuua, aga kui rääkida rahast, siis ligikaudu 80 miljonit dollarit. Koostööd teevad suured jõud: 56 ettevõtet, 16 valitsusagentuuri,13 ülikooli ja 10 riiklikku laborit.
Jõulise sammukese edasi või kõrgemale on astunud Sarcos Robotics, mille eksoskelett Guardian XO Alpha meenutab hittfilmis „Avatar“ sõdurite kasutada olnud suurt juhtkangidega robotkeha. Või kui soovite, siis filmis „Tulnukas“ kasutatud hüdraulilist eksoskeletti raskete asjade tõstmiseks.
Erinevalt keskaegsest turvisest peab see olema kerge – vähemalt selline oli esialgne plaan ja ideaal, mis tähendaks uudsete ja nn tarkade materjalide leiutamist ning koostoimet. TALOS-e kostüüm ei pea olema igal sõduril, vaid vähemalt ühel, keda on võimalik saata esimesena tule alla, või kasutataks seda jaoülemate-rühmaülemate paremaks kaitsmiseks.
Väidetavalt suudab see ära teha kümne inimese töö. Väidetavalt. Siiani on see aga alles katsetusjärgus.
TULEVIKU RAUDRÜÜTLID
Eelnevad näited ei lähe aga kokku edukate raudrüütlite ideega. Keegi ei pugenud ju raudrüüsse selleks, et hobust asendada või heinapalle loopida. Selleks olid talumatsid. Raudrüü oli ikka sõjalise eesmärgiga. Ja sõjaväe üks tähtsamaid ülesandeid inimkaotuste tekitamise kõrval on inimkaotuste vähendamine, sõdurite füüsiline kaitse. Hästi kaitstud ja tõhus sõdur on see, millega tegeleb projekt TALOS (Tactical Assault Light Operator Suit). 54
2/2021
Projekti käigus on üritatud arendada sellist eksoskeleti univormi, nagu kannavad tegelased Robert A. Heinleini teoses „Starship Troopers“ või koomiksi „Ironman“ peategelane. Seega eesmärgiks on võetud valmis ehitada jalaväelase vorm, mis on kuulikindel (käsitulirelvade vastu), omab mingit hulka tarka relvastust, monitoorib sõduri elutähtsaid näitajaid ning annab kandjale lisajõudu, täpsust jmt. Lendamise võimet pole siiski hõlmatud.
Esmakordselt käis TALOS-e kontseptsiooni välja admiral William McRaven 2013. aastal erioperatsioonide väejuhatuse konverentsil. Väidetavalt sai McRaven inspiratsiooni ühelt oma alluvalt Afganistanis. 2014. aasta keskpaigaks oli valminud juba kolm prototüüpi. TALOS-e spetsifikatsioonis on eesmärgiks võetud, et see: toestab sõduri liigeseid; suurendab oluliselt sõduri võimet varustust kanda; mahub ära sõduri tavalise riietuse alla; kaalub alla 180 kg; vajab vähe toidet – laadimine ca 12 tunni tagant;
