ESIMESED SAID VÕIDUKA LAHINGUGA SAJA-AASTASEKS

ESIMESED SAID VÕIDUKA LAHINGUGA SAJA-AASTASEKS

Tartu linna esimene Kaitseliidu allüksus, Tartu maleva Esimene malevkond, tähistas oktoobris 100. aastapäeva suursuguse ajaloolise näidislahinguga Toomemäel.

Tekst: JAANIKA NIINEPUU , Esimese malevkonna teavituspealik

Üheksandal oktoobril kogunesid kõik huvilised Tartusse Toomemäe nõlvale von Baeri kuju juurde. Esmakordselt viidi Tartus läbi Vabadussõja-teemaline näidislahing „Tartu vabastamine 1919“ – ühelt poolt selleks, et saada elamus ajaloolistest sündmustest ning teisalt selleks, et tähistada 468pealise malevkonna, Kaitseliidu Tartu maleva Esimese malevkonna 100. aastapäeva. Sügisilma trotsides oli osalejate meeleolu ülev ja tähtsündmus sai lõpetatud malevkonna pealiku Tõnn-Siim Peedoski juhtimisel ajaloolise jalutuskäiguga Tartu Tähtvere linnaosas, kus peatuti malevkonna loomisega seotud olulistes paikades.

MITMES VAATES ESIMESED

100 aastat tagasi ehk 9. oktoobril 1924 kogunesid Tartus Laial tänaval mitmed Vabadusristi Vendade Ühenduse Tartu osakonna liikmed: Eesti Vabadussõja veteranid, kes eelnenud nädala jooksul olid salaja formeerinud seitse rühma ning saabusid nüüd üksuse juhatuse ja rühmapealike esimesele ühisele koosolekule, et kooskõlastada järgmisi tegevusi.

Sellise omaalgatuse põhjuseks oli ärev 1924. aasta, kui Eesti Vabariigi jõustruktuurides juba teati Nõukogude Venemaa mahitatud kommunistlike gruppide olemasolust ja tegevustest. Ilmnema oli hakanud ka kommunistliku mässu oht Eestis. Nii kohalike kui ka üle riigipiiri tulnud põrandaaluste punaste tegelaste arreteerimiste käigus selgus, et ette valmistati suuremaid rahutusi ja korrarikkumisi, mis muutis olukorra äärmiselt tõsiseks. Potentsiaalne ohjaja, vabadussõjaaegne Kaitseliit oli küll nime poolest olemas, kuid kogu organisatsioon oli korraldamata ning ülesannete täitmiseks võimetu. Kuna valitsusvõimude seisukohad olid ebaselged ning kümme kommunisti tegutsesid Riigikogus Eesti riigi vastu, tuli vastuaktsioone hakata organiseerima eraviisiliselt. Selleks otsustatigi luua uus omakaitsejõud.

Reaalse organiseerimistööga alustasid 1924. aasta oktoobri alguses Vabadusristi Vendade Ühenduse Tartu osakonna liikmed kolonel Peeter Kann ja lipnik Ernst Saar. Esimesed kaasalööjad leidsidki nad oma ühenduse võitluskaaslaste seast. Paari päeva jooksul koostati organisatsiooni loomise kava, rühmajuhtideks valiti sõjaväelise haridusega juhtivtegelased, seejärel moodustati viie- kuni seitsmemehelised salgad ning pandi paika üldjuhilt saadavate juhiste kord. Järgneva organiseerumise käigus hakati mehi kaasama ka väljastpoolt organisatsiooni, kellest ametlikult said ühenduse toetajaliikmed. Kõiki uuel eesmärgil koondunud paarisadat meest hakati nimetama Vabadusristi Vendade Ühenduse kütisalkadeks. Relvastust oldi valmis saama 2. jalaväerügemendist ja Rahvaväe ülema asutusest. Sellest organiseerumisest informeeriti ka riigivanemat ja siseministrit, kes olukorra tõsidust arvestades algatuse heaks kiitsid. Seega ei olnud formeerunud kaitseorganisatsioon enam kitsa ringkonna ettevõtmine, vaid kõrgemalt poolt tunnustatud tegevus. Oktoobrikuu teisel poolel pühendati asjasse 2. diviisi ülem kindralmajor Ernst Põdder, kes, saades aru ettevõtmise otstarbekusest, andis ka omalt poolt suulise loa tegevust jätkata. Üsna pea algatas kindralmajor Põdder ise kaitsestruktuuri organiseerimise, tehes seda juba laiemal ühiskondlikul alusel. Tema korraldusel kutsuti Tartu organisatsioonide esindajad 23. oktoobril 1924 Tartu raekotta koosolekule, kus otsustati ellu kutsuda omakaitseorganisatsioon Kaitseliidu nime all. Sellel koosolekul saigi rahvaalgatuslik riigikaitseline relvastatud organisatsioon esimesena Eestis taastatud, toona küll nime all Tartu Vabatahtlik Kaitseliit.

Kogu eelneva põhjal saab väita, et esimeste kaitseliitlike üksuste taasloomine Tartus tulenes Vabadusristi Vendade salkade asutamisest ja tänu sellele algatusele hoiti ära punaste mäss Tartus. Tartu Kaitseliidus moodustati neist salkadest eraldi jaoskond. 1925. aasta algul kehtestatud Kaitseliidu põhikirjaga sai üksuse liiginimeks malevkond. Selle põhiliseks sümboliks kujunes peagi Vabadusristi I liigi teenetemärgilt pärinev südamik – mustal sõõril soomustatud käsi mõõgaga. Sama aasta suvel toimunud maleva ümberkorralduste käigus sai üksus ka numbrilise paralleelnime „I malevkond“. Esimese malevkonna tegevus lõpetati Kaitseliidu üldise likvideerimise käigus 28. juunil 1940. Kuigi paljusid malevkonna liikmeid 1940. aastatel represseeriti, oli siiski piisavalt neid, kes teisest maailmasõjast osa võtsid ning seejärel eluga pääsesid ja lääneriikidesse põgenesid.

Enne Eesti riigi iseseisvumise taastamist 1990 sai Kaitseliidu eelkäijaks loodud rakendusspordiselts Tarapita. Esimene Kaitseliidu üksus Tartu linnas taasloodi 24. märtsil 1990 esialgu rühmana, mis kasvas kiirelt malevkonnaks: jällegi esimeseks malevkonnaks. Lähtudes ajaloolise järjepidevuse traditsiooni jätkamise soovist ka allüksuse tasemel, saavutas Esimene malevkond Kaitseliidu ülema 2. märtsi 1995 käskkirjaga nr 41 tunnustuse, millega üksus tunnistati 1940. aastani eksisteerinud Tartu maleva Vabadusristi Vendade malevkonna õigusjärglaseks.

MITMEKÜLGNE LIIKMESKOND

Kaitseliidu Tartu maleva Esimeses malevkonnas on praegu 468 liiget, kes annavad väärika malevkonna hoidjatena aktiivse panuse vabatahtlikku riigikaitsesse. Kuna suur osa kaitseliitlase ajast kuulub sõjalistele harjutustele ja väljaõppele, regulaarselt võetakse osa kõikidest suuremahulistest õppustest, on tänu Kaitseliitu kuulumisele kujunenud liikmete vahel ka tugev kogukondlik side. Ülikoolilinnas on malevkonna liikmeskonnas palju tudengeid ning teisi suurelt mõtlevaid inimesi ja haritlasi. See toob kaasa erilise akadeemilise vaimu ja intellektuaalse baasi, mis peegeldub ka innovaatilises väljaõppes ja strateegilises mõtlemises.

Samuti kantakse väärikalt ajaloolist järjepidevust, mis väljendub Vabadussõja mälestussammaste ja Eesti ohvitserkonna mälestuspaikade korrastamises ja hoidmises. Nimelt on malevkond olnud Eesti ohvitserkonna tugevaks alustalaks: üle saja ohvitseri on kas otseselt malevkonna liikmed või alustanud selle kaudu oma tegevust kaitsejõududes. Esimesest malevkonnast on saanud algtuumiku mitu Tartu maleva allüksust, millest tänapäevaks on välja kujunenud omaette suure liikmeskonnaga malevkonnad.

Elagu Esimene malevkond!

Video: https://youtube.com/shorts/JbzYb5542_Q