KIRDE MAAKAITSERINGKOND KOOLITAS ESMAKORDSELT UUSI NOOREMALLOHVITSERE

KIRDE MAAKAITSERINGKOND KOOLITAS ESMAKORDSELT UUSI NOOREMALLOHVITSERE

Kaitseliidu Kirde ja Lääne maakaitseringkonnad viisid 2024. aastal läbi pilootprojekti, mille käigus õpetati ringkondades esmakordselt sõjaaja nooremallohvitsere.

Tekst: INDREK JURTŠENKO , Kirde MKR teavitusspetsialist

Aastaid on Kaitseliidule nooremallohvitsere koolitanud Kaitseliidu kool. Kuid väljakujunenud olukorras, kus nooremallohvitsere on ringkondadesse juurde vaja aina enam ja kiiremini, tuleb ka ringkondadel ja malevatel endal aina rohkem koolitustele õlga alla panna.

Viimati koolitasid malevad ise nooremallohvitsere rohkem kui kümme aastat tagasi. Seega mõnes mõttes ajalugu küll kordub, kuid hoopis teises kuues. Üks argumente, miks seda vaja on, tuli olulise õpikoha ja kinnitusena välja Kaitseväe ja Kaitseliidu 2023. aasta üle-eestilisest õppusest Ussisõnad.

KES, KEDA, MILLE JA KELLE JAOKS NING KUIDAS KOOLITATI?

Reservväelase, sealhulgas kaitseliitlasest sõjaaja jaoülema põhiülesanne on juhtida jagu sõjaaja olukorras nii planeeritud lahingutegevuses kui ka ootamatu kontakti korral. Tulevane sõjaaja jaoülem peab oskama valmistada jagu ette taktikaliseks tegevuseks rühma koosseisus ja rühmaülema plaani alusel. Jaoülem juhib jao planeeritud taktikalist tegevust erinevates lahinguliikides rühma koosseisus, kuid peab olema suuteline lahendama tekkinud taktikalise olukorra jao drillide baasil ja ilma rühmaülema otseste juhisteta.

Kursuse akadeemilise osa panid kokku Kirde ja Lääne maakaitseringkonnad, instruktoriteks ja mentoriteks olid Kirdes 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni kogenud tegevväelased.

Nooremallohvitseride kursus algas kahe ringkonna kaitseliitlastele 5. augustil 2024, kestis kokku üle nelja kuu ja koosnes teemaplokkidest, mis viidi läbi erinevatel maastikel ja eri ilmaoludes. Kõik selleks, et panna tulevased jaoülemad korralikult proovile. Kursuse hindamisharjutus toimus novembrikuu lõpul Sirgala harjutusväljaku äärealadel.

MILLEKS OLI KURSUS KAITSELIIDU KIRDE MAAKAITSERINGKONNALE VAJALIK JA KUIDAS TEGELIKULT LÄKS?

„Nooremallohvitseride kursus, mida vedasime samaaegselt Lääne maakaitseringkonnaga, aitas meil koolitada uusi jaoülemaid sõjaaja ametikohtade täitmiseks, keda on meil väga vaja, et olla valmis püstitatud sõjaaja ülesannete täitmiseks,“ ütles Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna veebel Ott Sepp.

Reservväelasest vabatahtliku kaitseliitlase sõjaaja jaoülema väljaõppe eripäraks on sellele kuluv aeg, mida ei saa võrrelda tegevväelase ega ajateenija väljaõppeajaga.

„Kaitseliitlase aeg on talle väga oluline ressurss, sest argipäeviti käiakse tavatööl ja väljaõppel, sealhulgas toimuvad Kaitseliidus ka tasemekoolitused peamiselt nädalavahetustel. See on ka üks peamisi põhjusi, miks koostasime kursuse ajaraamistiku võimalikult kompaktse, keskendades tähelepanu n-ö põhiasjadele ehk lahingulisest seisukohast vaid kõige olulisemale,“ selgitas ringkonnaveebel Sepp.

„Läks hästi, saime uusi vajalikke kogemusi, enda ja kaasvõitlejate motivatsioon oli kursuse algusest lõpuni hea,“ lisas Alutaguse maleva lahingukompanii kapral Kalle Kuusik. „Scoutide räägitu oli meile väga heaks etaloniks erinevates drillides nagu varitsus, kaitse, rünnak jpt taktikalised tegevused. Kuna minul varasem jaojuhtimise kogemus puudus, sain kogu kursuse jooksul täiel määral rakendust. Olen kogetuga väga rahul ning soovitan igal jaovõitlejal see võimaluse korral kindlasti läbi teha.“

Nooremallohvitseride kursuslaste seas oli ka naisi, kes meestega võrdväärselt kõik ülesanded läbi tegid. „Ei olnud raske, kuigi maastik oli erinevatel nädalavahetustel mitmekesine ja ka ilm hindamisharjutuse ajal heitlik,“ ütles Viru maleva maakaitsekompanii kapral Margit Randveer. „Kavatsen õpitut kindlasti oma jaos rakendada ja soovitan kõikidele teistele naistele see kursus läbi teha.“

Lõpetuseks mõned kursuse olulised märksõnad:

• väljakujunenud olukord arvestades, milliseid taktikaliste tegevuste arenguid on välja toonud Ukraina sõjaga seonduv, õppus Ussisõnad jpm;

• kiirus ehk vajadus väljaõppega intensiivsemalt edasi liikuda kõikide üksuste lõikes ja ühtlustada väikeüksuste ülemate juhtimisoskusi maastikul;

• aeg on vabatahtliku kõige olulisem ressurss, mida on põhitöö ja pere kõrvalt alati napilt.

Video: https://youtu.be/ycQ-rHLT6J0