Põgenemine Kawe keldrist Kaave teele On kevad 1941. Käeraud klõpsab vasaku randme ümber kinni, uks sulgub. Tere tulemast Kawe keldrisse – mõistan, kui loen seinal olevat silti. Õnneks on tegemist vaid nn põgenemistoaga. Ülesandeks on leida pääsetee Kawe keldrist läbi metsade ja majade vabadusse. Kui keeruline see ikka olla saab? Tekst: MARTIN ANDRELLER, ajaloolane
Päriselus oli põgenemine julgeoleku käest praktiliselt võimatu ettevõtmine, mis varem või hiljem lõppes ühtemoodi kurvalt. Seda ohtu Siimustis, Kaave tee ääres olevas noortekeskuses, mille keldrist tuleb end mängus välja päästa, ei ole. Olen oma elus palju metsavendlusega tegelenud – käinud mööda punkrikohti ja inimesi, et nende mälestusi talletada. Seepärast tundus põnev astuda metsavendade rolli ja põgeneda Kawe keldrist. Käeraudadest vabanemine võttis omajagu aega, kuigi tegelikult oli kõik väga lihtne – aga või sa siis sellises olukorras lihtsalt ja loogiliselt mõtled. Erinevate mõistatuste lahendamine ja vastuste otsimine on samuti midagi sellist, millega üks metsavendluse uurija igapäevaselt tegeleb. Vähemasti siis, kui tegemist on vanade punkrikohtade 66
3 | 2018
ülesotsimisega maastikul ja kasutada on vaid vähesed infokillud kellegi teejuhatusest või ülekuulamisprotokollist.
Vihjed, vihjed, vihjed
Mõistatusi Kaave tee ääres olevas keldris jagub ja mida kiiremini hakkab toimima loov lähenemine, seda vähem aega kulub väljasaamisele. Siiamaani naeran ennast, kuidas hakkasin ühes ruumis mõõdulindiga imevigureid tegema, selmet vaadata vihjet ning läheneda loomingulisemalt ja, võiks öelda, otsemini. Samuti on näha, et selle põgenemistoa ehitamiseks on aega, ressurssi ja abilisi kaasatud väga suurtes kogustes. Vähem või rohkem (ja pigem rohkem) ajastutruud esemed ja riided tekitavad nii mõneski ruumis tunde, et oh sa pagan, koerte haukumine on juba väga lähedal ...
ja muidugi need vihjed, mis tekitavad tundmuse, et hakkad igal pool nägema nende vastuseid või teisi viiteid. Mõned kriipsud peeglil? Aga sellel seinal on ju ka ... või ei ole? Tähendavad need midagi? Mida lõpupoole, seda rohkem on võimalik avastada ennast ülemõtlemas ja ühtlasi – mitte leidmas õigeid asju. Minule endale oli ülimaks lahenduseks üks generaator, mida oskuslikult käsitsedes oli võimalik edasi pääseda, ikka sellesama vabaduse poole. Muuseas, metsavennad on vähemalt ühel juhul kasutanud elektrivoolu tootmiseks jalgrattadünamo ja koorelahutaja ühendamist, et tagada vajaminev vool raadioaparaadile ja väikesele laetulele. Kuigi toa autorid ei olnud sellest teadlikud, olid nad ometi väga ilusasti teinud
