mAAILmAPILK
KUIDAS UKrAINA „SEPArATISTID“ EESTIT TEGID 22. veebruaril 2014 ehk kolm päeva pärast võimuvahetust Ukrainas toimus nn separatistlikus Harkivis Ukraina kõigi tasandite saadikute nõupidamine, kus Moskva-meelsed poliitikud otsustasid „konstitutsioonilise korra tagamise Kagu- ja Lõuna-Ukrainas ja selle taastamise Kiievis“.
S
ündmust, mille tagajärjed räsivad Ukrainat tänase päevani, võib aga näha peegeldusena või pigem kõverpeegeldusena meie oma lähiminevikus toimunust. Ent hakakem ajavoolus tagasi liikuma. See on pigem juhuslikku laadi kokkusattumine, aga Harkivi kogunemine
36
3/2021
Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog
toimus veebruarikuus. Ja veebruari võib pidada Eesti Vabariigi kuuks nii iseolemise kui suure poliitika tegemise ja selles olemise mõttes. Ma ei räägi ainult vabariigi väljakuulutamisest 24. veebruaril 1918. See maeti sõna otseses mõttes suure poliitika alla, täpsemalt öeldes tuli sellel varjuda edasinihkunud Saksa keisririigi vägede eest. Ent seda häälekamad oldi sõja lõppedes, kui 9 kuu vanusest
iseseisvusmanifestist sai riigi kiire kokkupaneku kannustaja. 2. veebruaril 1920 üllatas ei-tea-kust tekkinud Eesti Vabariik maailma esimese rahulepingu sõlmijana Nõukogude Venemaaga. Viimase valitsev režiim vajas seda tol hetkel isegi rohkem kui tema pisike ja impeeriumis olemisest keelduv naaber – end terroriga määrinud bolševikud vajasid
