EIVERE LASKETIIR AVATI ÜHE TÄPSE LASUGA

EIVERE LASKETIIR AVATI ÜHE TÄPSE LASUGA

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi sättis end laskejoonele, kohendas lamades asendit, seadis relva palge, pani hingamise paika ja vajutas päästikule. Esimese saja meetri kaugusel sooritatud lasuga katkes märklehtede ette tõmmatud punane lint, millega kuulutati Järva maleva uus Eivere lasketiir avatuks.

Tekst: URMAS GLASE, vabatahtlik autor

"Tere tulemast Paide kesklinna,” ütles täppislasu eel Paide linnapea Kulno Klein, osutades omavalitsuste liitumisel viis aastat tagasi tekkinud geograafilisele eripärale, millega Paide tõusis Pärnu järel territooriumi suuruselt teiseks omavalitsuseks.

Järva maleva endise pealiku kolonelleitnant Arvi Niglase meenutusel hakati lasketiiru ehitamise plaani pidama juba 15 aastat tagasi: „Aga mis sinna ajalukku ikka takerduda. Praegu võime öelda, et saigi valmis nagu niuhti!”

Ta lisas, et eesmärgi poole pürgimisel on kõige olulisemad kolm märksõna: karjuv vajadus, tahe ja järjekindlus. Kui need on olemas, on kõik võimalik.

LASKETIIRU TUNNI AJAGA

Järva kaitseliitlased on alates organisatsiooni taastamisest pidanud läbi ajama oma lasketiiruta – algaastatel harjutati selleks kohandatud laskepaikades, hiljem harjutati kätt ja silma jahimeeste valdustes, naabermalevate või Kaitseväe tiirudes.

Hommikul tuli Türilt maleva staabist võtta relvad, sõita tunni-paarine teekond ja pärast sooritust anda puhastatud relvad staabis tagasi. See tegi Järva malevlaste päeva pikaks.

Järva maleva pealik kolonelleitnant Kuido Pettai ütles, et tiir annab tegevusvabaduse, nüüd on maleval kõik laskeharjutuste läbiviimiseks vajalik käe-jala juures. Saab teha nii teoreetilise osa kui kohe ka praktiseerida.

„Eivere lasketiiru on oodatud Järvamaale kaua ja selle tähtsust on raske üle hinnata kasvõi seetõttu, et siiani pole Järva maleval oma tiiru olnud. Lasketiiru ehitamine Järvamaale võimaldab paremini planeerida ja ellu viia väljaõppe elemente ühtses tervikus nii Kaitseliidu, Kaitseväe, NATO liitlaste kui ka partnerteenistuste jaoks. Samuti saame võõrustada siinseid korrakaitsjaid,“ ütles kolonelleitnant Pettai.

Uues 20 rajaga tiirus saab lasta distantsilt kuni 300 meetrit, kuid perspektiiv on tiiru pikendada esmalt 600 meetrile ja hiljem kuni 1000 meetrile. Ka on lasketiirus taktikaline laskeala, mille maksimaalne distants on kuni 50 meetrit.

„Eiveres saame lasta kuni 8,5 kaliibriga snaiperrelvadeni ehk kõikide relvadega, mis on meil tabelvarustuses,“ kinnitas Pettai. „Ringkonnaülem püstitab meile ülesande, aga et oleks tulemusi, tuleb harjutada!“

Brigaadikindral Riho Ühtegi tõi välja Eivere tiiru eripära: „See on välitiir, mis võimaldab lasta pikemat maad ja hulgal inimestel ega ole limiteeritud ajaga. Kuigi tundub, et ümberringi on paks mets, võib öelda, et tiir asub keset Paide linna. Metsa keskel ei häiri ta mitte kedagi, kohalikud inimesed elavad päris kaugel ja on teadlikud, mis siin toimub. Mets summutab ja see võimaldab lasta igal ajal.“

Kindrali selgitusel on Kaitseliit saanud viimasel aastal juurde kolm lasketiiru ning nende arendamist jätkatakse ka tänavu: „Kehtib sama põhimõte, mis oli enne 1940. aastat, et kaitseliitlane peab lasketiiru jõudma tunni ajaga.“

TÄPSET SILMA JA KINDLAT KÄTT

Meenutuseks, et enne 1940. aastat olid Järva maleva malevkondades tiirud igal kompaniil. Paide malevkonna pealiku leitnant August Liiviku 11 maailmameistritiitlit ja panus Argentiina karika võitmisse on laskespordiga kursis inimestele hästi teada väljaspool Järvamaadki.

Vaatamata seni kesistele harjutustingimustele on Järva maleva laskurid viimastel aastatel aina südikamalt sekkunud Kaitseliidu meistritiitlite ja poodiumikohtade jagamisse ning tõusuteel on noorte laskesport.

Koeru üksikkompanii Peetri rühma pealik Alar Sakkool, kes on laskeinstruktor ja -treener, avaldas veendumust, et oma tiiruga kasvab sõjalistest harjutustest osavõtt ja huvi laskespordi vastu ning paranevad ka tulemused: „Seni polnud meil võimalik võistlusteks valmistudes isegi 100 meetri tiirus proovimas käia. Vaatan esmapilgul, et tiir on väga korralikult ehitatud. Minule on uue lasketiiru avamine väga oluline sündmus. Omal ajal sai Kaitseliitugi astutud ennekõike selleks, et saaks laskmisoskusi arendada.“

„Soovin kõigile täpset silma ja kindlat kätt ning et ei juhtuks olukordi, nagu nägin laskesuusatamise teleülekandest,“ vihjas tervitusi toonud kaitseminister Hanno Pevkur juhtumile, kus Pokljuka maailmakarikaetapil relvaga hätta jäänud Belgia laskesuusataja piilus telekaamerate ees otse tõrkuva relva torust sisse.

„Me teame, et Kaitseliit, eelkõige maakaitse pool, on suurenemas kaks korda. See tähendab seda, et tõepoolest peame vaatama, et tehtud saaksid ka investeeringud taristusse,“ rääkis minister juba tõsisematel teemadel, kuidas Kaitseliidu võimekust muutuvas geopoliitilises olukorras suurendada.

Lasketiiru ehitusprojekti koostas P.P. Projekt OÜ ning see valmis 2022. aasta lõpus. Lasketiiru ehitustööd teostas Metropol Group OÜ. Ehitustööde ajal osutas omanikujärelevalve teenust Infragate Eesti AS. Ehitustööde kogumaksumuseks kujunes 769 000 eurot käibemaksuga

Foto: Urmas Glase