KAITSELIITLASE SOTSIAALSED TAGATISED VIGA SAAMISE KORRAL

KAITSELIITLASE SOTSIAALSED TAGATISED VIGA SAAMISE KORRAL

Õnnetus ei hüüa tulles, ütleb eesti vanasõna. Kui ootamatus peaks meid tõesti tabama, on hea teada, mida ja kuidas edasi teha.

Tekst: MAREK RANNE , Kaitseliidu ülema õigusnõunik

Kaitseliidu väljaõpe jaotub kahte suurde suunda – sõjaväeline ja mittesõjaväeline väljaõpe. Kaitseliidus aset leidnud õnnetused on seotud peamiselt sõjaväelise väljaõppega. Sõjaväelises õppes osalemine võib omakorda toimuda kas malevapealiku või toetusväejuhatuse kutsega. On ka võimalus, et vigastada saadakse Kaitseliitu kaasanud ametiasutuse (näiteks Politsei-ja Piirivalveameti, Päästeameti jt) määratud ülesannete täitmisel.

SOTSIAALSED TAGATISED

Kaitseliidu seadusega (KaLS) nähakse Kaitseliidu liikmele ette teenistuskohustuse täitmisel vigastada saamisel sotsiaalsed tagatised:

1) hüvitis vigastada saamise ja hukkumise korral (KaLS § 61);

2) ravikulu hüvitamine (KaLS § 64);

3) matusekulu kandmine (KaLS § 65);

4) ravimitega ja raviga seotud kulu katmine (KVTS § 193 lg 1);

5) tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmine (KVTS § 194 lg 1);

6) psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuste tagamine või puudega seotud lisakulu katmine (KVTS § 195 lg 1);

7) hüvitis hukkumise või töövõimetuse korral (KVTS § 196 lg 1).

Punktides 4 kuni 7 märgitud sotsiaalsed tagatised on kohaldatavad ainult siis, kui õnnetus juhtus Kaitseliidu kaasamisel Kaitseväe ülesannetesse teenistuskohustust täites.

Sotsiaalsed tagatised ja nende kohaldatavus on kajastatud tabelis 1. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et teenistuskohustuseks loetakse KaLS § 33 lõike 1 kohaselt ülesandeid, mida Kaitseliidu liige täidab:

1) KaLS § 4 lõikes 1 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmise eesmärgil;

2) Kaitseliidu koosseisus lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemise eesmärgil;

3) valves osalemise eesmärgil.

Õnnetuse juhtumise tõenäosuse vähendamiseks tuleb kasutada isikukaitsevahendeid (kiivrit, kaitseprille, kuulmiskaitset, killuvesti, küünar- ja põlvekaitsmeid jmt) ja täita ohutusreegleid. Kui neid nõudeid eirata, siis jääb teenistuskohustusi täites vigastada saanud Kaitseliidu liige temale seadusega ettenähtud sotsiaalsetest tagatistest ilma.

Sotsiaalsete tagatiste saamise eelduseks on see, et Kaitseliidu liige:

1) on kaasatud struktuuriüksuse juhi käsuga teenistuskohustuste täitmisele;

2) on nõuetekohaselt kasutanud temale väljastatud isikukaitsevahendeid;

3) on täitnud kõiki ohutusnõudeid.

LIIKME ENDA SOETATUD ISIKUKAITSEVAHENDITE KASUTAMINE

Kaitsevägi on väljastanud sõjaaja üksusesse määratud Kaitseliidu tegevliikmele tulenevalt temale pandud ametikoha ülesandest varustuse, sh isikukaitsevahendid (näiteks kiiver, kaitseprillid, kuulmiskaitse, ballistilise kaitsega vest, küünarnuki ja põlvekaitsmed jmt).

Sageli võib sõjaväelisel väljaõppel kohtuda Kaitseliidu tegevliikmega, kes on mugavuse loomiseks ostnud endale ise mõne varustuselemendi, näiteks kaalult kergema kiivri, mis väsitab vähem kaela, ja asendanud sellega Kaitseväe väljastatud varustuse.

Kaitseliit ei ole senini teinud takistusi, kui Kaitseliidu tegevliige soovib kanda enda ostetud varustust. Kuid siin tuleb silmas pidada, et soetatav varustus ei tohi jääda alla Kaitseväe väljastatud varustusele ette nähtud kaitsestandarditele.

Juhul, kui Kaitseliidu liikmega peaks juhtuma õnnetus enda asendatud varustuselementi kasutades ja asendatud element ei vastanud vähemalt Kaitseväe väljastatud varustuselemendile kindlaks määratud kaitsestandarditele, siis ei kohaldu vigastada saanud kaitseliitlase suhtes Kaitseliidu seadusega ettenähtud sotsiaalsed tagatised. Lähemalt on sotsiaalsete tagatiste rakendamist välistavate asjaoludega võimalik tutvuda KaLS § 66.

Väljavõte:

§ 66. Hüvitise maksmist ja muu kulu katmist välistavad asjaolud

(1) Käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatut ei kohaldata, kui Kaitseliidu liige:

1) ei tegutsenud sündmuse asetleidmise ajal Kaitseliidu koosseisus;

2) oli sündmuse asetleidmise ajal lõpetanud juhi nõusolekul teenistuskohustuse täitmise;

3) oli sündmuse asetleidmise ajal lahkunud teenistuskohustuse täitmise kohast omavoliliselt;

4) oli sündmuse asetleidmise ajal tahtlikult põhjustatud joobeseisundis;

5) pani sündmuse asetleidmise ajal toime distsiplinaarkorras karistatava teo;

6) pani sündmuse asetleidmise ajal toime süüteo;

7) pani sündmuse asetleidmise ajal toime enesetapu, enesetapukatse või enesevigastuse, mis ei olnud seotud haigusliku seisundiga ega olnud põhjustatud teiste isikute süülisest käitumisest;

8) eiras sündmuse asetleidmise ajal ohutusnõudeid ja selle tagajärjel tekkis tervisekahjustus;

9) oli sündmuse asetleidmise ajal hõivatud teenistuskohustusega mitteseotud tegevusega, mille ajaks oli pädev isik ta teenistuskohustuse täitmisest vabastanud;

10) oli keeldunud osalemast tervisekahjustust ennetavas tegevuses või jättis selles osalemata;

11) oli sündmuse asetleidmise ajal teenistuskohustuse täitmiselt kõrvaldatud seoses distsiplinaarmenetlusega või mõnel muul seaduses sätestatud alusel;

12) täitis sündmuse asetleidmise ajal avaliku teenistuse ametikohale nimetamisest, töölepingust või muust sellesarnasest lepingust tulenevaid tööülesandeid.

(2) Kaitseliidu liikme vigastuse saamist ja hukkumist ei peeta teenistuskohustuse täitmise põhjustatuks, kui Kaitseliidu liikme vigastuse või hukkumise põhjustas temale varem teada olnud haigus või vigastus.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule peetakse käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud hüvitise ja muu kulu katmise õiguse tekkimist välistavaks asjaoluks meditsiinilise seose puudumist teenistuskohustuse täitmise ja vigastuse saamise või hukkumise vahel.

(4) Kaitseliidu liige, kes ei esita töövõime kaotuse määramiseks vajalikku teavet või jätab Kaitseväe arstlikku komisjoni mõjuva põhjuseta ilmumata, loetakse hüvitisest või kulu katmisest loobunuks.

VIGASTUSE JA HUKKUMISE PÕHJUSE KINDLAKSTEGEMINE

Teenistuskohustusi täites toimunud õnnetuse tagajärjel vigastada saamist või hukkumist käsitletakse tööõnnetusena. Uuritakse kõiki toimunud õnnetusi.

KaLS § 60 sätestab, mis asutus uurib millise teenistuskohustuse täitmisel toimunud õnnetust.

Teenistuskohustuse täitmisel juhtunud õnnetust, mis leidis aset:

1) KaLS § 4 lg 1 sätestatud ülesande täitmisel, uurib Kaitseliit;

2) KaLS § 4 lg 2 sätestatud ülesande täitmisel, välja arvatud nimetatud lõike punkt 3, uurib Kaitseliitu kaasanud asutus;

3) KaLS § 4 lg 2 p 3 sätestatud ülesande täitmisel, uurib Kaitseliit/Kaitsevägi vastavalt sellele, kes oli Kaitseliidu liikme kaasanud;

4) KaLS § 4 lg 31 sätestatud ülesande täitmisel, uurib Kaitsevägi.

Seadusest tulenevalt tuleb õnnetuse toimumise järel tuvastada meditsiiniline seos töövõimetuse ja teenistuskohustuse täitmise vahel.

Selle seose tuvastamiseks on oluline, et vigastada saanud Kaitseliidu liige esitaks töövõime kaotuse määramiseks vajalikku teavet ja ilmuks Kaitseväe arstlikku komisjoni. Kaitseliidu liige, kes ei esita töövõime kaotuse määramiseks vajalikku teavet või jätab Kaitseväe arstlikku komisjoni mõjuva põhjuseta ilmumata, loetakse hüvitisest või kulu katmisest loobunuks (KaLS § 66 lg 4).

KAASAAITAMISKOHUSTUS

Õnnetusjuhtumi korral viiakse läbi uurimine, et selgitada välja õnnetusega seotud asjaolud. Vigastada saanud Kaitseliidu liige ja õnnetusjuhtumi pealtnägijaks olnud isik peab aitama igati kaasa uurimise läbiviimisele.

Mida kiiremini on võimalik uurimise käigus tõendeid koguda ning õnnetuse põhjused välja selgitada, seda kiiremini on võimalik teha sotsiaalsete tagatiste kohaldamise rakendamise kohta nii otsust kui ka järeldusi, mis on vajalikud senise töökorralduse muutmise rakendamiseks.

KOHALDATAVAD SOTSIAALSED TAGATISED

Tabelis 1 on toodud välja Kaitseliidu ülesannete täpsusega, millist sotsiaalset tagatist kohaldatakse millise teenistuskohustuse täitmisel vigastada saamise või hukkumise korral.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et sotsiaalsed tagatised kohalduvad siis, kui kaitseliitlane saab viga või hukkub sõjaväelisel väljaõppel või korrakaitseülesannete täitmisel juhtunud õnnetuses. Muude teenistuskohustuste täitmisel vigastada saamise või hukkumise korral hüvitist ette nähtud ei ole.

Olenemata sellest, millist Kaitseliidu ülesannetest tulenevat teenistuskohustust täites Kaitseliidu liige hukkus, korraldab Kaitseliidu liikme matuse ja kannab matuse korraldamise kulud piirmäära ulatuses Kaitseliit. (KaLS § 65 lg 2)

Liikmel tasub kaaluda enda vabatahtlikku kindlustamist, mis kataks õnnetusega seotud kahjud, kui seda ei ole talle seadusega ette nähtud.

HÜVITISE TAOTLEMINE

Hüvitist on õigus taotleda ühe aasta jooksul Kaitseliidu liikme ajutise töövõime kaotuse või püsiva töövõimetuse tuvastamisest, töövõime hindamisest või hukkumisest arvates. Taotlus tuleb esitada kaitseministeeriumile Kaitseliidu kaudu.

Taotlusele tuleb lisada:

1) Kaitseväe arstliku komisjoni otsus püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta, kui õnnetus toimus KaLS § 4 lg 1 p 4 märgitud teenistuskohustust täites;

2) Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus ja Sotsiaalkindlustusameti otsus põhjusliku seose kohta töövõime ulatuse ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel, kui õnnetus toimus KaLS § 4 lg 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 ning Kaitseliidu liikme valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites;

3) töövõimetusleht või arsti väljastatud muu ajutist töövõimetust tõendav dokument, kui õnnetus toimus KaLS § 4 lg 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseülesannete täitmises osalemisega teenistuskohustust täites.

Hukkumise korral tuleb taotlusele lisada dokument, mis tõendab, et taotleja on Kaitseliidu seaduse § 63 lõikes 6 nimetatud hüvitist saama õigustatud isik. Selle dokumendi väljastab õnnetusjuhtumit uurinud asutus.

OTSUSE TEGEMINE HÜVITISE SAAMISEKS

Kaitseliit edastab pärast uurimistulemuste selgumist 15 kalendripäeva jooksul kaitseministeeriumile taotluse koos selle juurde nõutud dokumentidega.

Kaitseministeerium teeb otsuse 60 päeva jooksul alates taotluse kaitseministeeriumisse jõudmisest. Kaitseministeeriumil on õigus pikendada otsuse tegemise tähtaega 60 päeva võrra, kui ilmnevad uued asjaolud või otsuse tegemiseks ei ole piisavalt teavet.