NAISKODUKAITSJAD SAADAVAD UKRAINASSE SOOJUST JA VALGUST

NAISKODUKAITSJAD SAADAVAD UKRAINASSE SOOJUST JA VALGUST

Sajad naiskodukaitsjad mitmes ringkonnas üle Eesti annavad oma osa, et ukrainlastel oleks sel karmil sõjatalvel soojem.

TARTUST SAI KÕIK ALGUSE!

Tekst: MERLI KEERUP , NKK Tartu ringkond

Novembris nägin sotsiaalmeedias ühe kiirabitöötaja üleskutset, et ta vajab küünalpriimuste tegemiseks plekkpurke.

Teadsin, et selleks sobivad hästi rinnapiimaasendaja purgid, ja teadsin ka hästi, kust neid saab. Kuigi alguses otsustasin ajapuuduse tõttu mitte sekkuda, lisasin juba tund aega hiljem Facebooki beebigruppi postituse purkide kohta. Kohe oli mulle lubatud 10 siit, 50 sealt ja nõnda kokku sadakond purki. Kuna kogused aina kasvasid ja nii palju nad ei soovinud, tuli hakata ise kaevikuküünlaid tegema. „Mis see siis ära ei ole, teeme mõnel õhtul sõbrannadega koos,“ mõtlesin ma sinisilmselt. Vaha saadavust uurisin otse tehastest, kas leidub ehk väike kogus meile annetamiseks. Saingi Võhma Valgusetehasest 40 kilo puhast parafiini.

Purkide ja vaha kogumisel aitas mind sõbranna. Seadsime minu ja tema kodu juurde, Tartu eri otstesse, sisse kogumispunktid. Kogumispunktide info levitamisel aitas taas sotsiaalmeedia. Ja siis kõik plahvatas! Meedia huvi küünalpriimuste tegemise vastu kasvas. Samuti kasvas huvi pakkuda plekkpurke ja vaha, tulid arvukad e-kirjad ja telefonikõned. Oli selge, et kodus koos sõbrannadega me küünlaid valmis ei sussuta ning vajasin abi – Naiskodukaitse!

Arutasime Tartu ringkonna instruktoriga läbi ning broneerisime ruumid neljaks neljapäevaks. Esimese üleskutse peale olid osalejate nimekirjad kohe täis. Vajasime lisaks pliidile ka potte, kääre, lainepappi, vaha ja purke. Juhiseid vaatasime ühest Ukraina videost. Meisterdamise käigus sai üpris kiiresti tehtud ka tootearendust. Näiteks pakendamiseks ja transpordiks on oluline, et taht ei oleks kõrgem kui purgi äär, ning kogu sisu peab jääma purgi ülaservast 1–1,5 cm allapoole. Taht sai tehtud tavalisest lainepapist, ent kui see vahaga üle valada, kaotab papp oma elastsuse ja võib murduda.

Esimesel päeval tegime valmis 40 kaevikuküünalt, millest ühe tõin koju, et testida järgmisel päeval selle põlemis- ja tuulekindlust. Esimesed neli tundi põles 450 ml purgitäis tugeva leegiga, viimasel tunnil turtsatas tulekeel purgist välja.

E-kirjade ja kõnede arv päevas oli meeletu. Inimesed soovisid pakkuda nii purke kui küünlaid, seega otsisin päevad läbi transporti. Eriti vahale, sest selle nappusega olime hädas terve detsembri. Tööd jagus, kuni vaha sai otsa. Algasid suuremad ja väiksemad küünlajääkide kogumised. Koguti töö juures, koolides, lasteaedades, külaseltsides, rahvamajades jne. Meie vahahädad lõpetas armas Silja Erg, kes jagas meie muret Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatuko-

guga ning nemad olid lahkesti nõus koos harukogudega meie jaoks üles seadma avalikke kogumispunkte. Koguti terve jaanuari ja veebruari ning igal esmaspäeval oli auto pagasiruum täis suuri vahaga täidetud prügikotte. Me räägime tonnidest küünlajääkidest ning seda ilma anumata! Täname tartlasi ja kõiki, kes panustasid!

Meisterdamisõhtutel osales kokku rohkem kui 50 naist, valmis saime üle tuhande ca pooleliitrise kaevikuküünla. Ühe küünla sisse mahub 500–600 g vaha. Sama suur kogus materjali liikus edasi Tartu vabatahtlikele. Samuti jagasin materjali külakostiks kaevikuküünla õpitubadesse Sakalasse ja Jõgevale.

„Merli, ma nägin Su üleskutset, mul on kodus umbes paar kilo jääke, saadan Sulle pakiautomaati?“

„Saada muidugi, aga küsi enne naabritelt ka!“ ning kuu hiljem viis ta kaks autotäit vaha Läänemaalt Tallinna NKK meisterdajatele.

Valmis toodangule tuli järele aktivist mittetulundusühingust Toeta Ukrainat. Sellest sai tema 18. reis Ukrainasse pärast sõja algust. Rääkis, et läheb otse Hersoni ning jagab kõik kaevikuküünlad seal laiali, hiljem saatis meile sellest veel videojupi. Mulle vist jõudis alles siis kohale, millega me 21. sajandil tegeleme.

TÖÖD JÄTKAS TALLINN

Tekst: MERIKE KASEMETS , NKK Tallinna ringkond

Tallinnas sai priimusküünalde projekt alguse isiklikust kontaktist. Nimelt olime Merliga koos Naiskodukaitse staabiassistendi kursusel. Kuigi nägime seal teineteist esmakordselt, klappis meie suhtluses kõik. Nagu ikka vahel mõne inimesega, sa lihtsalt tead, et ta on sinu inimene.

Detsembris, nähes Merli üht esimest küünlapostitust, saigi omavahel kokku lepitud, et hakkan Tallinnas vedama sama projekti. Alustamine läks meil natuke vaevalisemalt, sest enamik mu tuttavaid elab korteris ega oma aeda, kuhu kogutavat materjali hoiustada. Sõbranna mees naerab siiani, kuidas detsembris oli tema garaaž rohkem tühjade plekkpurkide kui auto päralt.

Alguses oligi põhirõhk materjali kogumisel. Olen käinud oma projektist rääkimas nii „Terevisioonis“ kui ka „Vikerhommikus“, see on aidanud kogumisele väga palju kaasa.

Esimese töötoa tegin oma kodutütarde ja noorkotkastega, kelle rühmavanem ma olen, ning need esimesed küünlad saime ka üsna pea Ukraina poole teele panna. Aitäh, Slava Ukraini!

Tänaseks oleme ruumide ja hoiukoha leidmisel saanud palju abi Kaitseliidu Tallinna malevalt ning NKK instruktorid Birgit Sitska ja Liina Heinmaa on olnud mu asendamatud abilised Tallinna maleva tagalakeskuses Plangu tänaval.

Teeme NKK tublide naistega töötube üle nädala. Ühel pühapäeval oli meil abiks peaminister Kaja Kallas. Tema kaasabil jõudsime ühe nädalavahetusega valmis teha 305 priimusküünalt.

Õpetan ka ise pidevalt uusi tegijaid juurde, et veel rohkem naisi saaks erinevates kohtades töötube läbi viia. Materjali kogudes olen kohtunud väga paljude erinevate inimestega ja mõned kohtumised jäävad minuga pikaks ajaks. Näiteks pugesid väga hinge imearmsad vanemad inimesed, kes pisar silmas tänavad, et me sellise tööga tegeleme. Vahel on neil vaid üks küünal kotis, aga soov oma osa anda on nii südantsoojendav.

Inimeste soov Ukrainat aidata on muljetavaldav. Meie jätkame oma tööd, sest meie abi vajatakse!

SAKALA VÕTTIS VÄLJAKUTSE VASTU

Tekst: ANNE SEPIK, Kodutütarde Sakala ringkonna rühmavanem ja VIKA ZIEDS, NKK Sakala ringkond

Sakala noorteinstruktor Tiina Ott võttis kinni Naiskodukaitse Tartu ja Tallinna ringkondade üleskutsest hakata kaevikuküünlaid valmistama. Nii võtsime ka oma Tarvastu Taevavõtme ja Holstre Mustade Kasside kodutütarde rühmaga väljakutse vastu ja hakkasime meisterdama.

Teavitusi plekkpurkide ja küünlajääkide kogumisest panime üles sotsiaalmeediasse, koolidesse, poodidesse jne. Teavitasime kõiki oma tuttavaid ja nemad omakorda oma tuttavaid. Usk sellesse oli esialgu kesine, sest me ei teadnud, kuidas reageeritakse. Iga ettevõtmise alguses on ju mingid hirmud. Kas purke tuleb palju või ei tule üldse? Kas küünlaid tuleb piisavalt, et purgid saaks täidetud? Ainus kindel asi oli see, et Mustla Konsumi klienditeenindajad kogusid meile parimat lainepappi.

Esimesele meisterdamisele Mustlas tuli kaheksa inimest. Mõned kodutütred, lapsevanemad, naiskodukaitsja, kooli tehnoloogiaõpetaja, õmbleja. Esimene kord valmistasime 100 kaevikuküünalt, aga saime ka selgeks parima viisi, kuidas neid teha. Õmbleja ja tehnoloogiaõpetaja pakkusid kohe välja, et teeme šabloonid, sest plekkpurgid oli eri kõrgusega ja nii oli lihtsam ka lõigata.

Esimesed küünlad valmistasin kodus ja lõikasin pappi kääridega, aga see oli ikka väga raske ja käed väsisid ära. Õmbleja ja tehnoloogiaõpetaja haarasid kohe kipsilõikamisnoad ja lõikamine läks lausa lennates.

Teine kord saime Tarvastu ja Holstre rühma koondusel valmis 75 kaevikuküünalt. Järgmisel korral kuulutasime välja kaevikuküünalde meistriklassi. Arvasin, et kohale ilmub kõige rohkem kuus-seitse noort, sest oli ju reede. Kui aga kell hakkas saama 16, tuli inimesi järjest juurde. See oli nii suur üllatus. Terve ruum täitus heategijatega, kes ootasid juhendamist, sest osa neist ei olnud varem kaevikuküünlaid meisterdanud. Valmistasime 160 kaevikuküünalt, kuid see ei olnud veel kõik. Küünlajääke ja purke toodi juurde. Kõik olid südamega asja juures ja tänutunnet, mis minus pulbitses, ei saa sõnadesse panna.

Enne „Ringvaate“ saates käimist oli juba päris palju neid, kes olid valmis annetama küünlajääke ja helistasid otse mulle, et kuhu neid tuua. Pärast „Ringvaadet“ on huvi väga palju kasvanud, sest kõik tahavad aidata. Mitmed koolid avaldanud soovi aktsioonist osa võtta ning ise noortega küünlaid meisterdada. Koolid küsivad ka nõu ja näpunäiteid.

Suureks abiliseks oli meile Võhma Valgusevabrik, kes annetas 100 kg vaha, suur tänu neile! Võhma Valgusevabriku vaha hõlbustab jääkide sulatamist, sest küünlapulber sulab kiiremini, sellesse on lihtsam jääke lisada ja kokku sulatada.

Ka Paistu rühma kodutütred valmistasid kaevikuküünlaid. Täname kõiki abilisi, kes on sellesse panustanud, sest ilma kogukonna ja Eesti rahva abita ei suudaks me neid teha. Meie valmistame kaevikuküünlaid seni, kuni neid Ukrainas vajatakse.

JÄRVAMAA ÜHINES ÜLESKUTSEGA

Tekst: KERLI SALMU , NKK Järva ringkond

Järvamaa naiskodukaitsjate kaevikuküünalde valmistamise projekt sai alguse Järva ringkonna instruktori Merje Mihkelsaare üleskutsest.

Sellele järgnes materjali kogumise üleskutse Facebookis: lainepapp, plekkpurgid ja küünlajäägid, millele olime vajadusel nõus ise järele sõitma. Üleskutse levis sotsiaalmeedias kiiresti ja materjali aitasid väga lühikese aja jooksul kokku koguda sõbrad, tuttavad ja kohalikud elanikud. Oma panuse andsid ka mitmed ettevõtted, näiteks Võhma Valgusevabrik toetas meid küünlavahaga ja firma Future Design OÜ andis suure koguse lainepapijääke, lubades meid vajadusel toetada ka edaspidi. Kogumiskasti panid üles Türi raamatukogu ja hea inimene Valentina Kärust.

Esmalt oli plaanis valmistada küünlaid vaid oma jaoskonnas, kuid siis tekkis mõte kokku saada kogu ringkonna naistega ja võtta küünlategu suuremas mahus ühiselt ette. Vodja kool lubas meil lahkesti oma ruume kasutada. Nii saigi kokku lepitud koht ja ka kuupäev. Kuna kõik käis nii kiiresti, vaid ühe nädala jooksul, siis poleks arvanudki, et kohe esimesel korral tuleb kohale 26 naist, sealhulgas kodutütreid. Materjali oli piisavalt, aga aeg kulus kiiresti ning sai selgeks, et oleks vaja ka teist korda kokku tulla. Nii kohtusimegi nädala pärast samal ajal samas kohas. Nüüd osales juba 35 naist ja kodutütart, sealhulgas Ukraina naised. Mõlemal korral liitus meiega ka üks tubli Väätsa rühma noorkotkas.

Töötasime toimkondadena, igaühel kindel ülesanne: küünlajääkide tükeldamine, vaha sulatamine, purkide täitmine, papi lõikamine, rullimine või valmistoodangu ladustamine. Kui esimesel korral tuli töökorralduses ette veidi segadust, siis teine kord läks kõik juba sujuvalt, meeleolu oli väga hea ja naised igati hakkamist täis. Kokku valmistasime 396 kaevikuküünalt ja Paide noorkotkarühm tegi mõned päevad hiljem veel 45 küünalt juurde. Ühise töö tulemusena valmis kokku 441 kaevikuküünalt. Järvamaal valmistatud kaevikuküünlad jõuavad Ukraina sõduriteni tänu MTÜ Slava Ukraini abile, kellega oleme valmis koostööd jätkama.

PÕLTSAMAA PANUSTAS SAMUTI

Tekst: EVELI KIRSIPUU , NKK Jõgeva ringkond

Jõgeva ringkonnas haarati kaevikuküünalde valmistamise mõttest kiiresti kinni. Peagi oli kokku lepitud, et ühel tööpäeva õhtul on kõik naised oodatud Jõgeva maleva staapi neid valmistama.

Põltsamaalt ei läinud sinna erinevatel põhjustel keegi, kuigi tahtmist täis olime ka meie. Ühel päeval küsis Mariana Maasik, kas järgmist kogust ei tahaks teha Põltsamaa jaoskonna naised. Tahtsime! Planeerima hakkasime Kirly Sadama ja Hanali Köörnaga kolmekesi. Olime teiste kogemusest teada saanud, et vaha sulatades peab ruumis olema hea ventilatsioon. Mitu pead on mitu pead ning jõudsime lahenduseni, et küünlaid saame teha Põltsamaal üksikkompanii majas juhul, kui vaha sulatame õues.

Esmaspäeval tegime piirkonna Facebooki-grupis Põltsamaa Elu vaha ja purkide kogumise üleskutse, et juba sama nädala reedel kaevikuküünlaid valmistama hakata. Inimesed olid positiivselt meelestatud. Väga kiirelt lahenes ka mure, kuhu saaksid inimesed purke ja vaha viia. Kohaliku rattapoe omanik ei esitanud lisaküsimusi, vaid oli kohe nõus, et jah, nende poodi võib tuua, nad aitavad meid.

Reede, küünalde valmistamise õhtu. Teadsin, et meile on toodud nii purke kui ka vaha. Sain Jõgevalt potid, pappi ja kaks kilekotitäit küünlajääke. Meil oli kokku lepitud, et Pedja jaoskonnast tuleb Merlin Naudre meid juhendama. Teadsin, et meid peaks tulema umbes 7 naist ning et kompanii pealik Enno Ottis teeb grillile tule alla ja aitab küünlaid sulatada. Me saamegi panustada, vähemalt millegagi!

Lisateave:

KAEVIKUKÜÜNAL TOIMIB NII LAMBI KUI PLIIDINA

Kaevikuküünal on sajaprotsendiliselt taaskasutus. Küünla toorikuks on plekkpurgid, mis tavaliselt visatakse prügimäele, kuid nüüd on võimalus anda neile uus elu. Küünla sisu moodustab lainepapp, ideaalselt sobivad pappkastid. Selleks, et priimus põleks, on vajalik küünlavaha. Sobivad küünlad, parafiin jmt.

Küünlad leiavad Ukrainas kohapeal laialdast kasutust, kui elektriga on lood kehvad. Kuni normaalelu ja taristu taastamiseni püsib vajadus kaevikuküünalde järele nii talvel kui suvel. Nende küünalde abil tehakse igapäevaselt süüa, neid kasutatakse soojusallikate ning vajadusel ka lihtsalt valgusallikatena.

Tänu Ukraina abistamisele on paljud meist omandanud oskuse meisterdada käepärastest vahenditest endale soojusallikas. See on ka lihtsaim viis, kuidas tavaline inimene saab anda oma panuse Ukraina heaks.

Video: https://youtu.be/stS-tmuSmKQ