2 minute read

HOLLYWOODLIK PÕNEVIK KERGES SKANDINAAVIA KASTMES

HOLLYWOODLIK PÕNEVIK KERGES SKANDINAAVIA KASTMES

Mis juhtub, kui panna kokku Tom Clancy ja Jo Nesbø? Võib-olla midagi sellist nagu käesolev raamat? Võib-olla ka mitte.

Tekst: KARRI KAAS , Kaitse Kodu! peatoimetaja

Sissejuhatuses mainitud nimesid ei valinud ma sugugi juhuslikult. Ameerika kirjanik Tom Clancy oli poliitiliste põnevike kroonimata kuningas, kelle teosed on andnud ainest lugematutele filmidele, teleseriaalidele ning videomängudele. Jo Nesbø seevastu esindab uue põlvkonna külma ja karmi Skandinaavia krimikirjandust, mida maailma raamatusõbrad on viimase kümnendi jooksul üha enam ja enam hakanud hindama. Seda kinnitavad ka müüginumbrid ja Hollywoodi kasvav huvi.

Ilmselgelt tahab Norra päritolu autor Grethe Bøe olla mõlema eelnimetatud mehe moodi. See soov kiirgab vastu praktiliselt igalt tema möödunud aastal maakeelde tõlgitud raamatu „Mayday“ leheküljelt. Aga kas see on nüüd hea või halb? Sõltub sellest, kui usutavad ja huvitavad raamatud teile meeldivad.

Lugu ise on järgmine. Lennuk F-16, mille pardal on NATO piloodid Ylva Nordahl ja John Evans, satub kahe riigi piirialal vastasseisu Venemaa lennukiga ja tulistatakse alla. See sündmus vallandab suure poliitilise kriisi, milles nii Venemaa kui NATO tõlgendavad juhtunut rünnakuna. Ainsana võivad kõikehävitava konflikti vallandumist peatada Ylva ja John, kes püüavad ületada riigipiire ja jõuda Norrasse, et paljastada, mis tegelikult juhtus. See on võitlus ajaga, sest nii Venemaa president, NATO peasekretär kui ka erasõjatööstus on juba „nuge teritamas“. Põgenedes läbi metsiku ja kauni arktilise tundra, vaenlased kannul, avastab Ylva, et inimesed, keda ta on usaldanud, sealhulgas kaaspiloot John Evans, pole tegelikult need, keda nad väidavad end olevat.

Ei kõla just ülemäära originaalselt ning riskimata paljastada liigseid süžeekäänakuid võib öelda, et pole ka. Kuid raamatus on mõned head detailid. Eriti need, mis on seotud igasuguse olme ja tegevustega kaugel põhjas. Olgu need siis siin- või sealpool nüüdseks lõplikult välja joonistunud kurjuse telge.

Paraku ei suuda need nüansid päästa tervikut, mis on ülimalt skemaatiline ja visandlik. Alates karakteritest ning lõpetades sündmustega, meenutades sellisena pigem filmistsenaariumit kui ilukirjandusteost. Mis polegi tegelikult väga üllatav, sest oma kodumaal on autor tuntust kogunud eelkõige kinokunstniku ja käsikirjanikuna.

Lõppkokkuvõttes võib öelda, et Clancy ja Nesbøni on veel tükk maad minna, kuid kerges Skandinaavia kastmes hollywoodliku põneviku moodi juba on. Mõnikord peab sellest lihtsalt piisama.

„MAYDAY“

Grethe Bøe

336 lehekülge

Ühinenud Ajakirjad

This article is from: