TALVESÜDA: VÕITLUS SUUSKADEL

TALVESÜDA: VÕITLUS SUUSKADEL

Tapa lähiharjutusala võttis Järva maleva õppusele Talvesüda kogunenud võitlejad vastu karguse ja päiksepaistega, mis keetis maapinna kohale nii paksu udu, et lõika või noaga.

Tekst: URMAS GLASE , vabatahtlik autor

Miinipildurid sättisid oma torud paika, jalaväelased panid suusad alla ja tegid soojendusringe, kuni Prantsuse liitlaste soomusmasin VHM, rootslaste Bandvagni analoog, võttis nad peale ja sõidutas polügoonile.

„Igasse masinasse peab mahtuma vähemalt üks aasta kaitseliitlane,“ muigas suusad katusele pakkinud ja kitsukesse salongi pugenud Roosna-Alliku kaitseliitlane Jaan Keerma, värskeim mees järvakate aasta kaitseliitlaste nimekirjas.

Keerma meenutusel oli õppus väga vahva: „Esiteks meeldis õppuste ülesehitus – sai rahulikult süveneda. Huvitav oli ka metsas ööbimine. Külma oli -12°, aga häda polnud midagi. Järgmisel päeval õppisime Prantsuse Alpide jäägritelt, kuidas suuskadel olles relva hoida ja lasta. See oli väga asjakohane. Ega meil sellist kogemust ja teadmist varem olnudki. Tegime harjutuse läbi ka terava moonaga. Prantslased jällegi kiitsid meie suuski, mida saab kasutada tavaliste sõdurisaabastega. Alpikütid ise liiguvad mägedes mäesuusavarustuse ja -saabastega, see aga muudab nad suuskadeta liikudes kohmakaks.“

AGA TEIE JÄÄAUKU!

Õppuste läbiviija kapten Lauri Mäepalu Roosna-Alliku üksikkompaniist selgitas, et tänavune Talvesüda oligi suunatud järvakate üksikvõitleja oskuste arendamisele talvistes tingimustes. „Keskendusime riietumisele ja varustuse maskeerimisele, katsime relvad osaliselt marlisidemetega, et anda heledam varjund,“ tõi Mäepalu näite.

Nagu juba mainitud, harjutati ohuolukordades maastikul liikumist puusuuskadel ja teravmoonaga laskmist erinevaist laskeasendeist. Öö tuli üle elada ise rajatud oksaonnis. „Õppus lõppes hommikul suusarännakuga, mille haripunktiks oli jääaugudrill,“ võttis Mäepalu olulisema kokku.

Ta lisas, et jääauku hüppamine oli omaette kogemus: „Kambavaim küttis ette üles ega lasknud kõhelda ja julgestusnöör andis kindluse. Pealegi ulatusid jalad põhja. Proovisin veel teistki korda ja külmatunne tuli alles autokastis kasarmute juurde sõites, kus meid ootas saun.“

Paide kaitseliitlase Margus Michelsoni meelest olid õppuse põnevaimad osad liitlaste suusaõpe, jääauk ja ööbimine metsas lõkke ümber telkmantli all: „Ma eriline matkasell ei ole, üle paari korra aastas ei tõmba. Viskasin jope üle magamiskoti, oli soe ja sai magada küll. Korra öö jooksul ärkasin. Jääaugus olin seni käinud ainult saunast tulles.“

Michelsoni sõnul köidab teda jääaugust rohkem ikkagi laskmine. „Seda sooviks rohkem harjutada, kuigi peaaegu aastaga, mis ma Kaitseliitu kuulun, olen käinud neljal-viiel laskeharjutusel,“ tunnistas Michelson, kellest sai kaitseliitlane Naiskodukaitsesse astunud abikaasa tuules eelmisel kevadel, Ukrainas sõja puhkemise järel.

TÄHTIS ON VÕIT

Talvesüda oli õpikohaks ka miinipilduja meeskondadele, kes harjutasid lumistes tingimustes tulepositsiooni hõivamist ja tuletellimuse täitmist. „Lisaks rakendasid miinipildurid sihtmärgi leidmiseks ja ala kontrolliks droone,“ rääkis Mäepalu Järva maleva miinipildujarühmast, juba pika ajalooga üksusest, mille tegevus vahepeal küll soikus, kuid leidis eelmisel aastal uue hingamise.

Rühmaülema lipnik Tenek Mäekivi sõnul kasutab üksus USA 81 mm miinipildujat M252, mis on kasutuses ka Kaitseväes. „Esimesed lahinglaskmised enda relvadest tegime eelmise aasta novembris koos Viru ja Alutaguse lahingukompanii üksustega,“ märkis Mäekivi.

Talvesüdame õppusel arutleti prantslaste miinipildujaüksuse liikmetega meie miinipildujaüksuse võimekuse üle. Võrreldi teineteise relvastust, mõõdistusvahendeid ja arvutust. Nagu Mäekivi nentis, pole relvasüsteemide võrdlemisel suurt tähendust, õpikohaks on pigem taktika. „Lõppkokkuvõttes on tähtis ikkagi edukalt täidetud tuleülesanne, mitte see, kuidas ja millisel moel tulemuseni jõutakse,“ märkis rühmaülem.

Jooksval aastal pannaksegi rühmas rohkem rõhku relvameeskondade väljaõppele. Arvutajate ja tulejuhtide väljaõppes võib oodata suuremat muutust, seda just droonide ja tarkvaraarenduse suunal, mis peaks muutma tegevust lihtsamaks ja kiiremaks.

VÕRDVÄÄRSED ELUKUTSELISTEGA

Ent mida kasulikku näevad prantslased ühisharjutustes kaitseliitlastega? „Kogesime, et kaitseliitlased on professionaalsete sõduritega võrdväärsed,“ tunnustas Prantsuse 13. pataljoni Les Verts kompaniiülem kapten Jean. Iseäranis arvestades, kui lai on Kaitseliidu liikmete vanusespekter. Seda muljetavaldavam, et inimestel on tahe tulla oma vabast tahtest riigikaitsekogemusi hankima.

„Olulisim, mida me Talvesüdamel õppisime või teada saime, oli see, et võrreldes tavaarmeega on kaitseliitlased väga „kastist väljapoole“, vabama tegutsemisega. Näiteks miinipildujameeskond tegutses tsiviilmaasturiga, millega veeti relva, meeskonda ja esmast laskemoonakogust,“ tõi kompaniiülem näite kaitseliitlaste leidlikkusest ja paindlikkusest.

Foto: Urmas Glase