KaitSeLiit
värBamiNe
eHK KaitSeLiitu uute LiiKmete LeidmiNe Kaitseliidu kui elava ja pidevalt areneva organisatsiooni reaalsus on, et aeg-ajalt vajab igas üksuses mõni vaba ametikoht täitmist.
Ü
ks variant selle murekoha lahendamiseks on mõnest teisest üksusest kogenud võitleja üle meelitada. Kaitseliidu seisukohalt on tulemuseks ikkagi üks täitmata ametikoht, lisaks on oma võitlejast ilma jäänud üksus rahulolematu. Nii et suures plaanis läks asi halvemaks.
Tekst: KEN VESKI, Rapla maleva vabatahtlik
Teine variant on tuua Kaitseliitu täiesti uus liige. Aga nagu kõik, kes seda proovinud on, ka teavad, ei ole see üldse nii lihtne. Oma organisatsiooni uue inimese otsimise protsessi nimetatakse värbamiseks, otsijat seega värbajaks. Esiteks uurime, miks üldse mõni inimene Kaitseliiduga liitub ja kuidas
JOONIS 1
Mittekaitseliitlane 16
4/2021
Kaitseliitlane
sellist inimest leida. Seejärel vaatame konkreetseid asju, mida saab värbamises ära teha igaüks meist, mida võiks teha oma allüksuse tasemel ning mida saavad ära teha malevad.
KUIDAS KAITSELIITLASEKS SAADAKSE
Kui mõelda nostalgiliselt tagasi sellele, kuidas mina kaitseliitlaseks sain, siis see protsess nägi välja vist umbes selline nagu joonisel 1. Aga oleme ausad. Tegelikult see ei olnud ju nii. Vaatame natuke sügavamale. Kooliõpilasena ma teadsin küll, et Kaitseliit on olemas, aga mingeid emotsioone see minus ei tekitanud. Ei tundnud, et Kaitseliit mind kuidagi kõnetaks. Eesti patrioodina läksin ma ajateenistusse vabatahtlikult, aga kui meid ajateenistuse lõpuotsas kutsuti kaadrikaitseväelaseks või kaitseliitlaseks saama, siis mäletan ennast veel mõtlemas: „Ei tea, milline tolvan peaks olema, et Kaitseliitu astuda.“ Umbes poole ülikooli peal sain ma järsku aru, et kui vaja, siis kaitsen Eestit igal juhul. Aga ma tahan seda teha motiveeritud ja kokku harjutanud üksusega. Otsustasin, et pärast ülikooli lõppu astun Kaitseliitu. Aasta pärast lõpetamist olid mul soovitajad leitud, paberid täidetud ja arstil käidud. Oli saabunud minu jaoks õige hetk.
