näiteks pärast Rahe’de kätte saamist korraldada tuttavatele reservväelastele, kes teenisid AK-4 peal, väike tutvustav laskmine.
MIDA SAAB MALEV TEHA?
Enamik malevaid korraldavad paraade või tseremooniaid olulistel tähtpäevadel nagu vabariigi aastapäev ja võidupüha. Iseenesest on niisugused enda näitamised olulised Kaitseliidu olemasolu teadvustamiseks rahvale. Kuid värbamistegevusena ei ole need väga head efekti andnud. Tihti korraldatakse ka relvanäitusi, sõdurisupi söömist ja muud sarnast. Seda nii pärast eelmainitud tseremooniaid kui ka vahel laatadel, messidel, muusikafestivalidel ja muudes kohtades. Rahvast käib läbi palju, aga värbamise efekt jääb siiski väikseks. Keegi väga ise liituma ei kipu ja kui uudistajatele liitumisavaldus ette lükata, ehmatame enamiku inimesi täitsa ära (jälle pensionisamba müügimehe efekt). Mida siis teha? Kõik võõras on alguses veidi hirmutav. Võõristusest üle saamiseks peame me liikuma väikeste sammudega. Alguses näitame. Siis suhtleme. Siis kutsume lähemalt vaatama ja mõnes asjas ka osalema. Väga hea oleks saada inimene ka maleva staapi külastama. Niimoodi vaikselt edenedes saab inimene osaks meist juba enne, kui ta liitumisavalduse peale mõtlema hakkab. Ja õige pea võib minna nii, nagu vanasõnas „Lase sant sauna, tahab lavale ka“. Ühte võimalikku viisi inimesi malevaga lähemalt tutvuma saada, Kaitseliidu informaatori mängu, kirjeldan eraldi. Aga variante on kindlasti veel. Näitena on Rapla malevas väga häid tulemusi andnud saalihoki võistkond. Saalihokit võivad maleva võistkonnaga mängima tulla kõik soovijad. Kedagi ei sunnita selleks malevasse astuma. Küll aga astub märkimisväärne hulk aktiivseid saalihokimängijaid pärast paari kuud ise maleva liikmeks. See on hea näide sellest, kuidas spordiklubi saab olla sillaks, mis teeb Kaitseliidu inimesele tuttavaks ja huvipakkuvaks kohaks. Teine näide, mida Akadeemiline ma20
4/2021
levkond on paar korda heade tulemustega korraldanud, on „akadeemilised militaarpäevad“. Sisuliselt on tege mist tudengitele suunatud riigikaitseõpetuse laagriga. Ühel nädalavahetuse kestnud laagris osales umbes 40 tudengit, neist kümme liitus peaaegu kohe. Osalejatest 25% liitujaid – ei ole üldse halb tulemus. Põhimõtteliselt võib ju iga malev korraldada täiskasvanutele suunatud, kõigile avatud riigikaitselaagreid.
MARELI NIELSON
KaitSeLiit
Eelnevale lisaks võiks malev loomulikult jõudumööda toetada vabatahtlike värbamistegevusi. Näiteks kui mõni rühm tahab korraldada demolaskmise oma potentsiaalsetele liikmetele, siis võiks malev seda käskkirja ja moonaga toetada (loomulikult eeldusel, et kõiki seadusi ja ohutusreegleid järgitakse).
IGAÜHEL ON OMA ÕIGE KOHT
Enamasti otsime me iseendale uut üksusekaaslast. Aga on paratamatu, et iga inimene minu rühma ei sobi. Kui ma leian mõne noore, kes tahab kuulipildujaga täristada, siis ei ole mul mõtet teda oma välikatlameeskonda kutsuda. Niisama tsiviili vedelema jätta ka pole tark. Mõistlik on ta ikka lahingukompaniisse saata. Või kui leian ideaalse välikoka, aga ta elab Võrus, ei ole mul mõistlik teda Rapla malevasse meelitada. Pigem suunan ta Võru malevasse vestlusele. Ja kui keegi teine leiab Raplamaalt mõne väärt välikoka, siis ootan teda hea meelega enda katla juurde. Mida rohkem inimesi leiavad endale õige koha, seda tugevam on Kaitseliit tervikuna. Aitame üksteist selles.
LÕPETUSEKS
Enamasti hakkame me mõtlema värbamise peale siis, kui meie üksuses on vaba koht, mis vajab täitmist. Aga, nagu me kõik oleme juba kogenud, ei käi uue inimese leidmine üleöö. Värbamine nõuab pikemat aega ja tegelemist. Mõningaid mõtteid, mida ja kuidas teha, me siin artiklis vaatasimegi. Ja et teooria ei jääks lihtsalt teooriaks, ning et vältida ootamist kuni uue inimese leidmise kriitiline vajadus tekib, on mõistlik värbamistegevustega alustada juba praegu. Kui sinul on mõni hea kogemus või idee uute inimeste leidmisest Kaitseliitu, siis tule ja jaga seda Kaitse Kodu! Facebookilehel või kirjuta kaitseko du@kaitseliit.ee.
mäNg „KaitSeLiidu iNFormaator“ Malevad käivad enda näitamise eesmärgil oma boksiga väljas erinevatel tähtpäevadel, laatadel, festivalidel ja muudel üritustel. Enamasti tehakse seal relvanäitus, räägitakse natuke Kaitseliidust, vahel tehakse ka mõni loos või mäng. Salaja on eesmärk ikka malevasse uusi liikmeid saada. Igal mittekaitseliitlasel on mingi enda „mugavustase“, kui lähedale Kaitseliidule on ta praegu valmis tulema. Mõni julgeb messil meie boksi uudistama tulla. Mõni julgeb relvanäitust katsuda. Mõni on nõus auhinnamängu mängima. Mõni oleks valmis hakkama Kaitseliidu informaatoriks – kui ta teaks, mis see on ja mida on vaja teha. Mõni vajab vaid natuke rohkem malevaga tuttavaks saamist, et päriselt liikmeks tulla. Kõiki neid eesmärke on võimalik samaaegselt saavutada, korraldades kõigile huvilistele mängu „Kaitseliidu informaator“.
