EVAKUATSIOONIKURSUS: ÕPPEKLASSIST PÄRISELLU

EVAKUATSIOONIKURSUS: ÕPPEKLASSIST PÄRISELLU

Mõte anda evakuatsiooni ülesanne Naiskodukaitsele hakkas idanema juba 2014. aasta sügisel Tartu malevas, kus pärast Kaitseliidu tolleaegse ülema heakskiidu saamist viidi järgmisel aastal läbi esimene evakuatsiooniõppus Sipelgas. Tol korral harjutati inimeste evakueerimist oma maleva perede peal ja üritus tunnistati kordaläinuks. Sealt hakkaski ratas veerema.

Tekst: LEANE MORITS, NKK Tartu ringkonna instruktor

2019. aastal kinnitati evakuatsioonirühma funktsioonikirjeldus ja loodi üle Eesti 16 evakuatsioonirühma, praeguseks on neid juba 19. Sellest ajast saadik on läbi viidud erinevaid maakaitseringkonna ja maleva tasandi evakuatsiooniõppusi. Kuna tegu on uute rühmadega Kaitseliidu struktuuris, on tekkinud ka baaskoolituse vajadus. Evakuatsioonirühmade taseme ühtsena hoidmiseks on vaja neid rühmi keskselt koolitada.

Kursuse eesmärgiks on tekitada evakuatsioonirühmades ametikohtade ristkasutuse ja evakuatsioonirühmade ristkasutuse võimed. Baaskursuse läbinu on valmis minema erialakoolitusele ja oskab eriala õppides juba seostada oma eriala evakuatsioonirühmas tegutsemisega.

HUVI ON SUUR

Evakuatsioonirühma baaskursuse läbimise tulemusena on igal evakuatsioonirühma liikmel olenemata ametikohast esmased teadmised, oskused ja kogemused evakuatsioonipunkti püstitamiseks, töös hoidmiseks ning maha võtmiseks. Kursuse läbinu on suuteline täitma evakuatsioonipunktis mistahes ülesannet oma pädevuse piires.

Kursus koosneb teoreetilisest digiõppest ja praktilisest lähiõppest. Lähiõppe jaoks püütakse leida riiklikult määratud evakuatsioonikoht, et kursus oleks võimalikult eluline ning osalejad saaksid hästi tuttavaks ühe tegeliku evakuatsioonikoha ja selle võimalustega.

Kava järgi peaks kursusel osalejate arv olema kuni 20 inimest, aga kuna kursus on uus, registreerus esimene kord Lõuna MKR-i evakuatsioonirühmade kursusele Mammastes 40 inimest. Seetõttu planeerisime ka ühe lisakursuse, mis toimub Lääne MKR-i rühmadele Saaremaal mai keskel, on mõeldud samuti 40 osalejale ja on juba poolenisti täitunud.

Kuna evakuatsioonirühmas on kaheksa meeskonda ja kursus annab igaühele uusi teadmisi, on sisu päris mitmekesine, alustades seadusaktidest ja riiklikust evakuatsiooniplaanist, mis on parajasti muutumas seoses ulatusliku evakuatsiooniülesande üleminekuga 2022. aasta alguses politsei- ja piirivalveametilt päästeametile.

KÕIK SELGEKS

Kursuslane peab aru saama evakuatsioonirühma eesmärgist ja ülesannetest, oma rühma käsuliinist, evakuatsioonirühma meeskondade ülesannetest, Kaitseliidu sõjalisest struktuurist ja evakuatsioonirühma paigutusest selles, samuti Kaitseliidu rollidest erinevates kriisides ja evakuatsioonirühma ülesannetest nendes ning sellest, kuidas evakuatsioonirühma asetus eri kriisides ja neid juhtides muutub. Samuti on teemade seas rühma liikmete õigused, kohustused ja vastutus, sealhulgas ametikoha võtnud inimese kohustused ja vastutus.

Lähiõppes tehakse praktiliselt läbi evakuatsioonikoha planeerimine, mis hõlmab taristu kaardistamist ning evakuatsioonipunkti plaani tegemist, tuginedes taristule ja olukorrainfole. Näiteks kus asub meedik, kus emade ja laste magala, kus söömisala ja teised vajalikud ruumid.

Samuti õpitakse evakuatsioonikoha märgistamist – paigaldatakse suunaviidad ja infotahvlid. Lisaks saadakse teadmisi varustuse haldamisest ning lõpuks, evakuatsioonipunkti sulgemisel, seatakse taristu avamiseelsesse seisukorda.

Osa kursusest on pühendatud vaat et kõige tähtsamale teemale – kommunikatsioonile evakuatsioonikohas sees ja sidepidamisele kõrgema staabiga. Arutatakse infojagamise põhitõdede üle – kellele, mida, kui palju – ning tehakse praktiliselt valmis evakuatsioonikoha infotahvel.

JUBA PRAKTIKAL

Kommunikatsioon on ka suhtlemine evakueeritavatega, nende informeerimine, tuju üleval hoidmine ning neile tegevuse leidmine, sest ootaja aeg on teadupärast pikk. Ka neil teemadel, samuti psühhosotsiaalsest esmaabist tuleb kursusel juttu.

Rühmas tegelevad sellega peamiselt tegevusjuhid, kelle rahuaja ülesanne võib olla Kodutütarde või Noorte Kotkaste rühmajuht. Aga selleks sobib ka inimene, kes oskab õpetada mõnd mängu või käsitööd.

Kirjutan seda lugu, istudes Tartus Ukraina põgenike vastuvõtupunktis, ja paralleelid tekivad iseenesest. Praegu on vastuvõtupunkti vabatahtlikeks täpselt 90 naiskodukaitsjat Lõuna ringkondadest, lisaks abipolitseinikud ning mõned meie pereliikmed. Siin õpitakse kõike käigult ja kõige olulisem on vene keele oskus, et kõik vajalik saaks saabunutele ära seletatud.

Olen õppinud vene keeles ütlema „rahvusvaheline kaitse“, „palun oodake, me tuleme ütlema, kui menetleja saab teid vastu võtta“, „kas vajate ajutist elukohta“ ja palju teisi väljendeid, mida koolis ei õpetatud.

Olukorrad on mõneti samasugused, nagu oleme treeninud oma õppustel, ainult et seekord on kõik kahjuks päriselu, kus pärisinimesed ootavad pärislahendusi. See teeb siinse töö huvitavaks, aga ka pingeliseks, sest meie oleme ahela esimesed lülid. Loodame aga kõik, et peagi asjad laabuvad, et sellist punkti enam vaja ei lähe ning kõik, kes soovivad, saavad oma koju tagasi.

2015. aastal viis Naiskodukaitse Tartus läbi esimene evakuatsiooniõppuse Sipelgas. Nüüd, seitse aastat hiljem, on nii mõnigi toona õppusel osalenu reaalselt Ukraina sõjapõgenikke vastu võtmas ja abistamas

Moonika Ristisaar