ÕNGEKONKS: KIRJAKLAMBRIST, HAAKNÕELAST VÕI SPLINDIST

ÕNGEKONKS: KIRJAKLAMBRIST, HAAKNÕELAST VÕI SPLINDIST

Tahad kala püüda. Ritv on, tamiil on, kork on, aga ei ole konksu. Kummaline. Ent elus tuleb kummalisemaidki asju ette. Kuidas oleks, kui teeks ise õngekonksu? Näiteks haaknõelast, kirjaklambrist või karastusjoogi purgi splindist. Tundub jabur? Aga tegelikult ei ole.

Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Sest mis on üldse õngekonks? Päris praktilises, mitte fi losoofi lises mõttes? Oma olemuselt on õngekonks kaarjas jupike jäika materjali, mille ühes otsas on teravik ja teises otsas aas tamiili, jõhvi, nööri või mõne muu sellise vahendi abil ridvaga ühenduse loomiseks. Täpselt nii lihtne ongi – ei rohkem ega vähem.

Ja lihtsuses peitub võlu. Ega ilmaasjata valinud mõjukas USA majandusajakiri Forbes õngekonksu inimkonna ajaloo kahekümne kõige olulisema tööriista hulka. Ja õngekonksude ajalugu ulatub inimkonna ajaloos tagasi vähemalt 22 000 aastat. Just nii kauge aja tagant pärinevad Okinawa saare koopast leitud konksud. Need on muide valmistatud meriteo kojast. Kalakonkse on valmistatud ka puust, luust ja muust. Kuid ehituselt on need ikka ja alati samasugused: teravik, kaar ja aas.

Seega asja juurde. Õngekonkse valmistama.

HAAKNÕEL

Vaadates haaknõela, näeme, et sellel on juba kaks kolmest kalakonksule iseloomulikust kriteeriumist täidetud. Teravik ja aas. Nüüd pole muud, kui haaknõel avada ning lõigata näiteks tangidega aasa juurest üks haru maha. Aga mitte see haru, mille küljes on nõela tera, vaid teine, kuhu tera kinnitub. Seda haru pole teil vaja.

Nüüd hoiategi käes ühest otsast teravat sirget aasaga pulka. Aga sellist asja nagu sirge konks ei ole olemas, eks ole. Seega võtke jälle tangid, eriti hea kui ümarate nokkadega, ning väänake nõel kõveraks. Et moodustuks kolmas seni puudunud kriteerium, konksule iseloomulik kaar.

Kas väänate tera nõnda, et aas jääb konksu sissepoole, või väljapoole, ei oma siinkohal erilist tähtsust. Oluline on aga see, et te väänaksite natuke madalamalt kui nõela keskkoht – nõnda, et üles väänatud konksu tipp ulatuks sirge osa alumise kolmandikuni.

Muidugi, kui teil ümarate nokkadega tange pole, sobivad ka kandilised nokad. Siis saab ka konks kandilise „kaarega“. Ent see pole probleem. Probleem võib olla see, et säärasel nõeljal konksul puudub kida. Mis tähendab, et kala võib selle otsast kergemini minema pääseda. Selle vastu aga aitab, kui hoiate tamiili pingul pärast seda, kui kala on konksu endale sisse hammustanud.

KIRJAKLAMBER

Kirjaklamber, erinevalt haaknõelast, ei meenuta esmapilgul kuidagi kalakonksu. Aga voltige selle sisemine, kaarjas osa 180 kraadi välja ja vaadake uuesti. Nüüd näete juba kahte õngekonksu. Üht suuremat, teist väiksemat.

Sel pole küll aasa, aga on teravik ja ilus kaar. Tõsi, kaar on natuke liiga kõrgele ulatuva tipuga. Lõigake see julgelt poole lühemaks. Aga tehke lõige 45kraadise nurga all. Nõnda saate konksule teravama otsa. Piisavalt terava. Ja viimaks voltige konksu pikema haru otsa tangidega aas, mille külge tamiil kinnitada. Valmis see konks ongi.

Tõsi, kirjaklamber on pehmemast metallist kui haaknõel. See tähendab, et suuremad ja vihasemalt võitlevad kalad võivad selle konksu sirgeks tõmmata, aga viidikate ja ehk ka särgede püüdmiseks sobib see küll.

KARASTUSJOOGI/KONSERVIKARBI SPLINT

Võrreldes kahe eelmisega nõuab splindist konksu tegemine rohkem vaeva. Aga mitte liiga palju. Kui kirjaklambri ja haaknõela sai kalakonksuks muuta ühe lõikega, siis splindi puhul on lõikeid vaja teha kaks või kolm, sõltuvalt valitud tehnikast.

Vaatame kolme lõike lahendust. Võtke splint kätte nõnda, et selle purgi või konservikarbi külge mitte kinnitunud aas jääks allapoole, teie näppude vahele. Kui hoiate splinti paremas käes, siis lõigake nüüd splint lahti vasakult poolt, kahte aasa lahutava keskosa alt. Jällegi 45kraadise nurga all. Nüüd eemaldage kahte aasa eraldav keskosa, tehes selleks lõike splindi seest, vasakult poolt. Nüüd on teil konks peaaegu olemas. Aga väga suure aasaga. Selle vea parandamiseks tehke lõige ülemise aasa paremalt ülevalt nurgast, nõnda et eelnevalt läbi lõigatud keskkoht eralduks koos ülemise aasa vasaku poolega.

Ja nüüd vaadake: splindi küljes on ka väike õhemast plekist aas – see, millega splint oli purgi külge needitud. Väänake see paremale üles – saategi aasa, mille külge tamiil kinnitada. Ongi järjekordne õngekonks valmis. Erinevalt eelmisest kahest on sellel, nagu näete, olemas ka korralik kida.

PRAKTIKA ON TÕE KRITEERIUM

Üks asi on konksude meisterdamine, teine asi nendega kala püüdmine ja kolmas kala kätte saamine.

Kaitse Kodu! pani käepärastest vahenditest valmistatud konksud proovile Raudna jões. Katsetused, milles osalesid ka vihmaussid, näitasid, et ühtviisi töötas nii kirjaklambrist, haaknõelast kui splindist valmistatud konks. Ja mitte selles mõttes ühtviisi, et mitte ühegagi ei saanud kala, vaid vastupidi – kõigiga sai. Viidikas on ju kala, eks ole? Mitte küll väga suur, aga üleelamissituatsioonis igati hüva suutäis. Seega head meisterdamist ning mõnusat õngitsemist!

Video: https://youtu.be/CSwYrtyQHHE