4 minute read
KAALI JA PIHTLA NOORKOTKAD MEHISTUVAD METSAS
KAALI JA PIHTLA NOORKOTKAD MEHISTUVAD METSAS
Noorkotkaste juhendamist alustasin omakasupüüdlikul eesmärgil. 2018. aasta sügisel, mil mu poeg noorkotkaealiseks sai ja Kaali kooli läks, kuulutasin lastevanemate koosolekul välja noorkotkaste rühma loomise. Ja rühm tegutseb siiani.
Tekst: TAAVI TUISK, noortejuht
Esimesel korral, kui neljaks tunniks metsa läksime, oli kohal üle kümne noore esimesest kuuenda klassini. Vanemaid klasse Kaali koolis polegi.
Veidi hiljem liitus kaasjuhendajaks perega Tallinnast Saaremaale kolinud Aivar Kalle. Endine jurist on nüüd kohvikupidaja ja maasikakasvataja. Algul mõtlesin mina koondust ette valmistades välja ka menüü, aga mu metsatoitude valik on üsna ahtake. Nüüd teeb seda Aivar. Oleme teinud nii chili con carne’t, erinevaid suppe kui ka noorte lemmikut – makarone hakklihaga.
PÄEVAD TÄIS TEGEVUST
Suurema osa Kaali ja Pihtla rühmade koondusi viime läbi metsas. Optimaalseks seks pikkuseks on kujunenud kuus tundi. Nii jõuab lõkkepaika liikudes veidi orienteerumist harjutada, mõnikord ka esmaabisituatsiooni lahendada. Kohale jõudes jagame noored toidu-, puidu- ja lõkketiimiks. Toidutiim hakkab Aivari juhendamisel koorima ja tükeldama, teistega teeme üles lõkke.
Seejärel algab õppimise aeg. Olen jõudnud koondusi ette valmistades sinna, et ei mõtle enam õppeteemasid n-ö omast peast välja. Võtan ette järgukatsete materjali ja sealt igaks koonduseks mõne teema. Kasutan korraga nii järgukatsete raamatuid kui ka e-õppematerjali Opiqus.
Tänu sellele oleme rühma põhituumikuga jõudnud 4. järgu katsete sooritamiseni, mis poolte jaoks ongi eakohane. Järgukatsete teemad korduvad, muutudes küll põhjalikumaks. See võimaldab ka hiljem rühmaga liitunud noortel teistega koos õppida.
Esimesel aastal katsetasin lisaks õppetööle ka mängude läbiviimist. Varsti kogesin, et seda pole tegelikult vaja. Kui on vaba hetk, leiavad noored ise lõkkekoha ümbruses tegevuse ja oma mängud. Kasvõi ronitakse maha kukkunud kuuse otsas.
Koonduse lõpuks tuleme alguspunkti tagasi, teeme tagasiside ringi ning kogume kokku noad, magamisalused, kompassid ja muu välja antud varustuse.
Umbes kord aastas oleme korraldanud ka rühma laagreid. Mäletan, et esimest korda oli ahjuvalve üleval hoidmine 7–10aastaste poistega tõsine katsumus. Alates ülesäratamisest kuni selleni, et tagada ahjuvalvaja väljaronimine magamiskotist ja kogemata kustunud telgiahju uuesti süütamine. Oleme seda teinud kahe juhendajaga. Üks toetab noori pool ööd ja teine teise poole. Juhendamine tähendas algul siis seda, et iga ahjuvalve vahetumise korral tuli üles ärgata. Poisid on väikesed, varustuse oleme pannud teise telki ja nii oleme ka 16-kesi jaotelki ära mahtunud. Ahjuvalve vahetused on nii samuti lühemad.
VALMIS ÜLE ELAMA
Olen lõpetanud SERE koolitaja kursuse Kaitseliidu Koolis. Olen ööpäevaseid üleelamiskoolitusi teinud vähemalt 15aastastele noorkotkastele-kodutütardele, oma riigikaitseõpetuse õppijatele Kuressaare Ametikoolis ja ka kaitseliitlastele-naiskodukaitsjatele. Mitu korda on koolitamisel abiks olnud Lääne maakaitseringkonna veebel Hannes Aus, kellele selle eest suur tänu.
Tänavu jõudsin arusaamani, et minu oma rühma noored on metsas hakkama saanud nii vihmas kui ka lumes. Minul endal on usaldus selles osas, et nad saavad hakkama ka kergemal üleelamiskoolitusel.
Seega kutsusin koolitusele noored alates 10. eluaastast. Meiega liitusid ka Kärla ja Orissaare noored juhendajate Jaak Torri ja Martina Kommeli juhendamisel ning mitu liidrikursusel osalejat. Liidrikursus on meie malevapealiku Aivar Krusta veetav programm vanema vanuseastme noortele. Koolitusnädalavahetused, et liidriteks kasvada, on noortele füüsiliselt ja kindlasti ka vaimselt päris nõudlikud.
Üleelamiskoolitusel rajasime gruppidega ööseks maapinnast kõrgemale tõstetud varjualused, lõkkeplatsid, tulepeeglid. Katelokkides tehti kartulitest, sibulatest ja lihast süüa. Rääkisime STOP-reeglist, kolme reeglist. Valmistasime kilekotist nööri, kartulikotist seljakotte ja signaallõkke.
OLULINE OLGU TÄHISTATUD
Lisaks välikoondustele oleme aastate jooksul teinud mõne sisekoonduse KL Saaremaa maleva staabis: tutvunud hoonega, lasknud sportpüssi, harjutanud linnatingimustes kaardi lugemist.
Saaremaa noorkotkastel ja kodutütardel on mitmed traditsioonilised üritused, millest oleme samuti osa võtnud. Sügisest omaloomingupäeva olen pidanud oluliseks, et kohtuda teiste rühmade noortega, samuti teha noorkotkana midagi muud metsas käimise kõrval. Osaleme suvistes laagrites. Eelmisel aastal oli neid tänu maakondliku Spektri lisandumisele lausa kaks. Noored on olnud laagritest vaimustuses. Oleme kahel korral osalenud ka vabariiklikul matkamängul.
Meie oma traditsiooniks on saanud auvalved Püha kiriku juurde paigaldatud Vabadussõja mälestuskivi juures vabariigi aastapäeval ja võidupühal. Tegu on kohaliku kogukonna üritustega, eestvedaja on Püha koguduse õpetaja ja Saarte praost Anti Toplaan. Pärgi asetavad nii vallavalitsuse kui ka Kaitseliidu maleva esindajad. Oleme siis andnud tõotust ja ka järgutärne. Olen näinud, kui oluline on noore jaoks järgutärni saamine vormipluusile. Minu jaoks on oluline, et Eesti olulised tähtpäevad saavad tähistatud ka kaugemal Kuressaarest.
Võidupühal on Pühas jagatud ka võidutuld. Nii on plaanis ka tänavu. Ka meie oleme oma noortega rivis. Sel korral on presidendi lähetatud võidutulel sõita erakordselt lühike maa, 16 kilomeetrit.
Söögitegemine kuulub iga metsakoonduse juurde
TAAVI TUISK
