NAISKODUKAITSE KOORMUSMATK - KOGEMUS POODIUMIKOHAST OLULISEM

NAISKODUKAITSE KOORMUSMATK - KOGEMUS POODIUMIKOHAST OLULISEM

Naiskodukaitse koormusmatk toimus sel aastal Raplamaal. Matka pikkuseks oli linnulennult 62 km. Stardis oli 13 võistkonda, teiste hulgas kaks võistkonda Saaremaalt. Sellist asja pole ringkonna ajaloos varem juhtunud.

Tekst: HELINA EIST-TARELKIN, NKK Saaremaa ringkond

Stardijärjekord loositi välja mõned päevad enne võistluse algust. Saaremaa I võistkond koosseisus Tiiu Naagel, Helina Eist-Tarelkin, Anneli Õige ja Liisi Preedin startis neljanda võistkonnana ning Saaremaa II võistkond koosseisus Brita Laht, Emilia Rozenkron, Elisa Mägi ning Marta-Miina Loel 13. võistkonnana. Seekordse koormusmatka iseärasuseks oli õhtune start ja tavapärasest pikem trass.

START ENNE PÄIKESE LOOJUMIST

Pärast varustuse kontrolli suunati võistkonnad läbi veetakistuse esimese kontrollpunkti suunas. Virgas kõnd Rapla linnas oli esmalt ilma vastutegevuseta. Esimese kontrollpunkti ülesandeks oli köiega laskumine hoone kolmandalt korruselt koos vajaliku ümbriku äratoomisega esimese korruse rõdult. Selles sisaldusid uue ülesande juhised. Nii mõnelegi naiskodukaitsjale oli see esmakordne kogemus, kuid isegi esmaüritajale tagas punkti meeskond piisava turvalisuse ja piisava ajavaru ülesande täitmiseks. Ei oleks kujutanud ette paremat viisi, kuidas adrenaliseerida võistluse algust. Sellele järgnes maja keldrikorrusel mõistatuste lahendamine, vastuste alusel tubade rägastikus orienteerumine ja ülesannete täitmine.

Edasi tuli juba hämaras liikumine luureülesandele, mis kätkes endas Alu mõisa piirkonna kaardistamist ning lisaülesandena aarde äratoomist vastase alalt. Luureülesandel saadud „aardeks“ osutus manuaalne alumiiniumist hakklihamasin, mida tuli kaasas kanda võistluse teise päeva lõpuni.

VIHM JA VASTUTEGEVUS

Võistluse alguses sai iga võistkond 10 elutalongi ning juhendi põhjal võis öelda, et võistlus oli lausa vastutegevusele üles ehitatud. Selle aasta koormusmatkal oligi minu arvates kõige raskem pikk distants ning lõputute põldude-teede paralleelmaailm, mille vahel vastutegevuse eest varjatult liikuda oli võrdlemisi suur katsumus. Ilmselt ka teistele võistkondadele, sest vastase tegevuse lõpetasid korraldajad ootamatult võistluse teise päeva õhtupoolikuks.

Võistluse nägu ei jätnud kaunistamata ka vihm, mida võistkonnad said tunda päris mitme tunni jooksul võistluse teisel päeval. Tegevuspunkte jagus sel ajal aga ohtrasti. Muuhulgas tuli lahendada sideülesanne, kus raadioside tagamiseks tuli käepärastest vahenditest valmistada ühendus väliraadio ja liialt lühikese sidekaabli vahel. Seejärel sai panna end proovile käemärkide tundmises ja jõe ületamises vesijalgrattaga ja teha palju muudki huvitavat.

VAIMSE PINGE LANGUS JA ÜÜRIKE SUIGATUS

Vastase tegevuse lõppedes muutus õhkkond palju pingevabamaks ning ülejäänud võistlus põhines vaid ülesannete edukal täitmisel. Pärast teise päeva paintball´i, airsoft´i, sideülesandeid ning käepärastest vahenditest kompassi ehitamist oli vaja ette võtta veel rattamatk ööbimispaika koos varustusega. See kruusane-kivine külatee koos linnulaulu ja hämarduva õhtuga pakkus ütlemata kirgastava elamuse.

Kasvavat väsimust ja häiritud mõttetööd ei lastud aga kosutava unega turgutada enne, kui oli läbitud organisatsiooni tundmise test, milles muuhulgas arvati, et 36 tundi üleval olnud inimestel on veel meeles „Ole valmis“ räpi read. Kõvematel tegijatel ehk oligi. Pärast testi läbimist ootas võistkondi veel salakirja lahendamine ööbimispaigas ja siis väljateenitud puhkus, et viimasele päevale vilkalt vastu seista.

LÕPP HEA, KÕIK HEA

Enne viimase päeva päikesetõusu oli tarvis paberile saada talurahva vana aja asjad ning tunda ära hobuvarustus. Seejärel saabus punkt Põrgupõhja metsavendade punkris ning pärast seda mälu- ja tähelepanukontroll. Lõpujooksu eel valmistusime ilmselt kõik piinarikkaks spurdiks madalroomamise, ronimise ja takistuste ületamisega, kuid üllataval kombel oli lõpujooks hoopis lühike, ühe takistusega ja suure publikuga pingutus, mille järel sai võistluse lõplikult kokku võtta. Võistluse katkestas kolm tiimi. Saaremaa II võistkond lõpetas eduka 6. kohaga. Saaremaa I võistkond 4. kohaga. Naiskodukaitse koormusmatka võitis sel aastal Võru ringkonna võistkond, kes saab võimaluse osaleda Admiral Pitka nimelisel rahvusvahelisel luurevõistlusel. Teiseks tulid Tartu naiskodukaitsjad ning kolmandaks Rapla ringkonna II võistkond.

MEESKONNATÖÖ OLULISUS

Ilmselt on koormusmatkaks kõige tugevam võistkond selline, kes on eelnevalt kokku harjutanud erinevaid meeskonnatöö elemente ja tegevusi, peab vastu vaimsele pingele, on sarnase huumorimeelega ning, mis kõige tähtsam, toetab üksteist mis tahes situatsioonis.

40 tunni ja pea 100 km jooksul tekib paratamatult olukordi, kus meeskonnaliikmete motivatsioon, tervis ja võistlustahe löövad kõikuma ning just seal tulevadki esile meeskonnaliikmete eelmainitud tugevad küljed. Selle takistuse ületamine ja koormusmatka lõpetamine on ehk isegi tähtsam kui koht poodiumil. Ühtlasi on sellised võistlused ka ideaalne koht inimeste tundmaõppimiseks. Ega ilmaasjata öelda pärast koormusmatka, et „sinuga läheks luurele iga kell“. Just nii saan mina öelda oma meeskonnaliikmete kohta, isegi pärast pikka võistluspausi.

Video: https://youtu.be/nLF7gFX5UNs

Loo autor koormusmatka esimeses kontrollpunktis, laskumas köiega kolmandalt korruselt alla