Kaitse Kodu! nr 6 2014. a

RAHVUSVAHELISE MILITAARMESSI EUROSATORY PARIMAD PALAD

KAITSE

KODU! NR 6/2014 (130/576)

KAITSELIIDU AJAKIRI

RIINA KÜTT: KELLEST SÕLTUB RIIGI JULGEOLEK?

Spordipisikuga aasta naiskodukaitsja

Anu Saue LIILIARIST ON NAISKODUKAITSE KÕRGEIM TUNNUSTUS

Sõjaväeliste auastmete andmine Autasustamine teenetemärkidega

10

Mis võimalused on õunal kaitsta end maa eest, mis teda enda poole tõmbab? Kellest sõltub riigi julgeolek?

17

Ravimtaimed aitavad keha ja hinge

21

Pane ennast proovile: kas sina pääseksid parameediku erialakursusele?

24 28 33 40 43 48 59 70 72

Põhja kompanii kogemused objektikaitseõppustelt

73

Kaitseväe logistikud ühendasid Kevadtormi ajal jõud kaitseliitlastega

NR 6/2014 (130/576) RAHVUSVAHELISE MILITAARMESSI EUROSATORY PARIMAD PALAD

KAITSE

KODU! NR 6/2014 (130/576)

KAITSELIIDU AJAKIRI

RIINA KÜTT: KELLEST SÕLTUB RIIGI JULGEOLEK?

Spordipisikuga aasta naiskodukaitsja

Anu Saue LIILIARIST ON NAISKODUKAITSE KÕRGEIM TUNNUSTUS

Sisukord

6 7

Psühholoogilise kaitse toetamisest Kas Eesti vajab sõjakohut?

Põrgupõhjatamas, seekord kaameraga Armee kaitsevestidest I Eurosatory 2014: sõjarauda igale maitsele Kiidulaul võitjatele Proovis uputus, paraadil päike Risti malevkonna kodu avas uksed

KAANEFOTO: PIRET VEEVO

NAISKODUKAITSE

13

Anu Saue sai aasta naiskodukaitsjaks tänu mitmekülgsusele

60 64 68 72

Imekaunis Liiliarist Mari Raamoti rattamatk tähistas Põlvamaal juubelit Merepäästeõppus tekitas ohtralt emotsioone Risti malevkonna kodu avas uksed

NOORTEORGANISATSIOONID

52 56

48

Mini-Erna võit jäi kodumaale Eesti noored võistlesid end Norras pjedestaalile

56

64 Kaitse Kodu! 6/2014

3

Peatoimetaja veerg

2:0 õuntele

T

šiili on umbes 16 miljoni elanikuga hispaaniakeelne pikk kitsas maariba LõunaAmeerika edelaservas. Kuulus on Tšiili ennekõike oma veinide poolest. Hispaanias elab jämedalt võttes kolm korda rohkem inimesi. Ja ega ma oskagi öelda, kas Hispaania vein on Tšiili omast parem või vastupidi.

Sama ei saa aga öelda jalgpalli kohta: kui Tšiili koondisel on ette näidata vaid MMi pronks kuldsetest kuuekümnendatest, siis 2010. aasta maailmameister Hispaania kuulub jalgpallis kõige vägevamate hulka.

Ehk seepärast lipsaski tänavuse jalgpalli MMi Tšiili-Hispaania alagrupimängu eel kommentaatori suust lause, et ta ei kujuta küll ette, mis valemiga peaks Tšiili saama Hispaania vastu. Pärast hümnide ärakuulamist mul pisike kahtlus siiski tekkis — nii kirglikku laulu näeb isegi jalgpalliväljakul ja isegi maailmameistrivõistlustel harva. Ja lõpuvile järel näitas tablool helendav 2:0, et mingi üsna suvaline jalgpallimeeskond saatis Hispaania koondise kotte pakkima. Füüsikaseaduste järgi oleks Hispaania võitnud selle mängu niisama kindlalt nagu õun kukub gravitatsiooni mõjul maha.

Sama õunaparalleeli kasutab Riina Kütt oma mõtiskluses riigikaitse üle: kas väiksem (mida Eesti on ju võrreldes ükskõik kellega) ongi füüsikaseaduste järgi määratud suuremate mõjusfääri? Mind lohutab see, et pärast Newtoni füüsikat tuleb kvantfüüsika, mis enam nii kategooriline pole. See lubab näiteks nähtusel muutuda selleks, millena teda vaadeldakse. Võib-olla on siiski ka õunal oma sõna öelda.

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!

Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Kaitseliit

Naiskodukaitse

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi Makett ja küljendus: Matis Karu

Noored Kotkad

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Kodutütred

4

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 Kaastööde saatmise tähtajad: 25. august, 29. september ja 8. detsember

Kaitse Kodu! 6/2014

Uudised

14. august

1889. aastal sündis Otto Tief (pildil)

18. august

1997. aastal algasid esimesed ajateenijate kursused Lahingukoolis

20. august

taasiseseisvumispäev.

1991. aastal taastati Eesti riiklik iseseisvus

23. august

kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäev

EESTI RIIGIARHIIV

Kalender

1990. aastal asutati Kaitseliidu Jõgeva malev. Jõgeva maleva aastapäev

Koolid said juurde 13 riigikaitseõpetajat Teine lend Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika bakalaureuseõppekaval õppinud riigikaitseõpetajaid lõpetas kõrgkooli 19. juunil. Kaitseministeeriumis korraldatud aktusel andsid 13 riigikaitseõpetajale tunnistuse üle kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran ja Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika osakonna juhataja Meidi Sirk.

Lõputunnistusi üle andes rõhutas kantsler Marran, et praegu õpetatakse riigikaitset Eesti ja kogu euroatlantilise julgeolekuruumi seisukohalt väga kriitilisel ajal ning õpetajate roll noorte kasvatamisel teadlikeks kodanikeks on väga oluline. „Ukraina kriisi valguses on riigikaitsetunnid senisest veelgi olulisemad, kuid ka põnevamad, sest ajalugu sünnib otse meie silme ees,“ ütles Marran.

Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika osakonna juhataja ja riigikaitseõpetaja õppekava juht Meidi Sirk rõhutas, et kõiki riigikaitseõpetajaks õppijaid ühendab üks ühine joon — missioonitunne Eesti ees. „Kasvatada noortes isamaalisust, et armastada ja austada Eestit ning olla vastutustundlik kodanik ja vajadusel oma riiki kaitsta, on suur ja austusväärne missioon,“ lisas ta.

Kaitseministeeriumi ja Tallinna Ülikooli koostöö riigikaitseõpetajate koolitamisel sai mullu uue taseme.

Seni oli võimalik riigikaitseõpetajaks õppida Tallinna Ülikooli täienduskursusel, nüüd valmistatakse riigikaitseõpetajaid ette ka bakalaureusetasemel. Tegemist on kutsepedagoogika bakalaureuseõppe valikmooduliga, mis on ühtlasi Tallinna Ülikooli kõrvalaine. Selle mooduli läbinud Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika õppekava lõpetajad saavad õiguse õpetada riigikaitseõpetust gümnaasiumides ja kutsekoolides. Jätkuvalt on riigikaitseõpetajaks võimalik õppida ka juba töötavatel õpetajatel, kes läbivad eelnimetatud 24-ainepunktilise kursuse täienduskoolitusena ja kelle õpingute eest tasub kaitseministeerium.

KAITSELIIT

1939. aastal kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi paktile

1991. aastal asutati Läti Zemessardze 25. august

1944. aastal langes Tartu Punaarmee kätte

28. august

1941. aastal okupeerisid Saksa väed Tallinna 1942. aastal algas Eesti Leegioni moodustamine 1944. aastal algas soomepoiste pealetung Papastvere juures 1998. aastal loodi BALTRON

29. august

1923. aastal asutati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA). KVÜÕA aastapäev 1940. aastal algas Eesti sõjaväe sundliitmine Punaarmeega 1944. aastal hõivasid politseipataljonid Kärevere mõisa

31. august 1. september

1994. aastal lahkusid viimased Vene väed Eestist teadmistepäev. Kõrgema Sõjakooli avarivistus 1939. aastal algas Teine maailmasõda 1994. aastal loodi Rahuoperatsioonide Keskus (ROK). ROKi aastapäev

2. september

1927. aastal loodi Naiskodukaitse (NKK). NKK aastapäev 1945. aastal lõppes Teine maailmasõda

Eelmise numbri veergudele sattus kaks rumalat viga.

Lk 32 oli viga minestuse esmaabi tegutsemisjuhises.

Punkt 5 peaks ütlema: „Kui on välistatud kuumakahjustus ja peatrauma, võid tõsta kannatanu jalad (ja käed) veidi üles.“ Lk 71 on valesti kirjutatud Tartu tuletoojate perepea nimi: õige nimi on Raivo Prank.

Vabandame!

Kaitse Kodu! 6/2014

US NAVY

Täpsustused 3. september

1991. aastal otsustas Eesti ülemnõukogu moodustada kaitsejõud

7. september

1917. aastal asutati Kaitseliidu Sakala malev.

Sakala maleva aastapäev

8. september

1917. aastal asutati Kaitseliidu Võrumaa malev. Võrumaa maleva aastapäev

5

KUNO PEEK

Uudised

Valgamaa maleva staabihoone sai tänapäevase näo ja sisu Kaitseminister Sven Mikser ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili avasid 22. juunil Valgas Kaitseliidu Valgamaa maleva renoveeritud staabihoone ja uusehitisena rajatud tagalakeskuse. Rekonstrueeriti 1250 m2 suurune staabihoone (sh relvaruumid, õppeklassid, kabinetid, eriorganisatsioonide ja Valga üksikkompanii ruumid) ning rajati uusehitisena 670 m2 suurune laohoone-töökoda. Lisaks valmisid piirdeaed, sidemast, parklad ja haljastus. Valgamaa maleva staabi- ja tagalakeskuse ehitustööd tegi AS Semuehitus, tööde maksumus oli peaaegu kolm miljonit eurot. Tegemist oli viimase Kaitseliidu maleva staabihoonega, kus oli ahiküte, nüüd saavad hooned sooja maasoojuspumpade abil.

Merekaitseliitlased teenindasid USA mereväe hävitaja visiiti

Valgamaa maleval taristu arendamise valdkonnas puhkuseks siiski aega ei ole, sest käimas on Metsniku 300 m välilasketiiru projekteerimine. Välilasketiir valmib sügisel 2015. Tuleval kevadel lõpevad Jõgeva maleva uue staabi- ja tagalakeskuse ehitustööd.

Eestisse 25. juunil kolmepäevasele visiidile saabunud USA mereväe hävitajat USS Oscar Austin teenindasid kontaktohvitseridena vabatahtlikud reservohvitserid Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjonist. Kontaktohvitser on sidemeheks laeva ja võõrustava riigi vahel, olles viimase ametlik esindaja kogu visiidi vältel.

Peamine ülesanne on tagada visiidi tõrgeteta kulgemine, sh toetada ürituste ja visiitide korraldamist ning juhendada külalisi linnaruumis.

KAITSELIIT

Kontaktohvitseride töö jagamine mereväe ja Kaitseliidu Meredivisjoni vahel on pikaajaline koostöövorm ning annab kaitseliitlastele võimaluse osaleda rahvusvahelises kaitsekoostöös. Laevavisiiti korraldas USA suursaatkond koos mereväega.

USS Oscar Austin on Arleigh-Burke’i klassi hävitaja, millised on USA mereväes laialdaselt kasutusel (enam kui 60 alust). Laeval on vajadusel kuni kaks helikopterit. Laeva relvastusse kuuluvad mitmesugused raketi- ja torpeedosüsteemid koos tavapärase pardarelvastusega. Laev on nime saanud USA vapra merejalaväelase reamees Oscar Palmer Austini järgi, kes hukkus Vietnami sõjas 1969. aastal. Laev koos enam kui kolmesajaliikmelise meeskonnaga saabus Eestisse Läänemere suurimalt iga-aastaselt merevägede õppuselt Baltops.

Sõjaväeliste auastmete andmine Väljavõte kaitseväe juhataja 19. juuni käskkirjast nr 405P (tegevväelased) vanemveebel Kalvi KAART veebel Meelis PORMANN Igor KOROLJOV nooremveebel Kalle MÜREL vanemseersant Aigar KOSK Ivar LEPP Rando TUVIKENE

Valgamaa malev Rapla malev Valgamaa malev Pärnumaa malev Põlva malev Lääne malev Põlva malev

Väljavõte kaitseväe juhataja 13. juuni käskkirjast nr 387P (reservväelased) nooremveebel Leho KOOV

6

Viru malev

Markko LEMBER Marko OKS vanemseersant Karl LILLEMÄE Lauri LUTSAR Anti SILGU Helar KALLASTU Argo KALLASTU Mikk TELGMAA Meelis AMUR seersant Targo TIKKERBER Alar ÕUNAPUU Rainer VIJARD Marek BEEK Ain NURMLA Heiki RAMMO Ahto MILDER Timo TAMM

Tallinna malev Lääne malev Sakala malev Põlva malev Põlva malev Põlva malev Põlva malev Jõgeva malev Jõgeva malev Viru malev Jõgeva malev Põlva malev Harju malev Valgamaa malev Põlva malev Järva malev Põlva malev

Karl SIMMER Rain JÜRISSON Tauri TANN Arvis HALLIK Jaak TAMMIK Raido JOHANSON Ülari VOOREMÄE nooremseersant Marko-Petriko TÜRK Mari SEPP Ülle ERNESAKS Viigo-Emil ANTOV Tenno MÄTLIK Alo JÕKS Toomas RAUD Hannes KRUSTA Tatjana KOVAL

Tallinna malev Harju malev Põlva malev Harju malev Järva malev Järva malev Järva malev Rapla malev Rapla malev Harju malev Harju malev Tartu malev Tartu malev Tartu malev Harju malev Tallinna malev

Kaitse Kodu! 6/2014

Kaitseliidu BTR püüdis pilke Iisaku perepäeval ANNELI REINO Iisaku valla ja kohaliku omaalgatuse programmi toel korraldati 21. juunil Iisaku valla perepäev, kus maanteeameti, päästeameti ja parameedikute kõrval oli esindatud ka Kaitseliidu Alutaguse malev koos noorkotkastega. Vaatamiseksuurimiseks oli väljas tehnikat ja relvi, tõeline hitt nii noortele kui ka veidi vanematele külastajatele oli soomustransportöör BTR-80. Lapsed said näha kaitseliitlaste seljas erinevaid vorme ja proovida kiivrit-rakmeid. Kalvi Kivimäe juhendamisel oli soovijatel võimalus harjutada kätt laskmises. Paljud said esmakordselt lugeda ajakirja Kaitse Kodu!. Ka noorkotkaste infolehed tegevuse ja liitumise kohta osutusid populaarseks.

Alutaguse maleva ülesanne perepäeval oli teha teavitustööd ja meenutada kogukonnale, et oleme olemas ja tegutseme aktiivselt.

ANNELI REINO

Avinurme malevkonna teavituspealik

Avinurme lahingut mälestati retke ja militaarmatkaga ANNELI REINO Avinurme malevkonna teavituspealik

HEIKO OJAVEE

Avinurme lahingu mälestusretke, mis kestis 30. maist 1. juunini, võitis võistkond koosseisus Robert Nagel, Andreas Nagel, Kristjan Seli ja Rainer Treilmann. Teiseks tuli Sonda ja kolmandaks Narva meeskond. Võistlus sai alguse reede hilisõhtul Iisaku lasketiiru juures ja lõppes pühapäeva pärastlõunal lõppjooksuga Muru lasketiirust Avinurme malevkonna staabini. Stardis alustas viis võistkonda, kellest lõpetas neli. Võisteldi 25 alal, millest öine laskmine, vigursõit pimendatud klaasidega autos, jõe ületamine paadi ja köiega, noavise ja takistusrada on vaid üksikud näited. Kokku läbiti kolme võistluspäeva jooksul ligi 90-kilomeetrine teekond Iisaku ja Avinurme vahel.

Sama retke kolmandal päeval, st pühapäeval korraldati Avinurme ümbruses ka lühema distantsi ja vähemate ülesannetega (mille hulgas olid miinivälja ületamine, lõkke süütamine, esmaabi, kehamatemaatika, kauguste määramine jne) võistlus noorkotkastele, kodutütardele ja naiskodukaitsjatele Avinurme lahingule pühendatud militaarmatka nime all. Osales kaheksa võistkonda. Järgmisel aastal samal ajal ootab osalejaid Lüganuse malevkonna korraldatav Metsavenna retk.

Autasustamine teenetemärkidega Väljavõte Kaitseliidu keskjuhatuse otsusest nr K-0.1-1/14/12034PR Valgeristi II klass Harju malev Aare HAMMER Toomas KUTSAR Endel ABEL

Rapla malev Sulev HATTO Tartu malev Arne PAUSKA Sverre SOKK 937 938 939

Valgeristi III klass Harju malev Peeter KAIS 940 Markku Olavi PELTONIEMI 941 Järva malev Jaanus NOORVELO 942 Janek MÄNNIK 943 Lääne malev Lembit SAAR 944

Kaitse Kodu! 6/2014

Teenetemedali I klass Harju malev Kalle LEPPIK Aare LOIK Jõgeva malev Olavi LAHT Lääne malev Andres MILLER Tallinna malev Kalle REA Kristjan MOOR Tartu malev Jüri SAARKIVI

945 946 947

467 475 476 477 478 479

Rapla malev Heino AOSAAR Teenetemedali II klass Harju malev Tarmo AMER Ardo HAUDSAAR Reio JÕESALU Riho LONN Ülo TIMUSKA Katrin VEELMA Jõgeva malev Silver TOIT Rene JOOST Alar ÕUNAPUU Kalev KOLLER Lääne malev Karla KILK

481

1564 1565 1566 1567 1568 1590 1569 1570 1571 1572 1573

Pärnumaa malev Mart LABI Rapla malev Hardi PURGA Saaremaa malev Jaen TEÄR Sakala malev Evelin LAPPALAINEN Raul ASTEL Katrin KIVISTIK Tallinna malev Janek TIPPO Tõnis MATT Tõnu VÕSSOTSKI Tartu Malev Kaire ERNITS Enn NOOBEL Henrik GUTHAN

1574 1575 1576 1577 1578 1579 1580 1581 1582 1583 1584 1585

480

7

Juuni keskpaigas mängisid piirivalvurid, politseinikud ja kaitseliitlased läbi purjutanud seltskonna otsimist järvel ja maastikul. Õppuse stsenaariumi järgi oli lõbus seltskond suundunud paadiga järvele, kus alus oli kogemata ümber läinud. Värska kordoni piirivalvurid reageerisid kiirelt ja leidsid paadi kõrvalt hulpiva kannatanu. Ülejäänud seltskond oli otsustanud iseseisvalt kaldale ujuda. „Käivitus laiaulatuslik maastikuotsing, kus oli vaja kaduma läinud isikuid päästa,“ rääkis õppuse juht Künter Pedosk. Lisaks politseile kaasati rohkelt abijõude. Naaberkordonist saabus piirivalve koerajuht, kes sai ülesandeks kammida paadiõnnetuse paiga äärset rannariba. Otsinguil olid abiks Kaitseliidu Põlva maleva vabatahtlikud, kes tegid ära suure töö metsase ala läbikammimisel, ja Punase Rist, mille inimesed said abivajajale maastikul ka reaalselt meditsiiniabi anda. Pärast enam kui tund kestnud kolmekilomeetrist ringi raskelt läbitaval maastikul oli koera nina ees oluline leid — sääsetõrjevahend.

Sellega oli jälg kindlalt käes ja peagi paistis põõsast ka viimane kadunud kannatanu. „Politseil on vaja harjutada suurte ressursside juhtimist, sest igapäevatööga saadakse hästi hakkama,“ võttis õppuse kokku hindaja Madis Soekarusk.

1586 1587 1588 1589

Teenetemedali III klass Harju malev Reet LEHTMAA 3917 Mait MÄESALU 3918 Kaido NIITMÄE 3919 Angelina OBLIKAS 3920 Ott TAHK 3921 Artur TIGANIK 3922 Toivo UUTAR 3923 Sten-Hans VIHMAR 3925 Järva malev Kaarel KÜNNAPAS 3926 Kalmer KALJUVEE 3927 Joel TÕNISSON 3928

8

Janis FREI Margus TEPNER Jõgeva malev Aivar TOIM Pärnumaa malev Siim SILDVER Jari Lauri Allan LAAPAS Marko MEI Jüri LAOS Elari KIVISELG Kaarel AIA Taavo TÕNISSON Algis KIINVALD Rapla malev Ants PÜTSEPP Arne RIPS Hillar AIAOTS Johannes IVASK Mikk VIRKI

Järva patrullvõistluse võit läks Aravetele Kaitseliidu Järva malev korraldas 6.—8. juunini Albu ja Kose vallas sõjalis-sportliku patrullvõistluse, mille võitis Aravete võistkond. Teisele kohale tuli Pärnumaa malev ja kolmandale Paide Eskadrilli nime kandnud meeskond.

Patrullvõistluse 2014 paremusjärjestus Koht

Võistkond

1.

Aravete

2.

Pärnumaa malev

3.

Paide Eskadrill

4.

Hundid Rajal Võistlus andis võistkondadele võimaluse rakendada oma 5.

Tallinna Kalev oskusi ja teadmisi võimali6.

Kemüüse kult realistlikus „vaenulikus“ piirkonnas. Võistkonnad pidid 7.

Kaitseliidu Meredivisjon liikuma taktikaliselt õigesti, 8.

Tallinna Naised olema maskeeritud ja vaja9.

Türi üksikkompanii dusel varjuma ning käima mööda ebatõenäolisi radu, et vältida kontakti „vastasega“. Võistlejatel tuli läbida individuaalsete luuregruppidena jalgsi umbes 45 km pikkune trass ning kasutada maastiku omapära võistluse alal varitsusi korraldava ja lahingupatrulle teostava „vastase“ eest varjumiseks. Võistluse eesmärgiks oli välja selgitada parimad kõigist osalevatest võistlejatest, kes suudavad mõelda, tegutseda ja täita lõpuni sõjalisi ülesandeid suure füüsilise pinge tingimustes, suurendada huvi sõjaliste oskuste parandamise vastu ja selgitada välja võistkonnad, kes esindavad Järva malevat suurematel patrullvõistlustel.

PÕLVA MALEV

Võrumaa malev Tiina PINDIS Urmas KOEMETS Veiko VIRUNURM Kati KALLION

INGMAR MUUSIKUS

Uudised

Põlvamaal harjutati uppuvate purjutajate päästmist

3929 3930 3931 3932 3933 3934 3935 3936 3937 3938 3939 3940 3941 3942 3943 3944

Saaremaa malev Andres JALAKAS Sakala malev Raivo ROOSI Lembe LAHTMAA Eero TAKK Tallinna malev Andrus PAKASTE Andrus RUMM Anti LEVANDI Harri TREISALT Heidi TORMET Härm TIIDEMANN Kaido TROPP Katriin IVANOV Raul LINDSALU Reimo REITSNIK Sigrid HARTMAN-ZUDOVS Tiit ROSENBERG

3945 3946 3947 3948 3949 3950 3951 3952 3953 3954 3955 3956 3957 3958 3959 3960

Viktor IVANOV Tartu malev Tõnis MUUG Võrumaa malev Tõnis PIIRMANN Uku VISLAPUU Andu VÄRTON Ainar SADONSKI Ilmar KOORT Erki AHMAN Urmas VAHTER Eriteenetemedal Harju malev Ülle RAJASALU Tallinna malev Erki VAIKRE Peastaap Armin SAARITS Meelis NIINEMETS

3961 3962 3963 3964 3965 3966 3967 3968 3969

762 763 764 765

Kaitse Kodu! 6/2014

Uudised

KASP spordimängudelt toodi kõrgeid kohti

MARGUS PURLAU

Juuni lõpul Leedus sealse vabatahtliku kaitseorganisatsiooni KASP XXIV spordimängudel võitsid Eestit esindanud kaitseliitlased kaks teist kohta, ühe kolmanda koha ja eriauhinna. Kaitseliidu esindusmeeskond tõi koju individuaalse II koha ülemate laskevõistlusel (srs Indrek Roos, Tartu malev), II koha ja karika meeste sõjalises kahevõistluses (srs Indrek Roos, kpr Jaanus Roos ja rms Kristjan Roos Tartu malevast), eriauhinna meeste sõjalises kahevõistluses osalenud naistele (Kerli Prants, Helen Saal ja Janeli Säärits Naiskodukaitse Tartu ringkonnast) ning III koha ja karika rammumehe võistlusel (mjr Janno Rosenberg, srs Indrek Roos ja kpr Jaanus Roos Tartu malevast ning kpr Henry Tammann Alutaguse malevast).

KAITSELIIT

Kaitseliidu esindusmeeskond koosnes 28 liikmest, nende seas ka Tartu maleva pealik Janno Rosenberg, reservmajor Arni Ilves ning Kaitseliidu peastaabi kehakultuuri ja spordi arendusspetsialist Meelis Jukk. Leedu vabatahtlike spordimänge korraldatakse igal aastal ja osalejate põhituumik on Leedu vabatahtliku kaitseorganisatsiooni liikmed riigi kuuest regioonist.

Kaitseliit võttis nendest osa kolmandat korda. Lisaks eestlastele olid kutsutud osalema Läti ja Gruusia.

Juuli esimesel nädalavahetusel peeti Tartumaal Unikülas Kaitseliidu meistrivõistlused suundorienteerumises, mille võistkondlikus arvestuses võitis Tallinna ja Järva maleva ees Tartu malev.

Individuaalarvestuses oli võistlusklassis D18 parim Tiiu Naagel Saaremaa malevast ja klassis D35 Pille Illak Valgamaa malevast. Meeste klassis H18 oli võidukas Enar Nõmmiste Tartu malevast ja vanuseklassis H40 tema malevakaaslane Rain Eensaar.

Jõukatsumisel osales ligi 50 orienteerujat kaheksast malevast. Võistluste ladusa korralduse eest seisid hea Kaitseliidu Tartu malev ja OK Ilves.

Kaitse Kodu! 6/2014

Kaitseliidu parimad jalgpallurid on Järvamaal Kaitseliidu 2014. aasta karikavõitja jalgpallis selgus 14. juunil, kui finaalis kohtusid tuntud jalgpallimalevad Järva ja Pärnumaa. Väravateta normaalaja järel penaltiseerias oli täpsem Järva malev.

Kolmanda koha mängus edestas Saaremaa Raplat 2:0. Järvast olid ka turniiri edukaimad mängijad kesktormaja Marion Adusoo ja väravavaht Marti Ilves.

Parim Pärnumaa maleva mängija oli Hans-Joosep Pärna. Tulihingelisima toetaja ja õpetaja tiitli sai Rapla maleva relvur Tarmo Tammus. Osales kaheksa malevat.

RAUNO VAHTRE

Suundorienteerumises olid võidukad tartlased

Peaaegu 20 aastat tagasi peeti Kaitseliidus maha eelmised malevatevahelised võistlused. Seal sai võidukarika Sakala malev, mis koondas enda alla toonased Viljandi Tuleviku jalgpallurid. Taasalustatud karikavõistlused peeti Raplamaal Kehtna vallas Kaereperes Valtu palliplatsil. Asjakohase tagalatoetuse tagas Rapla malev.

Karikad ja auhinnad andis jalgpalluritele üle Kehtna vallavanem Indrek Kullam.

9

Mõtisklus

Mis võimalused on õunal kaitsta end maa eest, mis teda enda poole tõmbab?

Kellest sõltub riigi julgeolek?

RIINA KÜTT Moskva Rahvusvahelise Naisteklubi juhtkomitee liige alates 2012. aastast

K

ord häälekamalt, kord tagasihoidlikumalt on meil kõne all julgeoleku ja riigikaitse küsimused. Väliskeskkond tingib paljutki ja vähemalt sama olulised arutelude ergutajad on ressursside jaotamise otsused. Kui miski mõjutab harjumuspärast tasakaalu või on vaja teha olulisi valikuid, leidub ikka keegi, kes tõstatab küsimuse: oleme me üldse kaitstavad ja mis on selle pingutuse sügavam mõte?

kuidas asjad käivad ja mida võid oodata oma perekonnalt, sõpradelt, tuttavatelt ja üleaedsetelt. Mida rohkem on sama kultuuri kandvaid inimesi, seda rohkem korratakse ühiskonnas ühtesid ja samu või väga sarnaseid tegevusi. Mida rohkem korratakse, seda tihedam on tervikmuster ja seda jõulisemana võib tunda ennast iga üksikisik.

Kui julgena peaks tundma end Eesti ja eestlane olukorras, kus nii idast kui ka läänest vaatab vastu sedavõrd tugev kultuurimuster, et seal vahel end tervikliku ja tugevana tunda on katsumus? Kus suunas keerata selg ja kuhu poole pöörata pilk? See küsimus on läbi ajaloo ikka ja jälle üles kerkinud.

Hetkel ega nähtavas lähitulevikus pole midagi peale hakata tõsiasjaga, et meid ei ole maailma mastaabis vaadatuna kuigi palju – umbes ±1 Pikas perspektiivis vaadatuna olid alles eile valitmiljon inimest pidada olema lubatud viga India senud koloniaalajastu staarid britid. Mitte ükski rahvaloendustel. See tähendab, et teine rahvas ei suutnud nii osavalt ära üks miljon rohkem või vähem on kasutada vallutatud rahvaste sisemisi mbes selline suurusjärk, millest mööda võimustruktuure, kultuurimustreid ja ±1 miljon vaadates ja mida mitte arvestades ei inimloomuse seaduspärasusi. Tulemueksita seal ühegi põhimõtte vastu. seks olid valgetes kinnastes emamaa inimest Koolifüüsikast on meil kõigil teada pidada olema hiiglaslikud kasumid, mis loodi kellegi peamised nähtava ja mõõdetava lubatud viga India teise kätega. Isegi kupja moraalselt maailma reeglid. Teiste hulgas ka küsitav amet oli kohalikele delegeeriNewtoni liikumisseadused. F = ma rahvaloendustel. tud. Vallutajate kultuurimuster suunas – see on valem, mida keegi meist ei neid küll olema võrdlemisi kenad võisoovi tunda omal nahal liikluses teise sõidukiga detute vastu, kuid näilisest aktsepteerimisest hookokku põrgates. Kindlasti ka mitte sõjalise rünlimata oli neil endal vägagi selge, kust jooksis piir naku korral. „meie“ ja „nende“ vahel.

U

Mis on meie võimalus sellises olukorras, kus kõrvalolevate rahvaste „massid“ on sadades kordades suuremad võrreldes nende omaga, keda meie saame kaasata? Mille arvelt kasvatame meie oma jõudu, kui mass on väike ja rahakoti paksus kiirust märkimisväärselt kasvatada ei võimalda? Ükskõik, kui suur ka ei ole sallivus erinevuste vastu, inimestel on kalduvus eelistada omakultuuri. Loevad just igapäevased nüansid. Lihtne on elada, kui tead, 10

Kuigi halvimad sündmused meie ajaloos on toimunud väga paljude isiklike kannatuste hinnaga, on meil, eestlastel, siiski hästi läinud, et ei lääne- ega idapoolsed kolonisaatorid pole meie vastu kunagi olnud lahked ega lugupidavad.

Isegi mitte fiktiivselt. See on võimaldanud meil hoiduda neisse sulandumisest ja aidanud kududa iseolemiseks piisavalt tihedaks meie oma kultuurimustrit.

Kaitse Kodu! 6/2014

toimib sama vältimatult nagu ühendatud anumate seadus.

Kellest sõltub riigi julgeolek? Või siis konkreetsemalt: kellest sõltub Eesti riigi julgeolek? Otsuse langetamise protsess pakub uurimis- või õpetamisobjektina huvi mitme eluala inimestele. Viimase aja teadustööde tulemusena on tõenduspõhise kinnituse saanud käibetõde, et inimesed lähtuvad otsuste tegemisel eelkõige emotsionaalsetest kogemustest, mitte kainest mõtteteNii kurb kui see ka pole, jätkub majanravitatsioo- gevusest. Kaalutlevalt ja analüütiliselt duslik ekspansioon, küll mõnevõrra tehakse otsuseid ainult siis, kui teabe niseadusest hulk on piisavalt väike, et seda kõike muutunud vormis, tänapäevalgi. Tulelähtudes museks on maailm, kus ühed rahvad ja hõlmata ja seostada ning otsus ise ei riigid on heal järjel ja rammusad nagu ei saa me suure ole elumuutvalt tähtis. Kõik need valihästi väetatud taimed, teised aga kuju- massiga naabrikud, mille eel- ja/või järeltingimuste tavad endast õhukese pealispinna all tele nende „õuna- analüüs käib normaalsel inimajul üle peidus olevaid tühimikke, millesse võib jõu, tehakse n-ö tunde järgi. Kogenud isu“ pahaks panna. inimene kasutab otsustamisel alaettevaatamatuse korral sisse kukkuda kogu ülejäänud tegelikkus. Juustusarteadlikult fakte, mittekogenu otsib naselt auklik ja tasakaalustamata riikide süsteem tõenäoliselt abi väljastpoolt – tähtsatelt teistelt või ei takista suurest mängust ajutiselt kõrval olevaid kõrgematelt jõududelt. poliitilisi juhte ja propagandamasina poolt üles Mis võimalused on õunal kaitsta end maa eest, mis köetud rahvamasse isukalt „tegijate“ saavutusi teda enda poole tõmbab, olukorras, kus puu, mille piidlemast ning plaani pidamast: „Aga ükskord külge ta kinnitub, soovib vaid üht – levitada oma algab aega...“ geneetilist mustrit? Mille eest või kelle vastu peaks Rahumeelne tasakaal on habras ja seda mõjutavad ta end õigupoolest kaitsma? See, kellest sõltub jõud on tugevad. Kõik head plaanid, lahked lubaduEesti riigi julgeolek, on küsimus, millele ei ole ratsed ja vastastikku kasulikud koostegevused võivad sionaalset vastust. Tegutsevad need, kes usuvad, et kiirelt ning vältimatult teiseneda. Kui helivõimenEesti on kaitstav. dussüsteem hakkab sisendina kasutama iseenda väljundit, kaob meile harjumuspärane ja mõistetav tekst ning tulemuseks on kõrvulukustav vilin. Kui riik või riikide kogum kasutab oma otsuste alusena üks ühele teise riigi või riikide kogumi destruktiivset käitumist, ei kuulda enam teineteist, sest osapooled tegelevad üha võimenduva peegeldamisega.

Selleks, et ahelat murda, peab keegi tegema midagi teistmoodi kui seni ja teistmoodi kui partner.

Aga mida teha, kui ajaloos korduvalt läbi harjutatud, majandushuvidest ja rahvuslikust egoismist kantud tugev muster annab suuna kätte?

Mõtisklus

Seda poliitikat, mis on teatud rahvaste elualadelt võimaldanud mõõdutundeta välja kühveldada nii maiseid rikkusi kui hävitada ka kohalike elanike omavahelisi suhteid ja ühiskonda koos hoidvaid kultuurimustreid, on suures mastaabis ja erinevate rahvaste poolt nüüdseks viljeldud juba ligikaudu pool aastatuhandet. See, et meid on koloniseerinud ja ekspluateerinud eelkõige naabrid, ei tee maailma teisi koloniseerijaid ja ekspluateerijaid valgemateks mängijateks.

G

Kui mõtleme suurtele riikidele nagu suure massiga kehadele, tasub taas võtta appi Isaac Newtoni sõnastatud loodusseadused ja valemid.

F = Gm1m2/r². Kõigile teada näite abil lahti seletatuna kõlab see nii: midagi ei ole teha, kui õun ei ole enam puu küljes kinni, sest siis tõmbab maa teda kiiresti ja jõuliselt enda poole, kuni... potsti! Gravitatsiooniseadusest lähtudes ei saa me suure massiga naabritele nende „õunaisu“ pahaks panna. Õhukese rahakotiga väikeriik ei mängi poliitiliselt kunagi samas kategoorias, kus mängivad suured riigid. Siiski oleme oma valiku teinud, sobitame end igapäevaselt rikaste ja ilusate maailma mustrisse, mis on suuresti loodud kolmandate riikide arvelt, ja loodame, et „üks kõigi, kõik ühe eest“ Kaitse Kodu! 6/2014

AUTORI FOTO: MARET VALNER, KARIKATUUR: MEHIS BORN

11

In memoriam

In memoriam

Veebel Juhan Algus 9. mai 1944 — 15. juuni 2014 Meie seast lahkus 15. juunil Kaitseliidu taasasutaja ja Tartu maleva I malevkonna veteranide rühma tegevliige eruveebel Juhan Algus. Kamraad Juhan Algus oli oma nime vääriliselt mitmete kaitsestruktuuride loomise alguses.

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja Kodanike Komiteede liikumise kaudu jõudis ta 17. veebruaril 1990 oma elu olulise verstaposti Kaitseliidu taasasutamiseni, kus ta ka ise kohal viibides asutamisdokumendile allkirja andis. Selle järel pühendas ta mitu kuud Kaitseliidu taasloomisele ajaloolisel Tartumaal. Tänu tema aktiivsusele loodi tänini tegutsevad Kaitseliidu allüksused Elvas, Nõos, Kongutas, Rannus, Kambjas ja Puhjas.

Lisaks viibis Juhan veel mitme allüksuse loomise juures, sest jaksu tal jätkus. Innuka tegutsemise tulemusel hakati teda üsna pea määrama organisatsioonis tähelepanuväärsetele ametikohtadele: Lõuna-Tartumaa lipkonna ülema asetäitja, kogu Kaitseliidu ajaloopealik ja Kaitseliidu keskkogu sekretär. Seda kõike saavutas ta ainult pooleteise aastaga. Juhan osutus ka esimeseks ja peamiseks Naiskodukaitse taastamise initsieerijaks.

Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal tulid uued ülesanded. Esmalt määrati Juhan Algus Kaitseliidu esindajate grupi koosseisu vastloodud kaitsejõudude peastaabi juures, millele järgnes õppimine kaitsejõudude esimesel allohvitseride kursusel Võrumaal Meegomäel. Pärast kursuse lõpetamist jõudis Juhan oma teise militaarselt olulise verstapostini, mis osutus tähtsaks kogu kaitseväele — see oli Kuperjanovi jalaväepataljoni taasloomine 1992. aastal. Ei möödunud palju aega, kui Juhan määrati veel ühe Eesti väeosa loomise juurde — selleks sai Tartu üksik-jalaväekompanii, hilisema pataljoni asutamine 1993. aastal. Ka tegevväelasena jäi ta hingelt üdini kaitseliitlaseks ja aitas malevaid vastavalt oma võimalustele. Patriootlikku Juhan Algust jätkus ka n-ö kolmandasse sektorisse ehk kodanikuühiskonna ettevõtmistesse, mida kõige paremini ilmestavad Kaitseliidu veteranide klubi ja Julius Kuperjanovi seltsi loomine. Tema tegemisi on pärjatud Kaitseliidu, kaitseväe ja seltside autasudega.

Kõigest eelmainitust kirjutas Juhan ka oma ajaloo. Aastate jooksul pani ta kokku mahuka materjalikogumiku mitmes käsikirjalises köites ja jagas seda nii sõpradele kui osaliselt ka avalikus meedias. Lisaks dokumentidele sisaldavad need palju arvamusi ja hinnanguid ning hulgaliselt mälestusi sündmustest, mis kujundasid meie kaitsestruktuuride ja riigi ajalugu.

Nüüd oled ka sina, Juhan, ajalooks saanud. Isamaa ei unusta sind. Puhka rahus!

Juhan Algus maeti 18. juunil Tartu Pauluse ehk Ropka-Tamme kalmistule.

In memoriam

Leitnant Valdur Kilk 15. juuli 1960 — 10. juuni 2014 Kaitseliidu Sakala malevat on tabanud raske kaotus. 54. eluaastal murdis raske haigus Kaitseliidu Sakala maleva juhatuse liikme leitnant Valdur Kilgi. Valdur sündis Viljandi maakonnas Abja-Paluojal.

Tema noorus- ja kooliaastad möödusid Lõuna-Viljandimaal Karksi, Abja ja Mõisaküla kandis. Tema emapoolne vanaisa oli võidelnud Eesti eest Vabadussõjas, isapoolne vanaisa aga langenud 1937. aastal Venemaal repressioonide ohvriks. Valduri isa arreteeriti 1947. aastal ja ta pidi vaevlema seitse aastat Inta vangilaagris. See kõik oli jätnud jälje noore mehe hinge. Pärast Nuia keskkooli lõpetamist õppis Valdur Kilk Eesti Põllumajanduse Akadeemias metsandust ja töötas pärast diplomi saamist 1983. aastast Mõisaküla metskonnas abimetsaülemana. Hiljem töötas ta Häädemeeste kolhoosi aiandi juhataja ja Nuia EPT autokolonni ülemana. 1991. aastal asus ta tööle maksuametisse ja 2002. aastal edutati ta Viljandi maksu- ja tollibüroo juhatajaks, kus ta töötas kuni surmani. Oma vastutusrikka töö kõrval elas ta igati täisverelist elu, matkas, tegeles spordi ja muusikaga ning uuris lähiajaloo seiku. Selle kõrval kasvatas ta üles kolm last.

1992. aastal astus Valdur Kilk Kaitseliitu. Selle kohta on ta ise kirjutanud järgmist: „Kaitseliitlane olen alates 12. maist 1992. a.

Võtsin ise kontakti malevkonnapealikuga, kuna see otsus tuli läbimõeldult, mitte hetkemeeleolu ajel. Arvan, et valmisolekust kaitsta kodu ja kodukandi inimeste julgeolekut algab meie väikese riigi kogu sisemine tasakaal ja võime seista vastu igasugusele ohu allikale.“ Ja lisas samas: „Ise tahan austada distsipliini ning kodukorra reegleid, ennast täiendada, õppida ja pidada enda kaitseliitlaseks olemist aukohuseks langenud ja hukatud Eesti sõdurite, kaugel nälga surnud naiste ja laste ning siinsamas kodulävel tapetud isade-emade ees.“ Need sõnad iseloomustavad Valdur Kilki parimal moel, sest nende järgi ta ka käitus. Alustanud tavalise kaitseliitlasena, oli ta peagi rühmapealik, siis kompaniipealik ja alates 2002. aastast Karksi malevkonna pealik. Ta on olnud Karksi malevkonna ja Kaitseliidu Sakala maleva juhatuse liige ning lühikest aega ka Noorte Kotkaste Sakala maleva pealik. Noorte kasvatamine ja riigi tuleviku julgeoleku tagamine olid talle väga südamelähedased.

Sihikindel ja süsteemne õppimine andis talle Eesti ohvitseri pagunid ja auastmekõrgendused. Seda pidas ta endale suureks auks ja peaaegu alati oli ta esinemas tähtsamatel ja ka vähemtähtsatel üritustel. Tänu tema visale tegevusele taastati Karksi-Nuias Vabadussõja mälestusmärk. Valdur oli alati heatahtlik, abivalmis ja nõukas oma kaasvõitlejatele. Tema teeneid on hinnatud Kaitseliidu Sakala maleva teenetemärgiga. 2003. aastal autasustati teda Kaitseliidu III klassi teenetemedali, 2005. aastal Kaitseliidu Valgeristi III klassi teenetemärgi, 2008. aastal Kaitseliidu II klassi teenetemedali ja 2010. aastal Võidutule tooja medaliga. Valdur Kilk on jätnud selge ja tõsise jälje Kaitseliidu Sakala maleva ajalukku. Mälestus temast jääb kestma.

Valdur, sa oled võidelnud head võitlust. Puhka rahus!

KAITSELIIDU SAKALA MALEV

12

Kaitse Kodu! 6/2014

Inimene HELJA KAPTEIN

Anu Saue sai aasta naiskodukaitsjaks tänu mitmekülgsusele 2013. aasta naiskodukaitsja tiitli pälvis spordilembene Anu Saue Lääne ringkonna Hiiumaa jaoskonnast.

HELJA KAPTEIN Naiskodukaitse Lääne ringkond

A

nu Saue meenutab tunnustuse väljakuulutamiselt, et oma nime kuuldes olla tal jalad nõrgaks läinud. Ta räägib, et väärikaid ja tublisid naiskodukaitsjaid on palju ning tema väljavalimine oli talle suur üllatus. „Pildile tõstetuna tunnen kohustust veel enam pingutada,“ ütleb ta.

Anu Saue töötab keskkonnaametis nii Läänemaa kui ka Hiiumaa veespetsialistina. Tähendab see peaasjalikult nii joogivee, seega põhjavee, heitvee kui ka pinnavee kvaliteedi ja kvantiteedi jälgimist, probleemide ennetamist ja lahendamist. Anu ja Toivo kolm last on kodust läinud ja lapselapsedki jõuavad harva külla.

Kolmel korral nädalas käib Anu noorte orienteerumistrenni juhendamas, mis aeg-ajalt eeldab Kaitse Kodu! 6/2014

eelnevalt maastikul märkide mahapanemist ja pärast trenni nende äratoomist. „Nendel päevadel pärast tööaega enam midagi teha ei jõuagi,“ räägib Anu. Nädalavahetustel on tihti võistlused. Suvel käib ta mõned korrad nädalas tennist ja Kärdla naiskonnaga jalgpalli mängimas. Aga Anul on veel üks ekstreemsem hobi: ta käib aised olid kevadest sügiseni hommikuti iga ilmaga meres ujumas. Anul jääb mõnusad, aega ka teleri vaatamiseks, kodukorraldataaias tegutsemiseks, lugemiseks ja tud üritused olid hädavajalikeks käsitöödeks, nagu kudumine, heegeldamine ja õmb- huvitavad ning minu oskusi ja lemine.

N

Väärtuslik kaaslane

kogemusi oli ka vaja.

Naiskodukaitsesse astus Anu peaaegu juhuslikult, sest talle oli jäänud mulje, et seal on pidev toidukeetmine või püssidega tulistamine. „Hiiumaa noorkotkaste ja kodutütarde juht kutsus mind appi noortelaagreid korraldama ja siis selgus, et polnudki vaid supikeetmine,“ meenutab ta. „Edasi 13

Inimene

pelga ettetulevaid raskusi. „Ta läks aastaid tagasi koormusmatkale, mis oli talle tundmatu ettevõtmine,“ meenutab Mustkivi. „Oma teadmiste ja oskustega on Anu noorematele naiskodukaitsjatele ja noortele toeks ja eeskujuks.“ Kaitseliidu õppusel Orkaan läks Anu koos oma noorte orienteerujatega maastikuluurele. „Siiani polnud kaasatud suurõppustele noori, aga tema läks oma noortega metsa,“ ütleb Mustkivi. „Anu on kiire taibuga ja julgeb võtta vastutust nii enda kui ka noorte eest.“

T

HELJA KAPTEIN

Anu on olnud aastaid änavu on tubli noortejuht ja naisrõõmu tookodukaitsja, kellelt ka nud pojapokaitseliitlased nõu küsija sünd ja lapsevad. „Ta on julgustav, aktiivne ja sealjuures alati laps Eliise tulek sõnapidaja, toetav ja abis- Eesti meistriks. tav,“ ütleb Naiskodukaitse Lääne ringkonna aseesinaine Karin Rünkorg. Anu Saue on tegelnud pikki aastaid Kärdla linna noortega, ergutanud neid sportima ja süstinud neisse isamaa-armastust. „Anu suudab alati sisendada kaaslastesse positiivset energiat, jagada praktilisi oskusi ja teadmisi,“ ütleb Rünkorg.

läks iseenesest – naised olid mõnusad, korraldatatud üritused olid huvitavad ning minu oskusi ja kogemusi oli ka vaja.“ Lääne ringkonna instruktor Svetlana Mustkivi iseloomustab Anu Sauet kui naist, kes enesekindlalt ja rahulikult täidab endale võetud ülesandeid ega

Lääne ringkonna esinaine Mare Laide ütleb, et kuigi Anu on nii mõnestki liikmest vanem, on ta sportlik ja ettevõtlik. „Tema positiivsus, pealehakkamine ja väsimatu tegutsemine on sütitavad,“ ütleb Laide. Ta räägib, et hämmastav on Anu mitmekülgsus, sest ta on aastaid oma ringkonda esindanud staabiassistentide, sõjalis-sportlikel ja toitlustusvõistlustel. Ta on noortejuht ja Noorte Kotkaste malevapealiku abi, jaoskonna juhatuse liige ja spordigrupi juht.

Aasta naiskodukaitsja Anu Saue on mitmekülgne: jõuab toitu valmistada, lastega sportida, võistlusi korraldada ja õppustel käia

14

Kaitse Kodu! 6/2014

Tartus õppimise ajal sai Toivost Anu seaduslik abikaasa, kes kodukoha patrioodina soovis pärast lõpetamist kindlasti Hiiumaale tagasi minna. „Kiitusega ülikooli lõpetanud noormehe selline soov tundus küll suunamiskomisjonile väga imelikuna,“ meenutab Anu. Toivo Saue lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia maakorraldajana. Praegu on ta pensionär, kes käib aeg-ajalt kellelgi maad mõõtmas ja piire näitamas. Tema hobiks on, nagu Anulgi, orienteerumine ja ta joonistab mitmesuguseid orienteerumiskaarte Hiiumaal ja mandrilgi. „Kõik Hiiumaal kasutusel olevad matkaradade, turismi- ja orienteerumiskaardid on tema tehtud,“ kinnitab Anu. Toivo ajab asju ka vallavolikogus, aga ise räägib pidevalt, et tahaks rahulikult lihtsalt olla ja mitte sehkendada. „Meid Toivoga rõõmustab, kui lastel ja lastelastel on midagi õnnestunud, kui trennilastel läheb võistlusel hästi ja neid kiidetakse,“ sõnab Anu. Tänavu on rõõmu toonud pojapoja sünd ja lapselaps Eliise tulek Eesti meistriks.

HELJA KAPTEIN

Anule ei meeldi endast rääkida, siiski möönab ta, et sporti on teinud juba lapsest saati. Millalgi oli hommikuvõimlemine kangesti moes ja treener soovitas käia hommikuti jooksmas. „Hommikune ärkamine pole mulle kunagi raske olnud, nii hakkasingi hommikuti õues jooksmas käima,“ ütleb ta.

Kaitse Kodu! 6/2014

KARIN RÜNKORG Naiskodukaitse Lääne ringkonna aseesinaine

Naiskodukaitse Lääne ringkonnal on aus, hea ja kindel Anu Saue. Ta on ikka millegi arendava, kasuliku ja õige asja ajamisega seotud, sealjuures alati sõnapidaja, toetav ja abistav. Kui ta on midagi lubanud, saab see kindlalt tehtud.

Inimene

Anu Saue sündis Kehra alevikus, kuid viieaastasena kolis ta pere Tallinna. Kuni Tartusse kõrgkooli astumiseni oli ta tallinlane. „Tartus õppides tundsin, et Tallinn mulle enam ei meeldi ja sinna ma tagasi minna ei taha,“ meenutab ta. „Hiiumaale sattusin tänu tagasihoidliku Hiiumaa poisi äravõrgutamisele jaaniööl.“

Kommentaar

Spordipisikuga pere

Anu Saue on tegelnud pikki aastaid Kärdla linna noortega, ergutanud neid tervislikkusele ja süstinud neisse isamaalisust. Anul on alati aega minna noortega metsa, võistlustele või lihtsalt ära kuulata nende rõõmud ja mured. Siiani viib ta läbi orienteerumistreeninguid, tehes need põnevaks ja viies lapsi ka trenniväilisel ajal suusatama ja õpetades soojemal ajal neile lõkke süütamist, metsas looduse kuulamist ja muid vajalikke tarkuseteri. Anu suudab sisendada noortesse alati positiivset energiat, isegi siis, kui ta on põlvini läbi soo sumbanud. Võib loota, et igast Kärdla noorest, kes saab osa Anu õpetustest, saab kord tugev ja terve Kärdla kodanik.

Anu on olnud aastaid mitte ainult tubli noortejuht, vaid ka naiskodukaitsja, kellelt kaitseliitlasedki nõu küsivad, kui on tegemist näiteks maastikutundmisega. Anu on väga hea meeskonnakaaslane, kelle peale võib alati loota. Kui ta mõnd asja teha ei saa, ütleb ta seda kohe ega hakka andma katteta lubadusi. Iialgi ei jäta ta kaaslasi hätta, kui näeb, et abikäsi napib. Ta jagab oma napi planeeritud ajanatukese erinevate ettevõtmiste vahel targalt.

Anu ütleb ürituste ettevalmistamisel kohe välja oma seisukoha ja arendab lõbusat vestlust kuni lõpliku põneva teostuseni. Ta on julgustav, aktiivne ja kaasab ka teisi uutele katsumustele. Naiskodukaitse välitoitlustamise erialavõistlustel saavutas Lääne ringkonna Hiiumaa jaoskonna võistkond Anu eestvedamisel auväärse ll koha.

Anu oli aasta naiskodukaitsja Hiiumaa jaoskonna esitatud nominent ka kolm aastat tagasi ja tundub, nagu ei oleks midagi muutunud. See naine on väsimatu, tema entusiasm ja ind raugematud.

Anu on ka armastav abikaasa, hooliv ema oma kolmele lapsele ja hea vanaema lapselastele. Ta on suureks eeskujuks meile kõigile.

15

Inimene

Pärast jooksmist peab loomulikult pesemas käima – pesema jaheda veega. „Äratab hästi üles ka ilma kohvita,“ ütleb Anu muigamisi.

Meres kevadest sügiseni ujumas käima hakkas ta puhtast kokkuhoiust – põhjavesi on ju loodusressurss, mida peab hoidma. „Kuidas siis mina, veespetsialist ja põhjavee geoloog, seda raiskan,“ lisab Anu. „Kuidas lasen puhast põhjavett niisama kergelt niiskele ihule, pumbatakse see ju reoveepuhastisse ja hakatakse puhastama – kaasneb elektrikulu,“ arutleb ta edasi. „Ega ma aasta läbi meres käi. Kui ikka eegi sõprajalad vette minnes külmetama dest, treeningukaaslastest hakkavad, ma veel ujuma ei lähe.“ Talvel, kui lund on, meelega kolleegidest ei dib talle ujumise asemel paljamäleta, et Anu oleks jalu lumes käia ja end lumega hõõruda. „Ega ma päris iga häält tõstnud. päev ka sellist „enesepiinamist“ tee. Kui ikka ei viitsi või on pikk õhtu olnud või väljas tormab, käin lihtsalt duši all,“ lisab Anu.

K

Kodus mehega kahekesi Kodus on Anu nüüd abikaasa Toivoga kahekesi, sest kõik kolm last on juba suured ja kodust ammu välja läinud. „Vanima lapse Elo ja noorima Eveli saatsime juba pärast põhikooli mandrile riigikooli, Nõo reaalgümnaasiumi õppima. Keskmine laps, poeg, lõpetas keskkooli Kärdlas, sest keegi peab ju kodus ka vanemaid aitama,“ selgitab Anu naljaga pooleks.

Kõrgkooli edasiõppima minek oli kõigil kuidagi loomulik jätk, muid variante polnud isegi kaalumisel. „Lapsed on erineva aja ja edukusega lõpetanud Tartu Ülikooli ja praegu on nad tööinimesed,“ ütleb Anu. Vanem tütar on Eesti orienteerumiskoondise treener ja et see on projektipõhine töö, siis põhipalka teenib ta hoopis ühe Soome klubi treenerina.

Poeg on Brüsselis euroametnik ja noorem tütar Eveli Saue, kes teinud nime laskesuusatajana, ITfirmas süsteemianalüütik.

Anu ja Toivo on ka vanavanemad, kelle vanimad lapselapsed õpivad juba Tartu Ülikoolis, noorematest on üks teise klassi poiss ja teine pissib alles mähkmetesse.

Anu ütleb naljatamisi, et mäluga on tal lood halvad.

Eks piinlikke möödarääkimisi ja valestimõistmisi ole ikka olnud ja kohalike naljadega harjumine võtab aega. Et neid vähem oleks, on mind õpetatud, et väljendada tuleb ennast täpselt. „Head nalja ma armastan, aga mulle ei meeldi matslikkus, rumalad sõnad ja väljendid, oma lubaduste murdmine,“ ütleb ta. „Eks ma ole veidi teistmoodi lastetoaga.“ Kuigi keegi sõpradest, treeningukaaslastest ega kolleegidest ei mäleta, et Anu oleks häält tõstnud või vihastanud, räägib ta, et kurja häält ikka teeb.

16

„Lähen endast välja, kui tean kindlalt, et kedagi süüdistatakse ülekohtuselt,“ ütleb ta. „Ma võin suhtlemise katkestada, muutuda ametlikuks või isegi irooniliseks. Olen see, kes andestab, kuid ei unusta.“ Ka reisida Anule meeldib, kuigi puhkamas ta suurt võõrsil polegi käinud. „Olen käinud orienteerumisvõistlustel, näiteks veteranide maailmameistrivõistlustel Põhjamaades ja Saksamaal ning Kärdla noortega koolispordiliidu maailmameistrivõistlustel Portugalis ja Iisraelis. Näinud ja reisinud on ta ka Belgias, Prantsusmaal ja Itaalias.

Kaugeim reisisiht on olnud Kanada, seal käis Anu vaatamas olümpiamänge. „Ega ma ise oleks seda reisi ette võtnud, kuid lapsed kinkisid juba ostetud lennukipiletid.“

N

ädalavahetustel on kas orienteerumisvõistlused või naiskodukaitsjate ettevõtmised.

Anu on aktiivne ja nädalavahetustel on kas orienteerumisvõistlused või naiskodukaitsjate ettevõtmised. „Kodust ärakäimiste kohta olen kunagi öelnud, et see on palju mõnusam, muidu istuks kodus ja koristaks,“ nendib ta. „Nüüd tuleb see töö nädala sees teiste asjade vahel ära teha ja nädalavahetusel kodustest tegevustest puhata.“ Kaitse Kodu! 6/2014

aitavad keha ja hinge Igal taimel ja igal toiduainel on meile — meie kehale ja emotsioonidele — mingi mõju. Ühed mõjuvad meie keha loomulikule tasakaalule halvasti, teised hästi. Ravimtaimed kuuluvad nende viimaste hulka.

KRISTJAN PRII

Loodus

Ravimtaimed Mõne väiksema sisselõike korral saab kasutada looduses leiduvat ämblikuvõrku, mis oma olemuselt sarnaneb meie kehas olevate veresoontega. Ämblikuvõrk tuleb haavale peale mässida ja see aitab peatada verejooksu.

Liigesevalu vastu aitavad kasepung ja angervaks

üleelaja

K

rautmanni massaaži- ja terviseakadeemias pärimusmeditsiini õppiv Kristiina Tarvis tunnistab Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ravimtaimede ja metsatarkuste koolitusel, et tegelikult ei ole ravimtaimi olemas. „Ravimtaimedeks kutsutakse lihtsalt neid taimi, mis avaldavad meie kehale häda korral positiivset mõju,“ selgitab ta. Seetõttu võib öelda, et ravimtaimed on pigem metsikud taimed, mida ei ole aretatud.

Neis on säilinud muistsed omadused, toimeained ja koostis.

Kasepungatinktuur on hea liigestele. Seda võib lihtsalt peale määrida või sellega kompressi teha.

Kristiina soovitab kasepungatinktuuri teha vii-

Korja seda, mida saad Kristiina käib taimi korjamas metsas või põldudel, mis on maanteedest võimalikult kaugel, kuigi tal on neid ka koduaias. Vabas looduses kasvanud taimedel on hoopis teistsugune maitse. Linnas hakkavad neile parataavimtaimede matult heitgaasid külge.

R

puhul kehtib

Üldine reegel on, et ka vana uskorjatakse seda, mis on kumus, et sarnane taimel parasjagu kasvujärgus. Varakevadel, kui ravib sarnast. kõigepealt tulevad välja pungad, korjatakse pungi, kui lehed, siis lehti, seejärel õisi jne. Nii säilib kogu taime kasvuenergia, sest toitained on suunatud sinna, mis parasjagu kasvab. Juuri korjatakse seetõttu sügisel või varakevadel, kui lumi on sulanud.

Liigtarvitamise korral on kõik taimed vähem või rohkem ohtlikud. Kristiina on tähele pannud, et nendel taimedel, millel on tugev lõhn, on ka tugevam toime. Need taimed on pigem mürgised ja nende kasutamisel tuleb olla eriti ettevaatlik.

Tugev lõhn ongi hoiatuseks.

Ravimtaimede puhul kehtib ka vana uskumus, et sarnane ravib sarnast. Kortsleht aitab hästi haavandeid parandada, sest nahk haaval või selle ümbruses on kortsus ja sarnaneb kortslehele.

Kaitse Kodu! 6/2014

Angervaks aitab hästi palaviku vastu ja leevendab valu

17

Loodus

Pärimusmeditsiini õppiv Kristiina Tarvis tutvustas ravimtaimi ja metsatarkusi Pärnumaa naiskodukaitsjatele 3. juunil Pulli külas

naga. Panna peotäis kasepungi viina sisse paariks kuuks seisma ja seejärel ära kurnata. Selline jook reguleerib hästi seedimist. Kui viin enne kurnamist ära peaks aurama, võib pungadele lihtsalt uue peale valada.

M

etsas Suvel, kui on värsket angervaksa, võib temast matkateha teed või tõmmist. tes on Seda saab peale määrida jalgu on võimalik ja ka juua. Angervaksa valuvaigistav toimeaine jahutada mõnes on sarnane pajus lei- veekogus või duvaga.

Angervaksast lihtsalt õhutada. tehakse ka õli, mis on hea haavade parandamiseks.

Angervaksa õitest saab aga siirupit. Limonaadimaitselise joogi valmistamiseks tuleb õisi pärast korjamist keeta tükk aega vähese veega madalal tulel. Seejärel tuleb õied välja võtta, lisada suhkrut ja keeta veel mitu tundi, kuni vedelik siirupi moodi välja näeb.

Väsinud jalgu jahuta

Lisainfo

2 X KRISTJAN PRII

Metsas matkates on jalgu võimalik jahutada mõnes veekogus või lihtsalt õhutada. Ka võib matta jalad mulla alla, sest muld on mõnusalt jahe. Seejärel tuleb tõsta jalad kõrgemale.

1

NÄPUNÄITEID Saialillesalv on põletikuvastane ja haavu parandav ning pehmendab igati nahka. Mõjub väga hästi nahalõhede vastu. Kõigepealt sulatada hanerasv vedelaks, seejärel panna sinna sisse peotäis või kaks saialilleõisikuid. Lasta ööpäev tõmmata. Kuumutada uuesti ja kurnata saialilleõisikud välja.

Pajukoor (foto 1) sisaldab aspiriini. Võib närida ja lutsutada koorealust osa, et see saaks süljega suu limaskesta kaudu imenduda. Aspiriin on verdvedeldava toimega, see efekt tuleb ka pajukoorega kaasa. Pajukoor alandab palavikku ja võtab valu vähemaks.

Takjajuured (foto 2) on väga head juustele. Need panevad juuksed hästi kasvama ja tugevdavad neid.

Hiirehernes (foto 3) parandab tuju. Kui süüa selle õisi, läheb tuju kohe heaks. Rohu sees käimine rahustab jalgu.

18

Kaitse Kodu! 6/2014

Loodus

Lisainfo

MIDAGI MAITSVAT Umbrohupesto Naat, põldosi, vesihein, juust, päevalilleõli ja sool purustada blenderis. On pähklilise järelmaitsega ja sisaldab palju vitamiine.

Nõgesesalat 4 X KRISTJAN PRII

Hoida nõgesed 1—2 minutit kuumas vees. Lisada soola ja suhkrut ning natuke õunaäädikat, sidrunit, rabarberit või midagi muud hapukat ja päevalilleõli.

Nõgesetõmmist, mis jäi nõgeste kuumtöötlemisest üle, võib juua. See on hästi mõnusa ja pehme maitsega. Seda saab kasutada ka juuste loputamiseks.

2

Kaitse Kodu! 6/2014

3

19

Loodus

Jalgu võib ka taimedega hõõruda. Tuleb valida jahedad ja niisked taimed, nagu vesihein või võilill.

Sobivad ka vesimünt ja piparmünt. Võib teha ka nendest viha, millega siis vihelda või jalgu sopsutada. Vihelda tuleb kuivalt ja kui kellelgi muidu igav hakkab, võib ka nõgest lisada.

Puuki tuleb puua

Kodus on mõnus teha rahustavat jalavanni.

Näiteks piim rahustab ja pehmendab, mõjub kiiresti ja võtab ka tursed alla. Maapiim on parem kui poepiim. Jalgade värskendamiseks võib kasutada ka kapsalehte või panna talla alla sibulalõike.

Puugi eemaldamiseks on lihtne nipp. Puuk tuleb nimelt üles puua. Tuleb võtta niit, teha väike sõlmeke ja jätta algul suur aas. Seejärel panna see ümber puugi ning tõmmata naha ligidalt õrnalt kokku. Puuk tunneb, et miski pitsitab teda kaelast, ja ta laseb ise lahti. See ongi puugi poomine.

Puukide puhul ei pruugi vaktsineerimine tuua sellist tulu, nagu me ootame, sest puugil võib olla mitmeid haigusi. Ainult selle ühe, kindlakstehtud haiguse vastu vaktsineerimine siis kuigi palju ei aita.

4

Ristik (foto 4) on kasulik naistele, kel on günekoloogilised vaevused. Ka kõrge vererõhu puhul saab ristikust abi. Valgetest õitest tehakse tee moodi tõmmist, millel lastakse pikemalt tõmmata.

5

2 X KRISTJAN PRII

Toomingast (foto 5) on abi sääskede vastu. Hea on teha toomingaokstest väike kimp ja sellega sääski eemale peletada. Ka võib teha toomingaõli või külmpressi ja seda endale peale määrida. Toomingaõli valmistamisel tuleb panna marju ja lehti tavalise toiduõli sisse, ajapikku imbuvad toimeained õlisse.

20

Kaitse Kodu! 6/2014

Meditsiin

Pane ennast proovile: kas sina pääseksid parameediku erialakursusele?

Vali üks, kõige õigem vastusevariant.

1. Kui kannatanu on teadvuseta ega hinga, on vaja kohe: a) leida hingamisseiskuse põhjus; b) alustada elustamisega; c) vabastada kannatanu pigistavatest riietest; d) sooritada Heimlichi võte.

Nendele küsimustele pidid vastama kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, kes soovisid asuda õppima rühmaparameediku kursusele. Pane ennast proovile: kas ehk pole ka sinu esmaabikursusest liialt kaua aega möödunud? Õiged vastused leiad järgmiselt leheküljelt.

2. Nimeta elustamise algoritm: … x hingamist : …. x kompressiooni (rinnakule vajutust).

3. Kannatanu on näost väga kahvatu, tema nahk on katsudes külm ja higine ning tal on hingamisraskused.

Esmaabis antav asend: a) panna kannatanu kindlasti selili lamama, jalad veidi üles tõstetud (anda n-ö šokiasend); b) lasta kannatanul valida endale sobiv asend, vajadusel teda toetades.

4. Autoavarii tagajärjel on auto kraavis, oma istmel olev autojuht on uimane, ent kontaktivõimeline.

Esmaabi: a) juhul, kui autoapteegis on kaelalahas, tuleb see paigaldada enne kannatanu liigutamist; b) kannatanut ei tohi mitte mingil juhul liigutada; c) kannatanu tuleb ettevaatlikult autost välja aidata või tõsta, et teha esmane ja teisene traumaülevaatus; d) kannatanut tuleb liigutada (ta autost välja tõsta), kui tema hingamine lakkab; e) hingamise lakkades tuleb alustada elustamisega ilma kannatanut välja tõstmata.

5. Leides suhkruhaige kannatanu teadvusetuna, tuleb abistamiseks: a) asetada kannatanu küliliasendisse, kutsuda viivitamatult kiirabi, katta soojalt; b) kui kannatanu taskus leidub insuliinisüstal, süstida teda viivitamatult ja oodata toibumist; c) asetada kannatanu küliliasendisse, püüda anda juua magusat jooki; d) asetada kannatanu küliliasendisse, kutsuda viivitamatult kiirabi, katta soojalt, määrida ettevaatlikult kannatanu igemetele ja/või suuseinale mett või pehmet kommi vms.

6. Kuumal ja päikeselisel suvepäeval rannas vajub pikalt päevitanud keskealine meesterahvas kokku. Kontrollides selgub, et ta reageerib kõnetamisele ja kergele raputamisele õlast, ent kohe täiesti teadvusele ei tule.

Esmaabi: a) jätta kannatanu selili lamama ja tõsta veidi ta jalgu ja käsi, et ta kiiremini minestusest toibuks; b) jätta kannatanu lamama, püüdes teda rahulikult äratada, ja katta ta soojalt; c) keerata kannatanu külili ja katta soojalt kuni kiirabi saabumiseni; d) teha kaks kontrollhingatamist; e) alustada kohe kaudse südamemassaažiga; f) keerata kannatanu ettevaatlikult külili ja üritada teda päikese eest kaitsta ning jahutada peapiirkonda.

SITUATSIOONIÜLESANNE: vaata pilti!

Oled ärganud varakult ja, nagu korralikule kaitseliitlasele-naiskodukaitsjale kohane, teed tervisejooksu koos oma üliaktiivse koeraga. Vali koerahaukumine sunnib sind treeningut katkestama ja teelt kõrvale kalduma ning ootamatult märkad lõkkeplatsil, kus ümberringi vedelemas tühjad õllepurgid ja -pudelid, lebamas inimkogu… Paar meetrit kaugemal on kaks telki, kust sinu hõikamise peale kostab vaid norinat ja mõni ebamäärane mühatus. Lähenedes märkad, et tegemist on nooremapoolse mehega, kes ei liiguta ja on näost sinakas-kahvatu. Kõnetamisele ta ei reageeri, raputamisele ja näpistamisele vastab vaid ebamäärase mõminaga, ent silmi ei ava.

Kuidas tegutsed edasi? …………………………………….................…………………… …………………………………….................……………………

ANDRUS LEHTMETS

Septembrikuu karge hommik kell 6.30. Maapiirkond, metsavaheline tee, mis möödub riigimetsa majandamise keskuse (RMK) lõkkeplatsist.

…………………………………….................…………………… …………………………………….................…………………… …………………………………….................……………………

Kaitse Kodu! 6/2014

21

Meditsiin

Õiged vastused Küsimused ja vastused koostas Kersti Podmošenski 1. Kui kannatanu on teadvuseta ega hinga, on vaja kohe: a) leida hingamisseiskuse põhjus; b) alustada elustamisega; c) vabastada kannatanu pigistavatest riietest; d) sooritada Heimlichi võte.

Kui kannatanu on teadvuseta ega hinga, tuleb kohe alustada elustamisega. Rindkere paljastamine on loomulikult vajalik, aga see kuulub nagunii elustamistegevuse juurde. Heimlichi võtet kasutatakse siis, kui kannatanu hingamisteedesse on sattunud võõrkeha ja tal puudub köhareaktsioon või köhimine, ettepoole kummardamine ega löögid abaluude vahele pole aidanud. Heimlichi võtet saab kasutada üldjuhul veel teadvusel oleva kannatanu puhul, kes seejuures püüab hingata. Hingamisseiskuse põhjus pole üldjuhul tegutsemise algoritmi mõttes oluline (hingamine võib seiskuda väga erinevatel põhjustel, mida esmaabiandja ei pruugi välja selgitada), oluline on see ainult võõrkeha korral (väikelaste puhul on oluline kontrollida hingamisteid, aga ka see kuulub elustamise algoritmi juurde).

2. Nimeta elustamise algoritm: 2 x hingamist : 30 x kompressiooni (rinnakule vajutust).

3. Kannatanu on näost väga kahvatu, ta nahk on katsudes külm ja higine ning tal on hingamisraskused.

Esmaabis antav asend: a) panna kannatanu kindlasti selili lamama, jalad veidi üles tõstetud (anda n-ö šokiasend); b) lasta kannatanul valida endale sobiv asend, vajadusel teda toetades.

Märksõna „hingamisraskused“ on see, mis üldjuhul välistab šokiasendi andmise, sest selili on kannatanul veelgi raskem hingata. Seetõttu oleks sobivaim asend poolistuli või lausa istudes ettepoole kummargil. Üldjuhul valib kannatanu sellistel puhkudel endale sobiva asendi alati ise.

4. Autoavarii tagajärjel on auto kraavis, oma istmel olev autojuht on uimane, ent kontaktivõimeline.

Esmaabi: a) juhul, kui autoapteegis on kaelalahas, tuleb see paigaldada enne kannatanu liigutamist; Kui üldse, siis on autoapteekides olemas pehme kaelatugi, mis nagunii ei taga piisavat kaitset kaelalülidele, ka ei piisa lülisamba kaitsmiseks lihtsalt kaelalahasest, vaid tuleb tagada terve selgroo liikumatus enne kannatanu autost välja tõstmist. Lisaks tasub järgida põhimõtet, et esmaabiandja ei paigalda kaelalahast, sest tegemist on keerulise ja palju harjutamist nõudva tegevusega, mida teevad ainult õppinud tervishoiutöötajad. b) kannatanut ei tohi mitte mingil juhul kunagi liigutada; Kehtib põhimõte, et traumakannatanut ei liigutata ilma olulise põhjuseta ehk antud väide ei vasta 100% tõele, sest kannatanu päästmiseks ohtlikust olukorrast (näit auto süttimine jne) ja eluspäästva esmaabi andmiseks võib kannatanu liigutamine olla vajalik. c)

kannatanu tuleb ettevaatlikult autost välja aidata või tõsta, et teha esmane ja teisene traumaülevaatus; Esmaabiandjal ei ole mingit tarvidust liigutada kannatanut süstemaatilise traumaülevaatuse tegemiseks, sest sellega võib ta kannatanu olukorda hoopis halvendada. Piisab teadvuse ja hingamise kontrollist ning ettevaatlikust kogu keha ülevaatusest (otsides eelkõige eluohtlikke verejookse, mis tuleks kiiresti sulgeda). Esmane ja teisene ülevaatus on kohalesaabunud meedikute ülesanne, sest vaid neil on võimalik ülevaatusel leitud sümptomite ja vigastustega midagi ette võtta.

d) kannatanut tuleb liigutada (autost välja tõsta), kui tema hingamine lakkab; Üldine esmaabireegel: elupäästva esmaabi andmiseks tuleb kannatanut ettevaatlikult liigutada nii palju, kui on vajalik, ja nii vähe, kui on võimalik. e) hingamise lakates tuleb alustada elustamisega ilma kannatanut välja tõstmata.

Efektiivseks elustamiseks peab kannatanu lamama kõval alusel ja selili. Ka on autoistmel oleva kannatanu hingamisteid väga raske, kui mitte võimatu, avatuna hoida ja kunstlikku hingamist teha.

5. Leides suhkruhaige kannatanu teadvusetana, tuleb abistamiseks: a) asetada kannatanu küliliasendisse, kutsuda viivitamatult kiirabi, katta soojalt; b) kui kannatanu taskus leidub insuliinisüstal, süstida teda viivitamatult ja oodata toibumist; c) asetada kannatanu küliliasendisse, püüda anda juua magusat jooki; d) asetada kannatanu küliliasendisse, kutsuda viivitamatult kiirabi, katta soojalt, määrida ettevaatlikult kannatanu igemetele ja/või suuseinale mett või pehmet kommi vms.

Oluline on asetada teadvuseta kannatanu küliliasendisse ja jälgida tema hingamisteede avatust. Et me üldjuhul ei tea, kas diabeetiline kooma on tingitud madalast või liiga kõrgest veresuhkrust, ei tasu insuliini pimesi süstida, küll aga võib ettevaatlikult määrida igemetele mett vms, mis ei saa takistada hingamisteid (jook, karamellkompvek või suur tükki šokolaadi seega ei sobi).

22

Kaitse Kodu! 6/2014

Meditsiin

6. Kuumal ja päikeselisel suvepäeval rannas vajub pikalt päevitanud keskealine meesterahvas kokku. Kontrollides selgub, et ta reageerib kõnetamisele ja kergele raputamisele õlast, ent koheselt täiesti teadvusele ei tule.

Esmaabi: a) jätta kannatanu selili lamama ja tõsta veidi ta jalgu ning käsi, et ta toibuks minestusest kiiremini; Kuumakahjustuse kahtluse korral ei tasu kindlasti jalgu üles tõsta, vastupidi — pea tuleks tõsta ülespoole, kui see on võimalik. b) jätta kannatanu lamama, püüdes teda rahulikult äratada, ja katta soojalt; Teadvuseta kannatanu (juhul, kui ei kahtlustata traumat vms, mis keelab teda liigutamist) hingamisteede kaitsmiseks tasub keerata kannatanu alati küliliasendisse, samas on tüsilik teda kuumakahjustuse ohu korral soojalt katta. c)

keerata kannatanu külili ja katta soojalt kuni kiirabi saabumiseni; Soojalt katmine on alati kasulik, v.a kuumakahjustuse korral.

d) teha kaks kontrollhingatamist; Kannatanu reageerib kõnetamisele, seega hingab. e) alustada koheselt kaudse südamemassaažiga; Ei ole vaja vist kommenteerida. f)

keerata kannatanu ettevaatlikult külili ja üritada teda päikese eest kaitsta ning jahutada peapiirkonda.

Korrektne tegevus teadvuseta kannatanu ja võimaliku kuumakahjustuse korral.

SITUATSIOONIÜLESANNE (olukord pildil lk 21) Õige tegutsemine Teadvuse kontrolli tulemusena tead, et kannatanu ei ole päris teadvusel, aga igal juhul hingab ja valureaktsioon on olemas. Ümbruskonna vaatlusele ja keskkonnatingimustele tuginedes peab kahtlustama võimalikku allajahtumisseisundit (sellele vihjab ka näovärv). Teadvusetuse põhjus võib olla ka muus (näit alkoholimürgistus jne), ent oluline on järgida alajahtumisega seotud esmaabijuhiseid: kannatanut (sh jäsemeid) ei tohi ilma asjata liigutada ja kannatanu tuleb võimalikult ruttu edasise alajahtumise vältimiseks soojalt katta.

Et kannatanu juba on külili, pole teda kindlasti vaja liigutada, kuid tuleb katta soojalt.

Helistada võimalikult kiiresti hädaabinumbril 112, andes edasi info võimaliku allajahtumisseisundi kohta.

Oodata kiirabi ja jälgida pidevalt kannatanu seisundit, eelkõige hingamist, ning püüda teda uuesti ettevaatlikult äratada.

Juhul kui kannatanu hingamine raskeneb (muutub lõrisevaks vms), püüda esialgu ettevaatlikult kannatanu alalõuga tõstes (pead kuklasse viies) hoida hingamisteid avatuna.

Võimalusel püüda üles äratada ka telgis magavad isikud, kontrollida vajadusel nende seisundit, tehes seda enda ohutust silmas pidades.

MARET KOMMERI PILDIKOGU

Šokiasendi eesmärk on tõsta lühiajalise teadvusekao järel kannatanu jalad südamest ja pea pinnast kõrgemale, et parandada kiiresti verevarustust ja selle kaudu ka hapniku kättesaadavust ajus. Šokiasendisse ei tohi panna kannatanut, kellel on kuumakahjustuse tunnused, hingamisraskused või peatrauma

Kaitse Kodu! 6/2014

23

Väljaõpe

Põhja kompanii kogemused objektikaitseõppustelt TANEL JÄRVET, leitnant Kaitseliidu Tallinna malev, Põhja üksikkompanii

K

aitseliidu Tallinna maleva Põhja sisekaitsekompanii korraldas tänavu 9.–11. maini Põhja objektikaitseõppuse Kährik. Kompanii oli 2011. aasta novembris viinud läbi ka reservõppekogunemise Põhja-Tallinnas. Eelnimetatud õppuste kogemuste põhjal annan ülevaate objektikaitse põhimõtetest ja sellest, kuidas kulges õppus Kährik, ning teen ettepanekuid sisekaitseõppuste arendamiseks.

Objektikaitse ja julgeoleku tagamine Sisekaitse jaguneb objektikaitseks ja julgeoleku tagamiseks vastutusalal. Käesolevas artiklis käsitletakse objektikaitse valdkonda. Kaitseliidu kaasamise alused on kirjas erakorralise seisukorra seaduses (ErkSS) ja hädaolukorra seaduses (HOS).

Erakorralise seisukorra seaduse § 15 alusel võib Kaitseliitu kaasata järgmiste sisekaitseülesannete täitmiseks: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning riigile elutähtsate objektide vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine; 2) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppidevahelisest konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 3) Eesti mõne paikkonna vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamine;

4) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine.

HOS lubab Kaitseliidu üksusi kaasata ka liikluse korraldamisel ja turvalisuse tagamisel eriolukorra piirkonnas ning riigipiiri ületamise ajutise piiramise või peatamise tagamisel.

Objektikaitse meetodid võib jagada kolmeks: 1) julgestamine ja kaitse (objektil on pidevalt üksus); 2) jälgimine kaameratega ja/või varjatud postidega (objektil, kus pole üksust); 3) patrullid piirkonnas ja/või objektide suhtes, kus pole jälgimiskaameraid ega julgestusüksust.

Julgestamine ja kaitse objektikaitses Vastane tahab hävitada infrastruktuuri ja halvata riigiasutusi, mille mittetöötamine mõjutab kõige enam elanikkonda. Ida-Ukraina sündmused on näidanud, kui raske on hiljem vastase poolt hõivatud objektide ja linnade tagasivõtmine.

Linnaoludes pole objekte tavaliselt võimalik julgestada õppematerjalides toodud põhimõttel, et objekt ei tohi olla relvade otsetule ulatuses. Kui vaadata riigikogu hoonet või ministeeriume, siis

I

da-Ukraina sündmused on näidanud, kui raske on hiljem vastase poolt hõivatud objektide ja linnade tagasivõtmine.

TANEL JÄRVET

Põhja kompanii jaopatrull Rummu asulas 2012. aasta novembris

24

Kaitse Kodu! 6/2014

Väljaõpe TANEL JÄRVET

Reageerida saab siis, kui relv ja silmad vaatavad ühes ja samas suunas

andureid (vt Risto Berendson. Eesti-Vene maismaapiiri valvab elektrooniline süsteem. – Postimees, 12. oktoober 2012).

Mõttekas on tagada Kaitseliidu üksustele objektikaitse tehnilised vahendid, mille kasutamist õppustel harjutada. Riigiasutuste valvet tagavad valdavalt turvafirmad, kes kasutavad nii valvekaa-

TANEL JÄRVET

nende läheduses on palju kortereid, mille akendest on võimalik tuli avada. Ja kui julgestatava objekti ees on töötaja sõiduk, kus laip sees, on objektil töötajate hirm mõistetav. Meenub major Walter Pella ütlus ühel seminaril: „Kui ekskavaatorikabiini aknas on kuuliauk ja kabiinis verepritsmed, on raske leida uut meest selle rooli.“ Selliste laskude ehk rünnakute ärahoidmiseks on oluline vältimatu tabamise hirm. Seetõttu on vaja õppida rünnakugrupi tegevust, mille liikmed hoonest tulnud lasu järel lähevad tulistajat tabama.

R

Seni on Kaitseliidus viidud eservõpväga vähe objektikaitseõppekogupusi läbi reaalsetel objeknemisel tidel. Isegi kui on olemas julgestus- või kaitseplaa- Põhja-Tallinnas nid, on neist vähe abi, kui saime kogemuneid pole läbi harjutatud. se, et pideva Kaitseliidu kooli kursustel jälgimiseta korratakse ikka põhimõtet, objektid lastigi et parem tagasihoidlik, kuid läbiharjutatud plaan. õhku.

Seejuures on mõttekas harjutustesse kaasata lisaks Kaitseliidu üksustele ka politsei ja turvafirma (kes valvab konkreetset objekti).

Jälgimine Objektide vaatluseks on mõttekas kasutada nüüdisaegseid tehnilisi valvelahendusi. Seni õppustel kasutatud pidev mehitatud valve nõuab suurt koosseisu, ent isegi väikestes tanklates näeme 360 kraadi valvekaameraid. Paljud lahendused töötavad seejuures ka autonoomsel akutoitel. Praegu kasutab näiteks piirivalve Defendeci kaameraid ja Kaitse Kodu! 6/2014

Ukse avamisel on tähtis omada tulejõudu

25

Väljaõpe

meraid kui ka mitmesuguseid muid tehnilisi seadmeid. 2007. aasta aprillirahutused paraku näitasid, et turvafirmad ei tahtnud saata oma mehi häires objektidele. Siinkohal oleks mõttekas korraldada koostööõppusi Kaitseliiduga, kellel on piisavat jõudu, mida saata objektide kaitseks ka kriitilistes olukordades.

L

patrullid, mis neid objekte ja lähiümbrust teatud aja tagant vaatlevad. Seejuures peab patrull liikuma varjatult, muidu lasevad vastase diversandid nähtavalt liikuva patrulli mööda ja korraldavad seejärel plahvatuse või muu diversiooniakti.

Patrulli on võimalik varjata kas riietuse või selliste sõidukitega, mis ei ole tuvastatavad Kaitseliidu sõidukitena. Lähtuda tuleks Iisraeli armee ühest põhimõttest, et kui ülesanne on vaja täita, valib üksus ise vahendid (näiteks sõidab ülesandele kas jalgratta, liinibussi või soomukiga).

ähtuda tuleks Iisraeli armee ühest põhimõttest, et kui ülesanne on vaja täita, valib üksus ise vahendid.

Õppusel Kährik ütles kompaniiülema abi nooremleitnant R., et sõjaajal peame hakkama saama sellega, mis meil on. Kui tehnikat pole, teeme varjatud vaatluspostid. Seejuures võib vaatlusposti meeskond ise ka piirkonnast infot koguda.

2011. aasta reservõppekogunemisel Põhja-Tallinnas saime kogemuse, et pideva jälgimiseta objektid lastigi õhku. Püsiv vaatluspost peab olema varjatud, sest muidu ründab vastane just posti või väldib seda vaatlussuunda.

Objektikaitses on tähtis mitte keskenduda üksnes objektidele, vaid tuvastada luurepatrullidega vastase vaatluspunkte ja rünnaku lähtealasid (patrullid piirkonnas). Öeldakse, et kaitsja valib koha ja ründaja aja. Hea luurega tabatakse ründajad enne, kui nad saavad hakata valitud ajal tegutsema.

Luurepatrullid võimaldavad objektikaitses initsiatiivi haarata, et vastane tunneks, et talle hingatakse kuklasse, aga ta ei näe, kust hingatakse. Seejuures kinnitasid nii 2011. aasta kui ka tänavused sisekaitseõppused, et jõu näitamise patrullid on professionaalide vastu väheefektiivsed.

Patrullid objektikaitses Kõikide objektide jälgimiseks, veel vähem julgestamiseks, tavaliselt jõudu ei jätku. Lahenduseks on TANEL JÄRVET

Õppuse Kährik kogemused 9.–11. maini korraldatud õppusel Kährik harjutasime Tallinna maleva baasi julgestamist, hoonete tagasivõtmist ning isikute kinnipidamist ja autode kontrollimist. Baasi julgestamist harjutasime olukorras, kus tinglikult liikusid ringi vastase erariides luurajad ja eriüksuslased. Esmalt julgestasime baasi ja rajasime kompanii juhtimispunkti. Õppisime ja harjutasime eejuures kontroll-läbilaskepunkti kinnitasid nii (KLP) rajamist ja julges2011. aasta tuspatrulle objekti lähiümbruses hoonestatud kui ka tänavused aladel.

Esmakordselt sisekaitseõppused, panime välja ka varjatud et jõu näitamise vaatlusposti, millega ühenduse pidamiseks patrullid on profeskasutasime välitelefoni. sionaalide vastu Laupäeval läbisime väheefektiivsed. politsei instruktorite juhendamisel kolm koolitusteemat (inimeste väljavõtmine autost, liikumine hoonetes ja inimeste kinnipidamine).

Esimest korda kasutasime objektil maa-ala puhastamise patrulle, mis on suurte objektide puhul hädavajalikud. Hoonetes liikumise harjutuse järel oli ka köieharjutus, kus tuli laskuda ca 30 meetri kõrguselt.

S

Kinnipidamine peab olema nii konkreetne, et kinnipeetaval ei tekiks mõtetki vastu hakata

26

Laupäeva õhtul jagati rühmadele välja airsoft-automaadid. Baasist väljaspool asus tegutsema vastutegevus. Põhja kompanii saatis välja luurepatrulli.

Umbes tund pärast vastutegevuse töö alustamist Kaitse Kodu! 6/2014

TANEL JÄRVET

oli vastase sõiduk tuvastatud ja kiirreageerimisjagu (QRF) reamees K. juhtimisel alustas vanemveebel S.-i juhendamisel treeningut, kuidas auto(de)ga isikuid kinni pidada. Kinnipeetavat mänginud kaitseliitlane osutas seejuures tugevat vastupanu, nii et tema mahamurdmine oli päris karm vaatepilt. Aga kõik jäid terveks.

R

Kella 12 paiku öösel kihutas baasist aju oli! välja mahavõtmisgrupp, et kinni Kinni pidada lähipiirkonnas asunud autos peeti olevad vastased. Kaks masinat blokolm isikut ja keerisid vastaste sõiduki ja bussist sööstis välja mahavõtmistiim. Raju seejärel mindi oli! Kinni peeti kolm isikut ja seejä- baasi tagasi. rel mindi baasi tagasi. Mahavõtmisoperatsioonid on olulised, et hoida initsiatiivi. Sellised harjutused on haaravad ja neid tuleb ka edaspidi teha.

Pühapäeva hommikul said kaks rühma (kattegrupp ja ründegrupp) vanemveebel S.-i juhendamisel hoone hõivamise taktika õppe, mille lõpus hõivati mitmekordne hoone. Õppus näitas, et objektikaitses on info hulk väga suur ja rühmadevaheline koordineerimine tähtis, et ära hoida omade tuld.

Mida arendada?

1. Kui vaadata sissejuhatuses toodud Kaitseliidu ülesandeid sisekaitse vallas, on vaja objektikaitseõppustelt liikuda edasi ka vastutusalal julgeoleku tagamise õppustele.

Kaitse Kodu! 6/2014

2. Politseitaktika õppega on mõtet jätkata, sest Köiega laskumikriisi või erakorralise seisukorra ajal tegutsedes se õpe kõrghootuleb palju kasutada politseitaktikat (isikute nes jao vaatluskinnipidamine, sõidukite kinnipidamine ja punktist kontroll, hoonetes liikumine).

3. Objektikaitseõppusi on mõtet korraldada koostööõppustena nii politsei kui ka turvafirmadega.

4. Objektikaitses on vaja (kartetšmoonaga) pumppüsse, et peatada veoautosid, traktoreid jt suuremaid masinaid, samuti ukselukkude purustamiseks.

5. Veokid ei sobi linnaoludesse, kui need pole soomustatud. Veoki kastis olevad võitlejad on vastasele väga kerge sihtmärk.

Iraagis olid Eesti rühmal bjektikaitsoomustatud Unimogid, mis seõppusi peaksid olema Eestisse tagasi on mõtet toimetatud. Mõttekas on korraldada koosjagada need Kaitseliidu üksustele, kes peavad tegutsema tööõppustena suuremates linnades kiirrea- nii politsei kui ka geerimisüksustena. turvafirmadega.

6. USA üksused kasutasid Iraagis ja Afganistanis soomustatud masinaid MRAP. Pärast missioonide kokkutõmbamist peaks Eestil olema võimalik neid taotleda. Need annaksid Kaitseliidu sisekaitseüksustele võimaluse liikuda varitsusohtlikul hoonestatud alal.

7. Õppustel tuleb harjutada kohalikelt info kogumist, sest hea luure aitab tuvastada vastase enne objekti ründamist.

O

27

Psühholoogilise kaitse toetamisest1 Eesti peab suutma kaitsta oma kodanikke vaenulike mõjutusoperatsioonide eest, mille eesmärk on tekitada paanikat, õõnestada riigi usaldusväärsust ja nõrgestada kaitsetahet.

MAREK MIIL, kapten teabeohvitser

E

esti valitsus kiitis 27. veebruari 2014 otsusega nr 70 heaks „Riigikaitse arengukava 2013–2022“ mittesõjalised osad. Selle dokumendi üheks eesmärgiks on fikseerida pikajaline kaitsestrateegia ning selgitada ohuhinnangut silmas pidades välja vajaminevad riigikaitselased ülesanded ja tegevused vajalike võimete saavutamiseks. Tänapäeva sõjaliste konfliktide, aga ka igapäevaste riikidevaheliste suhete kontekstis on 28

selles arengukavas peetud väga oluliseks psühholoogilist kaitset.

Vastavalt 2010. aastal valitsuses heaks kiidetud riigikaitse strateegiale on psühholoogilise kaitse eesmärk „vältida paanika teket, vaenuliku mõjutustegevuse ja väärkuulduste levikut ning mõju, tagades sellega usalduse riigi ja riigikaitselise tegevuse suhtes“2. Riigikaitse arengukava näeb psühholoogilise kaitse arendustegevustena muuhulgas ette: „Valmisoleku loomist suurema kommunikatsioonivajadusega kriisideks. Selleks täpsustatakse valitsusasutuste töökorraldust ja harjutatakse julgeolekuliste kriiside lahendamist (sh osana NATO kollektiivkaitselepingust). [...] Rahvusvahelise ja siseriikliku teavitustegevuse toimepidevuse tagamist infokanalitevastase ründe korral.“3 Teisisõnu: Kaitse Kodu! 6/2014

T

Haritud sõdur

semates kirjutistes5 käsitlenud võimalusi, kuidas kasutada teavitustööd vastupanuvõitluses. Neis artiklites tõstatasin küsimuse, kuivõrd on kaitsevägi suuteline sõjaolukorras jätkama teavitustööd, kui tsentraliseeritud juhtimine kaob. 2013. aastal väitis staabi- ja sidepataljoni teavituskeskuse (edaspidi StSiP teavituskeskus) ülem kapten Hannes Võrno, et sõjaaja teavitusüksuste väljaõpetamine ja võimekused paranevad pidevalt.

Kapten Võrno on sõnapidaja.

Olen ise kaitseväe teavitustöö valdkonnaga seotud juba 1999. aastast ja väidan, et tänu temale, kapten Tanel Meielile ja StSiP teavituskeskuse teenistujatele on kaitseväe sõjaaegse teavitustöö arendamine teinud viimasel kolmel aastal võrreldes eelmise paarikümne aastaga hüppelise edasimineku. Selle kinnituseks on kaitseväe suurõppus Kevadtorm (NATO kontekstis Steadfast Javelin).

eavituskeskus suutis tegutseda välitingimustes ehk väljaspool igapäevast taristut suvalises kohas Lõuna-Eesti kuppelmaastikul.

Kaitseminister andmas esmakordselt Eesti sõjaajaloos intervjuud kaitseväe raadiojaamale

Eesti peab suutma kaitsta oma kodanikke vaenulike mõjutusoperatsioonide eest, mille eesmärk on tekitada paanikat, õõnestada riigi, põhiseaduse jms usaldusväärsust ning nõrgestada kaitsetahet.

Riigikaitse strateegia järgi on psühholoogiline kaitse õnnestunud, kui ühiskond on vastupanuvõimeline vaenulikule mõjutustegevusele ja Eesti suudab kaitsta oma julgeolekuhuvisid rahvusvahelises inforuumis.

Vene-Gruusia ja Vene-Ukraina konfliktid on tõenäoliselt senisest enam pannud ka kaitseväe ja Kaitseliidu peastaabi mõtlema psühholoogilise kaitse ning kriisi- ja sõjaaegse teavitustöö võimekuste edendamise vajalikkusele. Igatahes on meie sõjaajakirjanduses avaldanud nendel teemadel seisukohti mitmed autorid4. Olen ka ise oma varaKaitse Kodu! 6/2014

2014. aasta maikuu suurõppusel osales ka StSiP teavituskeskus. Keskuse põhiülesandeks oli avalikkuse informeerimine õppuse käigust. Ülesande täitmisel võib rääkida üldjoontes kahest tegevusmudelist: (1) sõltumatute kanalite informeerimine ja (2) kaitseväe poolt kontrollitud meediakanalite informatsiooniga varustamine. Esimesel juhul toetati õppuse pressikeskust, mille ülesanne oli ajakirjanduse informeerimine. Selleks edastati pressikeskusele fotosid, mida pressikeskus sai lisada pressiteadetele. Teise tegevusmudeli raames produtseeris teavituskeskus tekste, foto-, heli- ja videomaterjali kaitseväe meediakanalitele, nagu interneti veebileheküljed ja Facebook, erinevad trükised (sh ajaleht Sõdurileht) ja raadiojaam (Sõduri FM)6.

Teise tegevusmudeli juurde kuulus ka otseteavitus7, mille raames harjutati valjuhääldiga teavitamise ja lendlehtede levitamise operatsioone.

K

Kõigi ülalmainitud võimeui ootame kaitsekuste ja tegevuste juures väe ja Kaitseliidu oli aga oluline, et teavitusüksustelt panust keskus suutis tegutseda välitingimustes ehk väl- teavitustöösse klassijaspool igapäevast taristut kalises manööversõjas, suvalises kohas Lõuna-Eesti tuleb teavitustöö võikuppelmaastikul. Kaitseväe mekus viia võimalikult ja Kaitseliidu staapidele ei ole välioludes tegutsemine madalale tasandile. midagi uut, kuid StSiP teavituskeskuse puhul ei ole kunagi teavitusüksusi sedavõrd suures mahus välioludesse viidud.

Harjutustelt saadud õppetundidel ma siinkohal ei peatu, tõden vaid põgusalt, et kindlasti on veel arenguruumi juhtimis- ja käsuliinide osas, täpsustada tuleb üksuste varustustabeleid, üht-teist lisada väljaõppekavadele ning kindlasti annab 29

Haritud sõdur

väljaõppeprotsessi paremaks muuta. Paljud asjad ei sõltu siinkohal aga StSiP teavituskeskusest, vaid kõrgematest juhtimistasanditest, näiteks kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonnast, kuid oluline on teadmine, et rahuaegsetes tingimustes suudab StSiP teavituskeskus toota ükskõik millises Eesti nurgas ui lahingutegeteavitusmaterjale vuse tagajärjel (so fotosid, videoid, peaks Eesti trükiseid).

K

pinnalt kaduma tsentraalne juhtimine, ei tohi kaduda valitsuskommunikatsioon kui selline.

Kutsun siinkohal kaitseväe ja Kaitseliidu teavitustöö planeerijaid ja arendajaid jätkuvalt kaalutlema, milline peaks olema sõjaaegse teavitustöö kontseptsioon ning millised need üksused, mis seda ellu viivad.

Seni, kuni vastase üksused ei ole alustanud aktiivset sõjategevust ega Eesti riigipiiri ületanud, õigustavad StSiP teavituskeskuse sarnased üksused ennast igati. Nad saavad näiteks toota meie üksustest psühholoogilist kaitset toetavaid materjale seal, kus kaitsevägi ei taha julgeolekukaalut-

lustel enam ajakirjandust oma üksuste vahetusse lähedusse lasta. Kuid niipea, kui Eestis toimetavad vastase manööverüksused, „rohelised mehikesed“ ja õhuvägi ning võetakse kasutusele raketisüsteemid, on StSiP teavituskeskuse laadsed üksused erilises hädaohus. Suured veoautod, maasturitele paigaldatud staabikongid, kõrged antennid jms ei taga mobiilsust ega kaitset ning on silmatorkavad.

Kui tahta sellist keskust kaitsta, on vaja täiendavalt jalaväelasi ja tehnikat. Järelikult muutub juba praegu silmatorkav üksus veel kergemini avastatavaks sihtmärgiks, rääkimata kiiruse vähenemisest asukohavahetusel.

Kui ootame kaitseväe ja Kaitseliidu üksustelt panust teavitustöösse klassikalises manööversõjas, tuleb teavitustöö võimekus viia võimalikult madalale tasandile. Sama printsiip kehtib ka juhul, kui Eesti peaks olema vaenlase poolt okupeeritud, aga siin tegutsevad siiski veel vastupanuüksused.

Võitle vaenlasega ja räägi sellest, näita vaenlase kaotusi ja demonstreeri tema kuritegelikkust – need on mõned teemad, mida kaitseväe ja Kaitseliidu sõjaaegne teavitustöö peaks toetama.8 Kas nende teemade raames tehtava teavitustöö tarvis on vaja mitmekümne kaitseväelase suurust ning hulgale suurtele sõidukitele paigutatud kohmakat ja silmatorkavat üksust või suudab sama ülesande

Võitleja harjutamas lahingutegevuse jäädvustamist

30

Kaitse Kodu! 6/2014

täita hea ettevalmistusega lahingupaar või koguni üksikvõitleja? Selleks, et dokumenteerida meie üksuste vabastusoperatsiooni Rakveres, võib piisata ühest võitlejast. Ta peab oskama koguda õiget materjali, rakendada lahingute ajal sõduri baasteadmisi, töödelda foto- ja videomaterjali ning teadma, kuhu ja kuidas edastada kogutut nii, et ta ei seaks ohtu ennast ega oma üksust. Kui rääkida vastupanust okupatsiooni tingimustes, ei näe ma põhjust, miks ei peaks võitlusüksus suutma iseseisvalt jäädvustada ja levitada näiteks vangilangenud vaenlase koloneli videopöördumist. Kiiresti muutuva lahingusituatsiooni tingimustes oleks mõeldamatu, et mõne üksuse juurde sattunud ajakirjanduse esindajate eskortimiseks ja informeerimiseks kutsutakse Tallinnast kohale kaitseväe pressiesindaja. Ka siin tulevad kasuks allüksuse tasandi oskused ajakirjanikega „ringikäimisel“.

Riigikaitse strateegia järgi on efektiivse psühholoogilise kaitse eelduseks valitsuskommunikatsiooni, st Eesti valitsuse ja riigiasutuste kommunikatsiooni ühtsus. Seni, kuni riiklikud juhtimis- ja käsuliinid Eestis toimivad, on võimalik kommunikatsiooni juhtida ja koordineerida ning seega Kaitse Kodu! 6/2014

ühtsustada. Kui lahingutegevuse tagajärjel peaks Eesti pinnalt kaduma tsentraalne juhtimine, ei tohi kaduda valitsuskommunikatsioon kui selline.

Võib oletada, et sellises olukorras võtavad strateegilise kommunikatsiooni ülesande enda kanda väljaspool Eestit paiknevad valitsusele allutatud institutsioonid, kuid see ei tähenda, et isegi okupatsiooni tingimustes peaks Eestis valitsuskommunikatsiooni toetamine katkema. Kui näiteks kahel korporandil õnnestub okupeeritud Tartus panna põlema vaenlase sõdureid vedanud auto, seda filmida ja saata videoklipp väljapoole okupatsioonipiirkonda, saavad seda materjali kasutada ka Eesti institutsioonid välismaal. Sama kehtiks materjalide kohta, milles on suudetud jäädvustada näiteks vaenlase poolt tsiviilelanike peksmine Tallinnas. Eelkirjeldatud jäädvustusi saab kasutada valitsuskommunikatsiooni huvides, demonstreerimaks, et Eestis jätkub vastupanu ja okupandi tegevus on kuritegelik.

Sõda võib tulla meie endi akende alla

Selleks, et delegeerida teavitustööd võimalikult madalale, tuleb täita vähemalt kaks tingimust.

Esiteks tuleb muuta reservväelaste ja kaitseliitlaste väljaõpet: juba sõduri baaskursuse tasandil 31

Haritud sõdur

tuleks anda esmaseid teadmisi, kuidas allüksus saab toetada teavitustööd. Kui õpetame reameest lõhkeaine, raadiosaatja ja tankitõrjeraketiseadeldisega ringi käima, siis miks mitte õpetada teda õigel ajal õiges kohas taskuui õpetame reatelefoni või fotoaparaadiga pildistama? Veelgi rohkem meest tankitõrteadmisi ja oskusi võiks jeraketiseadelolla allohvitseridel. Allohdisega ringi käima, siis vitser peab oskama juhtida kümmet, vajadusel kolme- miks mitte õpetada kümmet sõdurit. Miks ta ei teda õigel ajal õiges peaks sõjaolukorras saama kohas taskutelefoni hakkama BBC võttegrupile või fotoaparaadiga intervjuu andmisega?

K

pildistama?

Teiseks oluliseks tingimuseks on muudatus meie sõjaväelises juhtimiskultuuris ja -filosoofias. Senisest enam tuleks panustada individuaalsele vastutusele, initsiatiivile ja otsustusjulgusele. Hajutatud üksuste vastupanu okupatsiooni tingimustes ning kodanikuinitsiatiiv ei ole võimalikud, kui reservväelasi, kaitseliitlasi ja kodanikkonda tervikuna ei õpetata ega harjutata tegutsema olukorras, kus puuduvad kõrgema juhtimistasandi käsud ja suunised ning teiste üksuste toetus. Kõik viimase aastakümne konfliktid on näidanud, et sõda ei säästa tsiviilelanikke. Ka Eesti puhul ei maksa naiivselt loota, et sõja korral taplevad kusagil metsades ja soodes üksnes kaitseväelased ja kaitseliitlased ning mujal kulgeb elu omasoodu. Ei, me peame olema valmis selleks, et sõda jõuab meie kodu tagahoovi ja ka koduseinte vahele. Seetõttu peab iga kodanik olema valmis ennast ja oma lähedasi kaitsma. Seega peaks iga vaimselt terve Eesti kodanik käsitlema ennast ka kui iseseisvat võitlusüksust, kes vastavalt oma oskustele ja võimetele jätkab vastupanu isegi okupatsiooni tingimustes. Võimalusi vaenlast nõrgestada on tuhandeid. Iga täisealine meeskoda-

32

nik peaks seadma endale kõrgeimaks eesmärgiks hävitada (vastavalt oma võimetele) vähemalt üks sissetungija. Füüsiliselt suutlikumad ja korraliku sõjalise väljaõppe saanud mehed teostavad ennast reservüksuste või Kaitseliidu ridades. Kuid ka n-ö tsivilistist kodanik, kes elimineerib sobival võimalusel ja käepäraste vahenditega vähemalt ühe vaenlase sõduri, on oma ülesande täitnud. Kui okupatsiooni tingimuses langeb päevas kasvõi üks vaenlane, võime end pidada edukaks. Kui üks päev jääb jaanipäeva, lihavõttepühade või jõulude tõttu vahele, tuleb teistel päevadel selle võrra rohkem pingutada.9

Seega, mida rohkem laekub meile kriisi- ja sõjaolukorras kogu Eestist materjale, mis toetavad meie valitsuskommunikatsiooni strateegilisi sõnumeid, seda enam on meil teavitustöö raames „laskemoona“ nii psühholoogilise kaitse teostamiseks kui ka tänapäevases infosõjas edukaks osalemiseks.

Viimasel kümnendil Iraagis, Afganistanis, Gruusias ja Ukrainas toimunu on andnud palju ainet mõtlemiseks. Meie iseseisev kaitsevõime sõltub paljuski sellest, kuivõrd me arvestame e peame sealt saadud õppetunde riigiolema val- kaitse arengukava elluviimisel. mis selleks, Kuid märksa enam on meil edu, kui valmistume õigeaegselt et sõda jõuab meie tegutsema meile juba praegu kodu tagahoovi teadaoleval lahinguväljal. See ja ka koduseinte lahinguväli ei piirdu Krivasoo, Sinimägede ja Emajõe kallasvahele. tega. Teavitustöö lahinguväljal ei ole sõjaajal piire – selles lahingus saab kaasa lüüa iga mõtlev, julge, teotahteline ja -võimeline kodanik vanusest ja soost sõltumata.

Võib-olla ei suuda me rinda pista potentsiaalse vastase manööverüksustega, kuid seda valusamini peame suutma vaenlast lüüa kavaluse ja nutikuse ning lihtsate ja odavate vahenditega.

M

1

Artikkel kajastab üksnes autori isiklikke seisukohti.

2

Kaitseministeerium 2014. „Riigikaitse strateegia“. URL http://www.kaitseministeerium.ee/files/kmin/nodes/10701_ Riigikaitse_strateegia_2010.pdf (07.07.2014).

3

Kaitseministeerium 2014. „Riigikaitse arengukava 2013—2022 mittesõjalised osad“ avalik kokkuvõte. URL http://www. kaitseministeerium.ee/files/kmin/nodes/14029_Riigikaitse_arengukava_mittesojaline_osa.pdf (07.07.2014).

4

Vt Ühtegi, Riho. Mittekonventsionaalne sõda. — Sõdur 4 (73), 2013, lk 24—27; Karotamm, Taavi. Pehme jõud on muutumas efektiivseks relvaks. — Sõdur 6 (75), 2013, lk 39—44; Ruussaar, Ainar. Venemaa viiskümmend halli varjundit. — Sõdur nr 2 (77), 2014, lk 14—16; Tamm, Jaan. Sõjaudu Ukrainas: miks, kuidas ja kes tegi. — Sõdur nr 2 (77), 2014, lk 17—22; Kostabi, Kristjan.

Sotsiaalmeedia tähtsus kommunikatsioonistrateegias. — Sõdur nr 2 (77), 2014, lk 58—59.

5

Miil, Marek. Teavitusest okupatsiooni tingimustes. — Sõdur 3 (58), 2008, lk 15—17; Miil, Marek. Riigikaitsereformiga totaalkaitseni. — Sõdur 4 (59), 2008, lk 24—26; Miil, Marek. Igavesest võitlusest. — Sõdur 5 (60), 2008, lk 43—45; Miil, Marek.

Lahingufotograafid Orkaanil kui osa õppusest. — Kaitse Kodu! 3, 2013, lk 20—25.

6

Tegemist oli ajaloolise sündmusega, sest esimest korda Eesti sõjaajaloos oli kaitseväe kasutuses omaenda raadiojaam. Alates 7. maist oli Valga maakonnas Sangaste vallas Mäeküla külas Harimäel paiknenud raadiojaamast võimalik kuulata Sõduri FMi sagedusel 91,8 megahertsi ning see levis Viljandi, Tartu, Võru, Valga ja Põlva maakonnas. Koostöös Vikerraadioga sai alates 9. maist kuulata raadiot Sõduri FM tööpäeviti kella poole viie paiku ka Vikerraadio vahendusel. Raadio peamised saatejuhid oli leitnant Madis Milling, kapral Urmas Reitelmann ja kapten Tanel Meiel.

7

Otseteavitus on kindlaksmääratud sihtgruppide (isik, grupp või organisatsioon, kes või mis mõjutab sõjalise operatsiooni edukust) taju, uskumuste, eelarvamuste, hoiakute, emotsioonide ja käitumise mõjutamine, saavutamaks sõjalisi eesmärke.

8

Vt lähemalt Miil, Marek. Teavitusest okupatsiooni tingimustes. — Sõdur 3 (58), 2008, lk 15—17.

9

Sõltuvalt vaenlase inimkaotuste taluvuse piirist on sellisel „taksomeetri“ taktikal varem või hiljem vaenlasele negatiivsed poliitilised-strateegilised tagajärjed.

Kaitse Kodu! 6/2014

Haritud sõdur

Kas Eesti vajab sõjakohut?

Eesti reservohvitseride kogu juristide eestvedamisel korraldatud konverentsil leiti, et Eesti ei vaja ilmselt sõjakohut, nagu see on varem riigis eksisteerinud, kuid puudu on ka õigem ja otstarbekam lahendus.

KAIDO PIHLAKAS, reservkapten vandeadvokaat

Allpool kirjeldan lühidalt konverentsi ettekandjate seisukohti.

Riigikaitse vajab õigussüsteemi tuge Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili rõhutas avaettekandes, et põhiseaduse kohaselt on kodanikel kohustus osaleda riigikaitses seaduses

9. mail k.a korraldati Tallinnas Eesti reservohvitseride kogu juristide ettevõtmisel ning Kaitseliidu ja Eesti NATO ühingu toetusel V rahvusvaheline konverents, mille teemaks oli kohtupidamine erakorralise seisukorra ja sõjaajal. Konverentsil kujunes valdavaks seisukoht, et ka sõjaajal ei vaja Eesti ilmselt sõjakohut, nagu see on varem meie riigis eksisteerinud, kuid väga oluline on leida õige ja otstarbekas lahendus, mis seni paraku puudub.

Seadustes pole lahendusi

Kuid kas see saab nii olla? Kui näiteks mingi osa territooriumist on kasvõi ajutiselt hõivatud, kaotatud, kohtuhoone hävinud või puudub juurdepääs või ohutus kohtu toimimisele selles kohtupiirkonnas, kuidas siis toimida? Sellise olukorra puhuks pole kahjuks lahendust, seejuures aga kohtualluvuse muutmine saab toimuda ainult seaduses ettenähtud juhtudel ja nimetatud tingimusi ega juhtumeid seadus ette ei näe, erandiks kohmakas regulatsioon erakorralise seisukorra seaduses. Üheks valdavaks seisukohaks konverentsil kujunes arusaam, et puudub kohtunike, prokuröride ja advokaatide piisav erialane täiendkoolitus, tagamaks pädevust erakorralise seisukorra ja sõjaajal asjade kiireks lahendamiseks.

Kaitse Kodu! 6/2014

LADY JUSTICE, ISTOCK

Põhiseaduse § 148 ei välista mõnda liiki kohtuasjade arutamiseks erikohtute loomist vastava seadusega. Kas sellist kohut on vaja või on otstarbekam kohtute seaduse ja menetlusseaduste täiendamine ja konkretiseerimine ning vastavusse viimine sõjaaja nõuetega? Leiti, et seadusandja lähtub seni valdavalt seisukohast, et kohtute tegevus jätkub sõjaajal nii, nagu see toimib rahuajal ning seega mingeid erilisi kohtumenetluse ega kohtukorralduse norme erakorralise ega sõjaseisukorra puhuks ei eksisteeri.

33

Haritud sõdur

ettenähtud korras. Kuid kaitsevägi ja Kaitseliit ootavad õigussüsteemilt tuge erakorralise seisukorra ja sõjaajal riigikaitses kiirete ning otsustavate lahenduste rakendamiseks.

Vaja on lahendusi, kuidas teha uigi elame õiguspäraseid, ent julgeid ja õnnelikul rahukiireid otsuseid.

K

ajal, valmistab endast hooliv nüüdisaegne riik ette ka õiguslikud vahendid, mis on vajalikud sõjaolukorras.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni eksliige, ajaloolane ja reservleitnant Mart Nutt analüüsis põhiseaduses sätestatut seoses riigikaitse probleemidega erakorralise või sõjaseisukorra ajal ning isikute õiguste ja vabaduste piiramise vajadusi, võimalusi ja tingimusi. Nutt leidis, et võrreldes teiste riikide põhiseadustega on Eestis sõjaajal piirangute rakendamine kitsam. Ta püstitas küsimuse, kas me vajame täiendavaid õiguslikke mehhanisme.

Vajalik olevat analüüsida olemasoleva kohtute süsteemi otstarbekust sõjaajal ja seda, kas see võimaldab riigil edukalt toimida. Riigikaitse vajab aga üldse täiendavat õiguslikku reguleerimist.

Sõjast ja rahust

Tallinna halduskohtu kohtunik, endine Riigikogu õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv pidas ettekande teemal „Kaitsevägi ja kohus Eestis – õiguspraktikast rahuajal ja mis juhtuks sõjaajal?“.

Liiv avaldas seisukoha, et kuigi elame õnnelikul rahuajal, valmistab endast hooliv nüüdisaegne riik ette ka õiguslikud vahendid, mis on vajalikud sõjaolukorras toimetulekuks. Miks see on vajalik?

Selleks, et riik suudaks sõjaolukorras toimida iigi rahuseisun- ja tagada oma kontrolli dist sõjaseiall oleval territooriumil elementaarse korra, mis sundisse üleviimiseks ei ole Eestis omakorda võimaldab edukalt sõdida ja end kaitsta. praegu kohtutes ega Riigi rahuseisundist sõjamuudes õigussüsseisundisse üleviimiseks ei teemi osades piisaole Eestis praegu kohtutes ega muudes õigussüsteemi valt ettevalmistatud osades piisavalt ettevalmisotsuselangetajaid. tatud otsuselangetajaid.

R

Tegelikult me ei tea, kas ja kuidas tuleks Eesti kohtusüsteem toime sõjaaja tingimustes talle

LIIVI REINHOLD

Rahvusvahelise kriminaalkohtu assamblee president, suursaadik Tiina Intelmann rõhutas, et väikeriikidel on suur roll rahvusvahelise kriminaalkohtu loomisel ja arendamisel ning tegevuse edendamisel. Nad saavad olla aktiivsed reeglite väljatöötamisel ja kohtunike valimisel ning nende kaudu ka tegutsemisel kohtumenetlustes. Euroopa Liit on soovitanud riikidel, sh Ukrainal liituda rahvusva-

heliste lepingutega ja kogu Rooma statuudiga, kuid seniajani ei ole Ukraina sellega täies ulatuses liitunud. On avaldatud seisukohti, et Ukraina liitumine Rooma statuudiga täies ulatuses võib veelgi enam Venemaad ärritada.

34

Kaitse Kodu! 6/2014

P

erinormid seoses kaitseväe tegevusega sõja- või erakorralise seisukorra ajal. Teiseks tuleb sõjaõiguse alal hakata kiiresti koolitama nii kohtunikke, prokuröre kui ka advokaate. Vastav koolitus võiks hõlmata ka sõjaväe tegevusloogikat üldisemalt ja spetsiifiliselt sõja- ja erakorralises seisukorras, kusjuures ettekandja ei välistaks soovijatele spetsiifilise spetsialisti-ohvitseri väljaõppe loomist.

Mis olemas, mis puudu

Praegu on seadusandja uudub peaaelähtunud seisukohast, et gu igasugune kohtud tegutsevad sõjaajal kodumaine edasi täpselt nii nagu rahukohtupraktika nende ajal, st mingeid erilisi kohtumenetluse ega kohtukor- kuritegude või halralduse norme erakorralise dusmeetmete osas, ja sõjaseisukorra puhuks ei mis on seotud sõjateeksisteeri ja järelikult pole gevusega. neid ka vaja. Kohtunikuna kahtles Liiv näiteks selles, kas tänases seadusandluses ettenähtud distsiplinaarmenetlus ja sellega seonduv on rakendatav sõjaajal sõjaväelaste distsiplinaarasjades kaitseväe distsipliini kiireks ja rangeks tagamiseks.

Tahad korda, valmistu sõjaks On selge, et sõjaolukorras pole mõistlik ja ilmselgelt ka vajalik rahuajal sätestatud korra ja paberimajanduse järgimine. Samas tuleb vajalikud muudatused seadustes ära teha rahuajal. Liiv rõhutas eraldi ka seda, et kohtunikkond tuleb sõjaajal tegutsemiseks ette valmistada. Kahtlematult on vajalik vastav materiaal- ja menetlusõigusalane koolitus. Selline vajadus on teemaga tegelema hakanud kohtunike arvates terav, sest nn sõjaõigusega kohtunikud reeglina suurt kursis ei ole. Olukorra teeb raskemaks ka asjaolu, et puudub peaaegu igasugune kodumaine kohtupraktika nende kuritegude või haldusmeetmete osas, mis on seotud sõjategevusega.

Ettekandjale kui kohtunikule teeb viimase aja seadusandluse arengu taustal rohkem muret menetlusseaduste vastavus sõjaaja nõuetele. Ta rõhutas, et on kaks väga suurt ja olulist probleemide ringi, millistega tuleks täna kiires korras tegelema hakata.

Esiteks võimalikud seadusandluse täiendused nii kohtukorralduse kui ka menetluse asjakohaseks muutmiseks sõjaseisukorra ajal. Siinkohal tuleks näiteks põhjalikult kaaluda üleriigilise pädevusega erikohtute loomist või vastava pädevuse andmist mõnele olemasolevale kohtule või kohtunike grupile põhiseaduse § 148 lg 2 alusel. Enne otsuse langetamist tuleks aga analüüsida teiste väikeriikide (sh Soome) lahendusi vastavas valdkonnas.

Lisaks kohtupidamise pädevuse loomisele tuleks seadusandluses sätestada eelkõige kohtumenetluse Kaitse Kodu! 6/2014

Haritud sõdur

laienevate spetsiifiliste lisakohustustega. Seega on oluline küsida, mida oleks vaja kohtute tegevuses teisiti reguleerida, kui arvestada sõjaaja tingimustega. Ettekandja rõhutas, et lähtuda tuleb põhiseadusest, mille § 130 kohaselt võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata üsna paljusid isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile täiendavaid kohustusi. Nimetatud põhiseaduse sätte alusel ei või aga piirata õigusi ja vabadusi, mille piiramine on põhiseaduse § 15 jt kohaselt välistatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi liikme, Tartu Ülikooli külalisprofessori Erik Kergandbergi ettekande teemaks oli „Kriminaalmenetluslik regulatsioon sõjaaja tingimustes: mis on olemas ja mis on puudu“. Professor Kergandberg rõhutas põhiseaduse kommentaarides avaldatud seisukohta, et selle X (riigikaitse) peatüki tõlgendamine peab olema paindlik, toimimaks praktikas, sest nüüdisaegne julgeolekukeskkond on pidevas muutumises, tähendades riigikaitseliste küsimuste laienemist valdkondadesse, kus neid varem ei olnud.

Ettekandja avaldas lootust, et valitsuse tegevusprogramm riigikaitseseaduste ajakohastamisel on jõudnud piisavalt kaugele.

Analüüsides põhiseaduses sätestatut, leidis Kergandberg, et erakorralise seisukorra seaduse (ErSS) § 4 erinevalt põhiseaduse §-st 130 ei sätesta kõiki põhiseaduse § 22 loetletud garantiisid, st keegi ei ole kohustatud enda süütust tõendama ja kehtib enesesüüstamise privileeg ning pole ka sätestatud edasikaebeõigust. Ettekandja rõhutas, et viidatud seadus rõhutab, et erakorralise seisukorra ajal üldjuhul jätkub tavaline süüteomenetlus, kuid väheste eranditega, n selge, et nagu kaitsja osavõtu välistasõjaolukorras mine kohtueelses menetluses, pole mõistlik ja kahtlustatava kinnipidamine ilmselgelt ka vajalik kohtu loata maksimaalselt seitsmeks ööpäevaks, riigirahuajal sätestatud korra ja paberimajan- kohtu esimehe õigus muuta kriminaal- ja väärteoasjade duse järgimine. läbivaatamise territoriaalset alluvust ning kohustus määrata kohtuasjad arutamisele kümne päeva jooksul, mis aga ei tähenda ettekandja arvates asja äraarutamist selle tähtaja jooksul, kuid nõuab kohtuotsuse väljakuulutamist selle tegemisele järgneval päeval.

O

Kahjuks ei ole kehtivas sõjaaja riigikaitse seaduses sõjaaja kohtumenetlust üldse reguleeritud.

Põhiseaduse koostajad on sisuliselt pannud põhiseaduse § 130 kirja kohustuse luua erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks ka teatud põhiõiguste piiramise seaduslikud alused. See kohustus on erakorralise seisukorra ajaks täidetud napisõnaliselt, kuid sõjaajaks hoopis täitmata ja seda juba paarkümmend aastat.

Professor Kergandberg püstitas küsimuse täiendavaks õiguslikuks regulatsiooniks sõjaaja kohtukor35

Haritud sõdur

ralduse ja kriminaalmenetluse seadustiku kehtestamisega. Ta rõhutas, et pikka aega on toimunud arutelud selle üle, kas meie riigis peavad kõik kohtuasjad ahjuks ei ole ilmtingimata läbima kolm kohkehtivas sõjatuastet ning kas see on vajalik aja riigikaitse ja otstarbekas ka sõjaajal.

K

seaduses sõjaaja

Kui Eestis sõjakohut ja eriko- kohtumenetlust hut ei looda, kas siis on vaja üldse reguleeritud. sõjaväelaste poolt toimepandavate raskemate kuritegude puhul sõjaväelaste kaasamist rahvakohtunikena?

Ettekandja pidas oluliseks arutlusteemaks seda, kas ja kuivõrd on sõjaajast tingituna õige liikuda eranditult vaid lihtmenetluse suunas ja kas sõjaaja kriminaalmenetluse puhul ei peaks mõistliku menetlusaja nõue tähendama muuhulgas ka nõuet mitte põhjendamatult kiirustada.

Soome näide

Militaar- ehk sõjakohtuteks Soomes on 15 Soome maakohut. Asju lahendab professionaalne kohtunik ja kohtu koosseisus on alati ka kaks sõjaväelast-ohvitseri. Kõrgema astme kohtu koosseisus on kolm kohtunikku ja kaks sõjaväelast. Ka osa prokuröre on määratud tegutsema kui sõjaväeprokurörid. Sõjaajal jätkavad kohtud oma tööd, kui aga tsiviilkohtul pole võimalik tööd jätkata, on õigus tegutseda sõjakohtu koosseisul. Professionaalsed kohtunikud tagavad menetlusõiguse ja seaduse järgimise, sõltumatuse ja erapooletuse.

Huvitava ettekande sõjaväepolitsei tegutsemise õiguslikest alustest, arengust ja pädevusest pidas major Meelis Sarapuu. Selgus, et sõjaväepolitsei teostab ka järeleõrreldes valvet kaitseväe distsipliini üle Eestiga on Rootsil ja tal on isegi õigus sekkuda, kui ülem on jätnud distsipliini tagaväga piiratud mata. Seejuures on sõjaväepolitvolitustega seil sõjaajal sama funktsioon mis rahuajal ning seadus tagab õiguse sõjaväepolitsei, Soomel aga puu- saada ja võtta kõikjalt vajalikku informatsiooni, mis tagab asjade dub see üldse. operatiivse lahendamise. Sõjaajal sõjaväepolitsei koosseis mõnevõrra suureneb. Sarapuu andmetel on võrreldes Eestiga Rootsil väga piiratud volitustega sõjaväepolitsei, Soomel aga puudub see üldse.

V

FREEIMAGES.COM

Soome jurist ja reservülemleitnant Antti Lehmusjärvi esitas väga huvitava ülevaate Soome kohtusüsteemist sõjaväelastega seotud asjade arutamisel nii rahu- kui ka sõjaajal. Soome süsteem on üles ehitatud rahuajal. Sõjaväega seotud süüteod lahendatakse kas sõjaväe distsiplinaarmenetluses või kohtumenetluses. Seda, kas asi saata lahendamiseks kohtule, otsustab brigaadiülem. Põhilised nn sõjaväe süüteod on teenistusalased süüteod,

allumatusalased süüteod, süüteod ülemuse poolt jne.

36

Kaitse Kodu! 6/2014

Meelelahutus

NUPUTAMIST

MÕISTATUSED VEEBIS: HTTP://RISTSONAD.NETII.NET/

TELGIÜLESANNE Proovi kõik nõutud telgid loodusesse paigutada!

Telgid tuleb paigutada nii, et iga telgi kõrval oleks vähemalt üks puu, samas ei tohi ükski telk puutuda kokku ühegi naabertelgiga. Telkide arv igas reas ja veerus on ette antud.

SUDOKU

KAKURO ülesandes näitavad olemasolevad arvud numbrite summat ridades ja veergudes (numbrid 1—9; samas reas ja veerus peavad olema erinevad numbrid).

38

Kaitse Kodu! 6/2014

UNO MINKA

Võrumaa jõustruktuurides laskureid jätkub UNO MINKA Võrumaa maleva teavituspealik

Võru meeskondlikud meistrivõistlused laskmises korraldati 6. juunil. Linnavalitsuse suurt, kuldset ja kaunist rändkarikat ihaldas endale kümme kolmeliikmelist võistkonda. Üldvõidu teenis ja sai karika enda valdusse Kuperjanovi jalaväepataljon, teise koha vääriline oli Lõunapiiri ohvitseride kogu ja kolmandaks tuli Kaitseliidu Võrumaa maleva meeskond koosseisus malevapealik mjr Urmas Vahter, Võru malevkonna pealik n-ltn Toomas Piirmann ja Rõuge-Vastseliina üksikkompanii pealik lpn Taavi Pavlov.

Püstolist HK USP tegid võistlejad distantsilt 25 m ringmärki 10 lasku. Lasti ka Rootsi päritolu püstolkuulipildujat M 45B. See harjutus oli keerulisem, sest 32 lasuga oli vaja tabada 8 sihtmärki erinevatelt distantsidelt (kuni 30 m) ja raskusastme suurendamiseks oli lisatud neli VIP-märki, mida tabada ei tohtinud.

Laskeuudised

Vaatamata muidu iga-aastaste ülelahekülaliste tulemata jäämisele oli tulejoonel kakskümmend laskurit, meenutamaks maailmameistrite Kristjan ja Johannes Vilbergi saavutusi nendeaegsetest relvadest laskmises. Maailmameistrite Vilbergide karikavõistlused lahingurelvast SKY laskmises võitis meeste arvestuses Toomas Juksaar Pärnumaa malevast, kes lasi välja võistluse absoluutselt parima tulemuse, ja seenioride arvestuses Villu Susi Rapla malevast. Ka teine koht seenioride arvestuses jäi Raplasse Andrus Illopmägile. Kolmanda koha sai Sander Gutmann Viru malevast. Virumaale viis meeste arvestuse teise koha Rain Sepping ja kolmanda Peeter Pops. Osalejaid oli peale nimetatute veel Harjust ja Alutaguselt.

Peakohtuniku Endel Kaasiku ja korraldusmeeskonna tubli tegevusega oli tagatud õnnestunud võistlus ja head emotsioonid — SKY on siiani õppinud kaitseliitlase käes tõhus relv. Maitsva supiga lõunatunni järel jagatud karikad ja diplomid kutsuvad järgmisele võistlusele kindlasti arvukama laskespordihuviliste seltskonna.

Kaitse Kodu! 6/2014

SIGRID HARTMAN

Vilbergide mälestusvõistlustel on SKY au sees

Kaitseliidu laskekarika võitis Viru malev Tallinna maleva Männiku lasketiirus 7. juunil peetud Kaitseliidu karikavõistlustel laskmises võitis nelja harjutuse kokkuvõttes Viru maleva võistkond 1637 silmaga. Teise koha saavutas napi viiesilmalise kaotusega Tallinna maleva I võistkond, kogudes 1632 silma. Kolmanda koha saavutas Tallinna maleva II võistkond 1617 silmaga.

Võisteldi neljas laskeharjutuses: 3x10 lasku väikesekaliibrilisest püssist distantsilt 50 meetrit, 30 lasku lamades täiskaliibrilisest standardpüssist distantsilt 300 meetrit, 3x10 lasku tabelrelvastuses olevast automaatrelvast distantsilt 100 meetrit ja 30 lasku tabelrelvastuses olevast püstolist distantsilt 25 meetrit. Võistlustel osales 14 võistkonda Kaitseliidu malevatest.

39

Sport

Põrgupõhjatamas, seekord kaameraga Olen võistelnud Põrgupõhja retkel juba paar aastat ja kavas oli seda ka tänavu teha.

Omamoodi üllatuslikult ei olnud võimalik võistkonda erinevatel põhjustel kokku saada ja olgem ausad — viimasele minutile jättes on see ka igati loogiline, et inimestel on plaanid juba tehtud. Kui aga kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Jäi üle osaleda retkel staabiliikmena.

MARTIN ANDRELLER põrgupõhjaline

P

Mõnikümmend minutit enne võistluse starti suundusid siinkirjutaja ja Kaitse Kodu! tegevtoimetaja esimese kontrollpunkti lähistele varitsusse. Kaardi abil sai välja valitud kõige tõenäolisem koht sinna suunduvate võistlejate tabamiseks. See plaan läks paraku vett vedama.

Korra oli küll kuulda jutukõminat, kuid üldiselt valitses vaikus. Õnneks asus teine kontrollpunkt samas suunas, mistõttu püsis lootus kedagi siiski tabada. See ka õnnestus.

Esimesena kõndis põõsast välja ja objektiivi ette võistkond, miss alles otsis teed esimesse kontrollpunkt, kuid riburada astus kaugemalt metsast välja ka teisi võistlejaid, kes mööda kraavi- ja põlluäärt suundusid järgmisesse punkti.

MARTIN ANDRELLER

aar aastat on siinkirjutaja peas tiksunud mõte teha militaarspordist pilte, mida pealtvaatajad, huvilised ega tegelikult ka kohtunikud ei näe. Nendel on võistlejad oma loomulikus keskkonnas – „põllul“ ehk trassil.

Esimene päev ja üllatunud näod

KARRI KAAS

Esimese võistkonna näoilmed, kui nad nägid varitsevat vaatlejat-fotograafi, olid hindamatud

40

Sport

Esimese võistkonna näoilmed, kui nad nägid männi otsas istuvat vaatlejat-fotograafi, olid hindamatud. Sellel hetkel teadis meie trassil olekust vaid mõni üksik kohtunik ja korraldaja. Ettevaatlikule küsimusele, kas me oleme vastutegevus, sai eitavalt vastatud ja viibatud võistkonnale edasiliikumiseks.

Järgmise varitsuse seadsime üles kolmanda kontrollpunkti juurde. See paiknes kunagise Kukeselja punkri juures Kilgis. Vaadanud üle meditsiiniülesande ettevalmistuse, suundusime mööda üht võimalikku lähenemisteed endale sobivat kohta otsima. Ühel metsateekäänakul selline ka leidus.

Koht oli tõesti ideaalne, proovijalutamine näitas, et hoolimata teadmisest, kus fotograaf on, ei olnud teda võimalik isegi lähedalt üldse märgata. Meie kahjuks ei tulnud sealt aga ühtegi võistkonda.

Teine lähenemistee kõrgepingeliini all oli rahvarikkam. Võistkondade loomulikuks tabamiseks sai vedeletud jalgraja äärses kõrges rohus ja antud oma parim. Lähikonnas olnud jahipukki sai vaadatud samamoodi hindava pilguga ja isegi selle sisse ronitud, kuid istumiseks mõeldud tooli all olev herilasepesa tõrjus paigalejäämise mõtted kiiresti. Ühel hetkel hakkas puki sisemus täituma herilastega ja siinkirjutajal ei jäänud muud üle, kui peatuda oma laigulise kere päästmiseks põgusalt keset redelit ja seejärel juba kiirelt-kiirelt eemalduda.

Mõnikümmend kaadrit hiljem suundusime järgmisesse kontrollpunkti, mis aga, nagu selgus, avati alles tükk aega hiljem ja seal polnud sobivat kohta võistlejate varitsemiseks. Sellega oli esimene päev lõppenud.

Teine päev ehk pannkoogid moosiga ja värvikuulid Teise päeva hommik algas hoopis luureülesandel arreteeritava külamehe-metsavenna kehastamisega. Võistlejate elu huvitavamaks tegemiseks oli laagris lavastatud puskariajamine, mille käigus „julgeolek“ arreteerib kahtlased isikud ja viib nad ülekuulamiseks kaasa. Ülekuulamine oli suhteliselt lõbus tegevus ja andsime parima, et see võimalikult valjuhäälselt käiks. Mets laagri ümber samal ajal ragises ja praksus. Võistkonnad toimetasid.

Kaitse Kodu! 6/2014

MARTIN ANDRELLER

Erinevalt ülejäänutest otsustas üks võistkond liikuda otse üle põllu punkti suunas – jäin ootama, et nad jõuaksid minuga ühele joonele, et saada hea kaader, kuid kahjuks nende tähelepanelikkus kriipsutas selle plaani läbi. Märganud mind, peatas meeskonna esimene mees teised ja pärast lühikest arupidamist suundusid nad kõik kiirelt metsa tagasi. Kui ma ei eksi, oli tegemist turvaruuduga.

Siiski on karta parem kui kahetseda. Ehmatamise eest vabandused teele! Kokku õnnestus selles kohas silmata vähemalt kaheksat võistkonda, kuigi kõiki pildile ei saanud.

Võistlejate tabamiseks rajal tuli end peita sinna, kuhu vähegi võimalik: puu otsa, põõsa taha, rohu sisse

Et luureülesande aeg oli kell 11, loeti 15 minutit enne seda metsavendade kohtuotsused ette ja viidi need täide. Enne seda söödeti meil kõhud värskelt praetud pannkooke ja moosi täis, mille lõhn häiris kuuldavasti läheduses viivivaid luurajaid. Meid kui neutraliseerutud metsavendi visati aga kraavi, kuhu jäime pärast vastutegevuse lahkumist ootama, kas keegi tuleb olukorda kontrollima. Kahe võistkonna esindajad seda tegid ja said saagiks dokumendid, mis olid jäetud meie juurde.

P

Elu põnevamaks tegemiseks mehiroovijalutamine tasime järgmisena kontrollpunkti, näitas, et hoomilles võistlejad pidid värvikuulilimata teadmirelvade abil hävitama „pahalased“ ja vabastama heinaküünist pantvangid. sest, kus fotograaf Kui vaadata karistuspunkte, ei saa on, ei olnud teda öelda, nagu olnuks nende ülesanne võimalik isegi lähelihtne. Ainult Kalevi pataljoni ning dalt üldse märgata.

Järva maleva I võistkond pääsesid nulliringiga. Muuhulgas peab mainima, et Kalevi omad olid esimesed, kes äratasid siinkirjutaja unest. Olin juba harjunud, et minu positsiooni keegi otseselt ründama ei hakka, ja jälgisin seega pigem oma vastutusala teist serva, kuid ühtäkki oli lahingupaar mu nina ees ja üllatuslikku 41

Sport

kohtumist jäi meenutama maski ülaservale värvikuulist saadud muhk.

MARGO SAI

Teiste võistkondade puhul sai selgeks, et üleplaneerimine ning liiga taktikaline ja aeglane liikumine, aga ka liiga kiire ja rind ees pealetormamine tegid võistlejatele karuteene. Meelde jäi ühe võistkonna liige, kes tormas küüni nurga tagant välja, üritades mind tabada, kuid lasi paar korda lähedalt mööda.

Otse vaatevälja keskel pealetulevale võistlejale oli aga lihtne lasta värvikuul rindkere keskossa. Efektsemat tabamust ja kukkumist ei ole ma tükil ajal näinud. Mis seal salata, korra tekkis endalgi hirm, et kurat, nüüd määrivad vist ikkagi ära. Teine päev lõppeski mulle selles kontrollpunktis.

Viimane võistluspäev ehk suur kahetsus

Lisainfo

Ülekuulatavatele said lõpuks saatuslikuks käiseembleemid, mis näitasid, et tegemist pole mingite suvaliste roheliste mehikestega

PÕRGUPÕHJA RETK 2014 Tänavusel Põrgupõhja retkel oli kaitseliitlastest parim kolmandaks tulnud Pärnumaa maleva Vändra võistkond. Võistluse võitis Kalevi jalaväepataljoni võistkond, Päästearmee jäi teiseks. Retkel osales 22 võistkonda, nende seas üks naiskond ja üks külalisvõistkond Rootsist.

Võistlejad liikusid Raplamaal Vigala, Sulu, Velise, Järvakandi ja Eidapere piirkonnas. Võistkond moodustas võistluse ajaks üksiku metsavendade salga, kelle põhiülesandeks oli liikuda varjatult etteantud ajagraafikus, läbides kontrollposte ja postkaste, kus tuli täita mitmesuguseid ülesandeid. Ülesannete valikul oli lähtutud sellest, mida peab oskama, et ennast ja teisi ekstreemsetes oludes aidata ja ellu jääda.

Hommikukohvi ja võileibade järel algas baaslaagris Eidapere Kassivõllimäel luureraportite lugemine.

Peab ütlema, et osa võistkondade fantaasia esemete kirjeldamisel oli piiritu ning osa võistkondade oskus ja suutlikkus toota juurde lisasid kaartide ja kilede kujul omaette vaatamisväärsus. Pingutus luureülesande huvitavamaks tegemiseks vist kuigi hästi ei õnnestunud, sest osa võistkondi oli kella 11ks juba alalt lahkunud, ilmselt kartuses järgmisesse punkti hilineda. Oli kuulda ka hinnanguid, et luureülesanne oli liiga militaarne, millega ei tahaks siiski nõustuda.

N

eed kolm Lõppjooks oli tavalisest pikem, kuid seal polnudud päeva kunstlikke takistusi, loodus n-ö kööise oli takistusrajaks. Richard gipoolel andsid Saaliste ja tema kaaslaste punkrikoha juurest alanud juurde vajalikke viimane pingutus finiši teadmisi selle suunas õnnestus kõigil erilise võistluse ja baaslaagrisse saabusid tarvis. järjepanu retke seljataha jätnud võistlejad. Osa nendest muuseas sukkpükstes, kusjuures ma ei räägi seekord vapratest Rapla naistest. Rapla maleva II võistkond sai selle eest ka lõbusaima võistkonna eripreemia ja mõningase viivitusega mängiti finišialal nende auks laulu „Mehed sukkpükstes“.

Põrgupõhja retkega mälestatakse Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) võitlejaid ja teisi metsavendi, kes ei alistunud võõrale võimule. Võistluse eesmärk on selgitada välja parimad kõigist osalejatest, kes suudavad mõelda, tegutseda ja täita ülesandeid suure füüsilise koormuse ja stressi tingimustes, äratada huvi üleelamisoskuste ja matkatarkuste ning sõjaliste oskuste vastu. Retkega jäädvustatakse vabadusvõitluse ajalugu ja tutvustatakse Eesti mitmekülgset loodust.

KRISTJAN PRII

Olgem ausad, nähes võistlust kõrvalt, oli kahetsus tegelikult suur. Jah, oleksin tahtnud kolmandat korda ise startida, seda enam, et lähe anti seekord Põrgupõhja punkrist – kohast, mis on siinkirjutajale üpris südamelähedane ja tähtis.

42

Lohutuseks tõden vaid, et need kolm päeva n-ö köögipoolel ja mujal andsid juurde vajalikke teadmisi selle erilise võistluse tarvis. Huvitav on ka sellise võistluse korraldamine ja selle sujuvuse tagamine.

Eeskätt aga see, et võistlus oleks osalejatele jätkuvalt põnev ja kõik saaksid öelda, et Põrgupõhja retk on saanud teoks aastaid, sai teoks tänavu ja saab teoks ka aastate pärast. Kohtumiseni Põrgupõhja retkel 2015!

Kaitse Kodu! 6/2014

Sõduri kaitsevarustuse ajalugu on sama pikk kui inimkonna sõdade ajalugu. Kõik osapooled püüavad oma võitlejat vastase relvade eest kaitsta, sest koolitatud sõdur on väärtuslik ja haavatu ravimine kulukas, rääkimata langenu asemele uue sõduri koolitamisest.

lihaseid ja veresooni. Ka kaitseb vest mingil määral kukkumiste ja löökidest tekkivate põrutuste eest.

Turviste ajaloost Turviste valmistamiseks on alati kasutatud oma ajastu parimaid materjale ja käsitööoskusi. Egiptuses kasutati krokodillinahast turviseid kaitseks vasest ja pronksist relvade löökide eest. Tugevast riidest või nahast alusvestile kinnitati luust, puidust või metallist lisaplaate roomajate soomuse eeskujul, punuti tugevast metalltraadist rõngassärke või valmistati kogu kaitsevarustus metallplaatidest.

HEIKKI KIROTAR Snaiprigild

E

simeses artiklis annan ülevaate sõdurite kaitsevestimaterjalide ja kaitsevestide enda arengust ning tutvustan esimeste põlvkondade kaitseveste Esimesest maailmasõjast Vietnami sõjani. Teises osas keskendun tänapäevaste kaitsevestide ehitusele ja võimalustele ning arutlen ka kaitsematerjalide tuleviku teemal.

Vanim tänapäevani säilinud metallist turvis kaevati välja Kreekas ja see pronksist rüü kaitses enam WIKIPEDIA.ORG

Parim kaitsevest on see, mis tabamuse hetkel seljas

Sõjaraud

Armee kaitsevestidest I

Kaitsevestide peamiseks eesmärgiks on kaitsta sõduri elutähtsaid kehaosi vastase relvade eest. Ükski kaitsevest ei tee sõdurit täiesti haavamatuks, kaitse on alati kompromiss ohtude ja sõduri kandevõime vahel. Kui peamiseks ohuks on kaudtuli, piisab kergemast killuvestist, kuid linnalahingus on vaja kaitset ka kuulide eest.

K

Väiksemate kaotustega üksus püsib kauem võitlusvõimeline, sest kaitsevarustusel on lisaks sõduri otsesele kaitsmisele ka tugev psühholoogiline mõju.

Puudulik kaitsevarustus suurendab hirmu vastase relvade ees, eriti kui vastane on paremini kaitstud ja relvastatud, sest ükski inimene ei taha saada vigastada. Liigne ettevaatlikkus muudab aga sõduri aeglasemaks ning pärsib tema agressiivsust ja võitlusvõimet, sest ta keskendub võitlemise asemel peamiselt enda varjamisele ohtude eest.

Lahingu võidab tavaliselt kiiremini ja ohtudele vaatama agressiivsemalt tegutsev pool. Võitlejate moraali hävitab ka haavatud kaaslaste nägemine ja evakueerimine ning surijate korin.

ui peamiseks ohuks on kaudtuli, piisab kergemast killuvestist.

Kaitsevestist on kasu isegi siis, kui kild või kuul sellest läbi tungib. Kaitsematerjali kihte läbides kaob suur osa kineetilisest energiast ning võitleja vigastused on oluliselt väiksemad ja kergemini ravitavad kui ilma kaitsevestita saadud vigastused. Automaatrelvade kuulide energia on tuhandeid džaule ja ülehelikiirusel liikuv kuul tekitab tabamuse korral lisaks püsivale haavakanalile ka ajutise, oluliselt suurema haavakanali, kui kuulitabamusest saadud löök kudedesse sumbub, rebides Kaitse Kodu! 6/2014

Vanim tänapäevani säilinud metallist turvis kaevati välja Kreekas ja see pronksist rüü kaitses enam kui kolme ja poole tuhande aasta eest elanud sõdurit

43

Lisainfo

Sõjaraud

kui kolme ja poole tuhande aasta eest (15. sajandil eKr) elanud sõdurit kaelast põlvedeni torgete ja löökide eest. Turvises võitlejaid on kujutatud ka 12. sajandist eKr pärineval Kreeka vaasil.

KAITSEVESTIDE STANDARDID Standardite täpsete nõuete kirjeldamiseks on artikli maht napp. Üldistavalt võib öelda, et kaitsevestid jagatakse kaliibrite, kuulide ja kineetilise energia järgi klassidesse. Klasside numeratsioonis ja nõuetes on erinevusi, peamiselt eri riikides kasutusel olevate kaliibrite tõttu. Et lääneriikides on levinuim NIJ ja Venemaal GOST, vaatleme nende standardite nõudeid kaitsevestidele lähemalt (vt ka tabel 1).

Kui kätte satuvad tundmatu kaitseklassiga vestid või on nende sildid loetamatud või vestid ise oluliselt kulunud, tuleb kaitseklassi määramisel arvestada mõningate rusikareeglitega.

Turvised arenesid kuni hiliskeskaja ratsarüütli mõnikümmend kilo kaaluvate kaitserüüdeni.

Keskaegsed ratsarüütlid olid peaaegu haavamatud, kuid väga kohmakad. Näiteks vajasid nad abi nii riietumisel kui ka hobuse selga tõusmisel. Teiseks olid tellija mõõtude järgi käsitööna valmistatud turvised väga kallid, sest nõudsid mahukat tööd, ega sobinud juba seetõttu massiarmee varustamiseks. Kuigi väepealikud kandsid 18. sajandi alguseni lahingut juhtides metallplaatidest kaitseveste, hakkasid turvised seoses tulirelvade laiema levikuga taanduma juba 15. sajandil. Järgmine suurem laine turviste kasutamises lahinguväljal algas koos Esimese maailmasõjaga.

Vana ja kulunud vesti kaitsetase on alanenud, eriti pehmete vestide puhul.

Vigastatud pehme kaitseplaadiga vesti kaitsetase on oluliselt alanenud.

GOSTi ja CENi klasside 1 ja 2 ning NIJ klasside IIA, II ja IIIA vestid on tavaliselt pehmed ja kerged ning mõeldud üleriiete all varjatult kandmiseks — need kaitsevad püstolikuulide eest.

Armees kasutatakse neid killuvesti asendajana.

Võivad olla tugevdatud 2—3 mm paksuste jäikade plaatidega, mis aitavad kaitsta terassüdamikuga kuulide eest.

Ilmasõja kaevikus Esimeses maailmasõjas massiliselt kasutatud suurtükivägi tekitas lahinguvälja kohale tapva killurahe ja uus relv kuulipilduja põhjustas hiiglaslikke kaotusi. Lisaks olid kaevikutes passivad tunnimehed ja hooletud sõdurid vastase täpsuslaskuritele lihtsad märklauad.

Kahe kerge kaitsevesti kandmine ülestikku ei muuda kaitseastet kahekordseks, pehme IIA— IIIA klassi vesti muutmiseks III—IV klassi vestiks on vaja jäika kaitseplaati.

Automaadi- ja kuulipildujakuulide eest kaitsevad NIJ klasside III ja IV ning GOSTi klasside 4, 5 ja 6 vestid, mis on peamiselt riiete peal kandmiseks. Pehmetest plaatidest põhivestile on lisatud jäigast materjalist lisaplaate, mis on 10—30 mm paksud.

Kui kõvad plaadid on vigastuste või pragudega, on nende kaitsetase oluliselt alanenud.

K

MONSMILITARYANTIQUES.CO.UK

WIKIPEDIA.ORG

Esimese maailmasõja ajal valmistati kuni pool miljonit kaitsevesti Infanterie Panzer mudelit 1916 ja 1918

Esimese maailmasõja üks õnnestunuimaid kaitseveste oli inglaste valmistatud Dayfield

44

Vägedele jagatud teraskiivrid kaitsesid pead kildude ja püstolikuulide eest, kuid ülakeha kaitsmiseks hakati enamikus sõdivates riikides valmistama kaitseveste. Üks õnnestunuimaid oli inglaste valmistatud Dayfieldi kaitsevest, mis koosnes tugeva kanga sisse õmmeldud aitsevesmetallplaatidest, millest üks kaalus 3–4 kg, seega tist on oli võitlejat eest ja tagant kasu isegi kaitsval vestil raskust 6–8 siis, kui kild või kilo. Vormi all kandmiseks mõeldud vest kaitses kand- kuul sellest läbi jat täägitorgete, mürsukil- tungib. dude ja kergemate kuulide eest. Ajalooliselt peetakse seda üheks õnnestunuimaks kaitsevestiks. Neid valmistati paarkümmend tuhat. Oluline oli ka selle vesti märkamatus, mistõttu ründaja ei näinud kaitsevesti ja suunas oma rünnaku enamasti vestiga kaitstud kohta, mitte ei sihtinud kuuli või torget vestist mööda.

Sama teooria alusel valmistatakse tänapäeval kergeid kuuliveste politseinikele ja turvameestele. Kerget vesti on mugav kanda ja see kaitseb väiksemate ohtude eest elutähtsaid elundeid.

Briti armee arvestuste kohaselt oleks sellise kaitsevesti kandmine aidanud vältida ¾ eluohtlikest vigastustest, mis teatavasti tekkisid peamiselt killutabamustest. Paraku ei antud selliseid veste kunagi suurematele üksustele, vaid neid ostsid endale peamiselt varakad võitlejad või saatsid rindele nende sugulased.

Kaitse Kodu! 6/2014

Sõjaraud MILITARYPHOTOS.NET

Punaarmees kasutati alates 1942. aastast lahingupioneeride ja tankidel lahingusse sõitvate jalaväelaste kaitsmiseks turvist SN 42

Kõige laialdasemalt kasutasid turviseid sakslased.

Esimese ilmasõja jooksul valmistati kuni pool miljonit kaitsevesti Infanterie Panzer (mudelid 1916 ja 1918) ja neid sattus sõjasaagina ka lääneliitlaste kätte, kes need tänulikuna kasutusele võtsid.

Võitleja esikülge kuni kubemeni ja õlgu torgete, mürsukildude ja püstolikuulide, väidetavalt ka 450 m kauguselt lastud vintpüssikuulide eest kaitsev turvis oli tavaliselt valmistatud 3 mm paksustest soomusterasest plaatidest. (Võrdluseks: kaevikukilbid, mille laovarudest ehitati Vabadussõjas kasutatud Eesti kaitseväe soomusautod ja -rongid, olid 6–7 mm paksused ja pidid kaitsma 200 m kauguselt lastud püssikuuli eest.) Sakslaste turvis kaalus olenevalt mudelist ja suurusest 8–10 kilo ehk oli kaks korda raskem brittide kaitsevestist ja kattis küll alakeha, kuid jättis selja täiesti kaitseta.

Teises maailmasõjas urviste jätkus kaitsevestide kiire valmistaareng. Lisaks erinevatest miseks on terasesulamitest kaitsealati kasutatud plaatide valmistamisele hakati kasutama ka oma ajastu pari1935. aastal USA firmas maid materjale ja DuPonti leiutatud nailokäsitööoskusi. nit. Tugevat nailonkiudu nimetatakse inglise keeles tänapäevani ballistiliseks nailoniks. Lääneliitlased märkasid, et sõjalendurite eluohtlikud vigastused tekkisid tihti õhutõrjekahurite mürskude väikestest kildudest, mitte kuulitabamustest. Seetõttu telliti väärtuslike lendurite säästmiseks Inglise ja Ameerika pilootidele alates 1943. aastast mitmekihilisest nailonist pehmed killukaitsevestid (inglise keeles flak jacket, mis tulenes õhutõrjekahuri saksakeelse nime Flugzeugabwehrkanone lühendist flak).

T

Kaitse Kodu! 6/2014

Samal viisil lähenes võitlejate kaitsmise vajadusele Punaarmee, kus kasutati alates 1942. aastast lahingupioneeride ja tankidel lahingusse sõitvate jalaväelaste kaitsmiseks turvist SN (Stalnoi Nagrudnik; eesti k ‘terasest rinnakaitseplaat’) 42. 2 mm paksune terasplaat kaalus 3,5 kilo ja kaitses võitlejat ainult eestpoolt torgete, kildude ja 100 m kauguselt lastud 9 mm kuulide eest.

Kombineeritud materjalidest kaitsevestid 1945. aastal kasutasid ameeriklased lahingutes Okinawa pärast kombineeritud materjalidest kil-

Lisainfo

Terasest nailonini

MILLE EEST MINGI VEST KAITSEB GOST 4 kaitseb SVDst või kuulipildujast PKM lastud tavalise täismantelkuuli eest, GOST 6 sama kaliibri soomustläbistava kuuli eest. NIJ IV kaitse on sellest parem, sest kasutatud kaliibri 30-06 raskel AP-kuulil M2 on oluliselt suurem kineetiline energia. 30-06 kasutamine lõppes pärast Vietnami sõda.

Vestide kaitsematerjal asetatakse testimiseks pehmest savist plaadile ja mõõdetakse pärast katselaskmist (kergetel vestidel 5 m ja rasketel 15 m kauguselt) savi sisse tekkinud süvendi sügavust, mis Euroopa standarditel ei tohi ületada 20—25 mm, kuid NIJ lubab kuni 44 mm süvendit. See on oluline. Kuigi kuul jääb vesti sisse kinni, võib pindmiste kudede pihta antud löök tekitada sisemisi vigastusi, murda ribi, vigastada veresooni või rebestada siseelundeid, näiteks maksarebend (ja sellest tekkiv verejooks) on eluohtlik ja välitingimustes ravimatu vigastus.

Uute lääneriikide kaitsevestide pehme põhivesti kaitsetase on tavaliselt IIIA, mis tähendab, et see kaitseb levinumate püstolite ja revolvrite kuulide eest, k.a 44 Magnumi 15,6-grammise kuuli algkiirusega 436 m/s eest, mida armeed peaaegu ei kasuta, kuid NIJ standardis on see olemas, sest see on oluline ohuallikas USA politseinikele. Põhivestile lisatakse III või IV klassi kaitseplaadid.

45

USMILITARIAFORUM.COM

USMILITARIAFORUM.COM

Sõjaraud

Korea sõja ajal võtsid ameeriklased kasutusele killuvesti M1952, milles oli 12 nailonikihile lisatud kõvu plastik- ja alumiiniumplaate. Samasugune merejalaväevest kandis tähistust M1955

lukaitseveste, nimelt olid nailonile lisatud kõvad plastikplaadid. Korea sõja ajal võtsid ameeriklased kasutusele killuvesti M1952, milles oli 12 nailonikihile lisatud kõvu plastikust ja alumiiniumist plaate. Vestid kaalusid alla 4 kilo. Samasugune merejalaväevest kandis tähistust M1955.

Lisainfo

PROBLEEMIKS ON JALAVÄELASE ÜLEKOORMAMINE

Lisainfo

Esimesed tehniliselt kuulikindlad kaitsevestid olid Vietnami sõjas peamiselt USA maaväe helikopterimeeskondade kaitseks kasutatud T65 mudelid 1 ja 2. Helikopterid olid soomustamata ja lendasid tihti puulatvade kõrgusel, mis muutis nad vietnamlastele väga headeks sihtmärkideks, ent tavaline killuvest ei kaitsnud meeskonda kuulide eest. 15 kilo kaaluvate vestide kaitseplaadid olid valmistatud alumiiniumist, ränist ja boorist ning suutsid peatada 90 m kauguselt lastud soomustläbistava kuuli kaliibriga 7,62 mm. Soovitav oli kanda pehmet killuvesti M1952 kuulikindla vesti peal, see aitas kinni püüda kõvast plaadist rikošetiga eemale

KAITSEVESTIDE STANDARDITE LÜHENDID

Jalaväelase ülekoormamine on probleemiks juba aastakümneid ja see mure on eriti terav kergejalaväeüksustes, millel puuduvad sõidukid inimeste ja varustuse vedamiseks. Kergejalaväeks liigitub ka enamik Kaitseliidust. Ülekoormatud võitleja liikumiskiirus on väike ja ta väsib kiiresti. Nagu märkate, pole ajateenija ega leitnant Ziruli (vt tabel 2) varustuse nimekirjades kaitseveste.

NIJ — National Institute of Justice (USA) GOST — Gossudarstvennõi Standart (Venemaa)

Vietnami sõjas kasutati peamiselt USA maaväe helikopterimeeskondade kaitseks kaitsevesti T65 mudeleid 1 ja 2

lennanud või purunenud kuuli tükid, mis võisid helikopteris ringi lennates tekitada sekundaarseid vigastusi. Vietnami sõja ajal täiendati killuvesti kaelusega, uue mudeli koodiks sai M1969.

Oluline tehniline läbiks õnmurre kaitsematerjalide nestuarengus, mille tähtsusest nuimaid selle avastamise ajal küll veel aru ei saadud, leidis kaitseveste oli aset 1971. aastal DuPonti inglaste valmislaboratooriumis, kui poola tatud Dayfield. juurtega Ameerika keemik Stephanie Louise Kwolek avastas hiljem kevlarina tuntuks saanud materjali, kui ta koos teiste teadlastega uuris, milliseid kergeid ja vastupidavaid kiude oleks võimalik kasutada autorataste ehituses.

Ü

Peamiselt politseile mõeldud vestid jõudsid turule sama aastakümne keskel, näiteks American Body Armori 15 kihist koosnev K-15 (1975) ja Second Chance Body Armouri mudel Y (1976).

PTI — Polizeitechnische Institut (Politseitehnoloogia Instituut; Saksamaa) HOSDB — Home Office Scientific Development Branch (Suurbritannia) CEN —– Euroopa Liidu standard

46

Võitleja kandevõime versus vesti pakutav kaitse Tänapäeva armee kaitsevestid jagunevad üldjoontes 3–4 kilo kaaluvateks killuvestideks ehk Kaitse Kodu! 6/2014

Ohutase

Kaliibrid

Kuuli kaal (g)

Algkiirus (m/s)

Energia (J)

GOST 3

5,45x39 ja 7,62x39

3,4 ja 7,9

870 ja 725

1347 ja 2076

NIJ III

7,62 NATO M80 kuul

9,6

847

3444

GOST 4

7,62x54 R

9,6

835

3347

GOST 5

7,62x39 AP kuul

7,9

725

2076

GOST 6

7,62x54R AP kuul

9,6

835

3347

NIJ IV

30-06 M2 AP kuul

10,8

878

4163

Sõjaraud

Tabel 1. NIJ ja GOSTi raskeimad kaitsevestid

Tabel 2. Varustus rännakul ja võitluses (Artur Ziruli andmed) Võitlusvarustus

16 kg

Rännakuvarustus

29 kg

Relv

3,9 kg

Relv

3,9 kg

3 laetud salve

2,2 kg

8 laetud salve

5,9 kg

2 granaati

0,7 kg

2 granaati

0,7 kg

Suvine välivorm

1,9 kg

Suvine välivorm

1,9 kg

Kaitseväe saapad

1,9 kg

Kaitseväe saapad

1,9 kg

Lahingurakmed

1,6 kg

Lahingurakmed

1,6 kg

Kiiver

1,8 kg

Kiiver

1,8 kg

Tääk

0,3 kg

Tääk

0,3 kg

Maskeerimisvärvid

0,1 kg

Maskeerimisvärvid

0,1 kg

Taskulamp

0,3 kg

Taskulamp

0,3 kg

Joogipudel

1,3 kg

Joogipudel

1,3 kg

Esmaabipakk

0,2 kg

põhivestideks ja 6–25-kilosteks kuulivestideks.

Kaitsevestid on enamasti modulaarsed, koosnedes 3–4 kg kaaluvast põhivestist ja võimalusest lisada sellele erinevaid kaitseplaate, nii et võitleja saab oma vesti komplekteerida vastavalt ohutasemele.

Keskmise võitleja kehakaal on 80–85 kg ja keskmiselt jõuab ta kanda 25–30% oma kehakaalust ehk 20–24 kg varustust ning marssida selle koormaga ööpäevas 20–25 kilomeetrit. Kaitseressursside ameti kodulehe andmetel kaalub ajateenija täisvarustus, milles sooritatakse näiteks sõduri baaskursuse lõpprännak, 31,6 kg. Sõduril seljas olev varustus koos kiivri ja põlvekaitsmetega kaalub 6,8 kg, seljakotis on 17,5 kg ja rakmetes 7,3 kg lahinguvarustust. Lisaks tuleb kaasa võtta 4 kg kaaluv relv, laskemoona ja vajadusel ka muud tarvilikku, näiteks sideseadmed, kuulipildujalindid jao kuulipildujale, miinid jne. Seega ületab ajateenija isikliku varustuse kaal 10 kiloga jalaväelasele sajandeid optimaalseks peetud varustuse kaalu.

Leitnant Artur Zirul on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli lõputöös aastal 2010 mõõtnud ja analüüsinud, kuidas mõjutab Kaitse Kodu! 6/2014

0,2 kg 2,7 kg

Jalaväelabidas

1,4 kg

Magamiskott

1,8 kg

Telkmantel

0,7 kg

Kuivtoit 24 tunniks

1,6 kg

Katelok

1 kg

ARMSLIST.COM

Kaitsevestide kasutamise puhul tuleb väga tõsiselt kaaluda nende pakutavat kaitset ja vesti raskuse mõju võitleja liikuvusele. Uuemate moodulvestide põhivesti kaitseklass on tavaliselt piisav kildude ja püstolikuulide vastu ning lisaplaatidega suudetakse kaitsta rindkeret ka vintpüssi soomustläbistava kuuli eest, kuid sellega kaasneb kaitsevarustuse kaalu kasv inimese kandevõime piirile.

Esmaabipakk Seljakott

Vietnami sõja ajal täiendati killuvesti kaelusega, uue mudeli koodiks sai M1969

sõduri varustuse kaal liikumiskiirust maastikul.

Tema jagab varustuse võitlusvarustuseks lühemate lahinguülesannete täitmiseks ja rännakuvarustuseks (vt tabel 2). Täpse kaaluga kaalutud võitlusvarustus kaalub 16 ja rännakuvarustus 29 kg.

47

Sõjaraud

Eurosatory 2014: sõjarauda igale maitsele Maailma suurimal militaarmessil Eurosatory 2014 oli välja pandud sõjatehnikat igale maitsele alates tankidest ja lõpetades tahvelarvutitega. Võtmesõnaks oli uuenduslikkus, millega hiilgasid teiste hulgas ka eestlased.

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

M

ilitaarmess Eurosatory tõi juuni keskel Pariisi eeslinna Villepinte’i hiiglaslikku näitusekeskusesse kokku 1504 sõja- või kaitsetööstuses tegutsevat firmat 58 riigist. Kuigi põhiosa tähelepanust hõivasid arusaadavatel põhjustel suurte ja võimsate riikide Ameerika, Hiina ja messi võõrustajamaa Prantsusmaa tootjad, ei jäänud märkamatuks ka väiksemad tegijad. Viimaste seas olid Eesti kaitsetööstuse liidu lipu alla koondunud Eesti ettevõtted.

Eestlased paistsid silma Üheks messil hästi silma paistnud Eesti firmaks oli Vesimentor OÜ. Ettevõte valmistab peamiselt kvaliteetseid ja innovaatilisi polüetüleen-, lihtsamas keeles plastiktooteid.

Vesimentori tooteloendis on praegu 45 nimetust, millest enamiku moodustavad kaabli-, kanalisatsiooni-, drenaaži- jne kaevud ning erimõõdulised mahutid. Eraisikutele pakuvad nad septikuid, basseine, keldreid ja veel palju muud. Hoolimata suunatusest eelkõige tsiviilsektorile tegutseb ettevõte ka kaitsetööstuses. Varem on nende tööd selles vallas olnud pigem väikesemahulised, kuid praegu on käsil ühele välismaisele tellijale hävituslennukite F-16 tiivaaluste raketikastide valmistamine.

Eurosatoryl oli Vesimentor väljas kahe eksponaadiga, mille tootmiseni pole ettevõte veel reaalselt jõudnud. Valmis on ainult katseeksemplarid, mida Prantsusmaal tutvustamas käidigi. Vaatamata sellele oli huvi nende vastu suur. Üheks selliseks tooteks oli mobiilne plastikust pommivarjend.

Lihtsalt transporditav ja kergesti paigaldatav punker on loodud taluma ülikõrgeid temperatuure ja raskeid keskkonnatingimusi. „Meie varjendi eeliseks on mobiilsus ja sellest tulenev võit nii ajas kui ka rahas,“ ütleb Vesimentori juhatuse liige Kristo Kirss. „Kui tavalise

Loomulikult olid Eurosatoryl välja pandud ka kõikvõimalikud mehitamata õhusõidukid alates mikrodroonidest ning lõpetades hiiglaslike lennumasinatega

48

Kaitse Kodu! 6/2014

Sõjaraud 4 X KARRI KAAS

Eestit esindasid Eurosatory’l kaitsetööstuse liitu kuuluvad ettevõtted

punkri ehitamine, lähtudes maksimaalsest kaitstusastmest, võib võtta palju aega, siis meie toote paigaldamiseks kulub kõigest paar tundi,“ selgitab ta. „Kopaga kaevatakse auk, varjend pannakse sinna sisse ja muld aetakse uuesti peale,“ kirjeldab Kirss punkri valmimist. „Lisaks saab selle pärast uuesti lihtsa vaevaga üles võtta ja teise kohta toimetada, mis tavaliste varjendite puhul pole võimalik,“ kiidab Kirss oma ettevõttes välja mõeldud kaitserajatist.

Teine huvitav toode, mida Vesimentor messil näitas, on piraadivastane ujuk. Lõiketeradega varustatud

Kaitse Kodu! 6/2014

poidest tehakse trosside abil laeva ümber kett. Kui laev liikuma hakkab, hakkavad poid veetakistuse jõul pöörlema kiirusega kuni 200 pööret minutis, mis peaks kõik kutsumata külalised aluse juurest eemale peletama.

Tai soomustransportööride tootja Cahiseri peamiseks müügiargumentideks on mõistlik hind ja lihtne hooldus

General Dynamics loodab oma uue jalaväe lahingumasinaga turgu hõivata ka väljaspool Põhja-Ameerikat

49

Sõjaraud

Vesimentori toodete innovaatilisus tõi neile koha ka kaitse- ja sõjatööstuse uudiseid kajastava portaali Defence IQ koostatud Eurosatory huvitaivamate väljapanekute loendis. „See on meile väga suur tunnustus olla ära märgitud selliste suurettevõtete kõrval nagu Krauss-Maffei Wegmann, mis toodab Leopardi tanke, ja Renault’, mille veokeid kasutavad paljude riikide armeed,“ ütleb Kirss.

Lisaks Vesimentorile olid Eurosatoryl Eesti kaitsetööstuse liitu esindamas ehitusalaseid teenuseid pakkuv Amhold, küberkaitses tegutsev BHC Laboratory, jälgimisseadmete pioneer Defendec, laskeimitaatoreid ja mehitamata õhusõidukeid (UAV) tootev Eli, elektroonikaettevõte Eolane Tallinn, militaarvarustusele keskendunud Galvi-

Näituse tõmbenumbriks oli erinevate tootjate rasketehnika. Pilt võib küll öelda rohkem kui tuhat sõna, aga reaalse asja vastu see ei saa

Linda, mööblifirma Kitman Thulema, konteinerlahenduste ekspert Maru Metall ja rahvusvaheliselt tuntud jalanõude valmistaja Samelin.

Palju uut ja huvitavat Kuigi eestlasi saatnud edu oli muljetavaldav, polnud nad siiski messi peamised tõmbenumbrid, sest paljud tuntud rahvusvahelised sõja- ja kaitsetööstusettevõtted olid valinud oma uute toodete tutvustamiseks just Eurosatory.

Rootsi kaitsetööstusettevõte Saab Grupp esitles messil täiendusi oma radariperekonnale, mille uus lipulaev on mudel nimega Giraffe 8A. Kuni 470 km kauguselt ning 40 000 m kõrguselt erinevaid objekte tuvastavat radarikompleksi on võimalik tellida nii mobiilses, transporditavas kui ka statsionaarses versioonis. Peale selle tutvustas Saab ühekordse tankitõrjegranaadiheitja AT4 kaht tüüpi laskemoona, mis mõlemad peaksid tuleval aastal tootmisesse jõudma. Peamiseks uuenduseks nende juures on suurenenud laskekaugus, mis kumulatiivtandemgranaadil ulatub nüüd 600 ja kildgranaadil kuni 1000 meetrini.

Itaalia tarbesõidukitootja Iveco tõi Eurosatory publiku ette oma neljanda põlvkonna LMV (Light Multirole Vehicle), mille loomisel on arvesse võetud klientidelt laekunud tagasisidet. Uuel soomusautol on parandatud vedrustust, pandud peale automaatkäigukast ja suurendatud kandevõimet võrreldes varasemate mudelitega 40% võrra.

Ameerika kompanii General Dynamics näitas seevastu oma uut LAVi (Light Armored Vehicle), mis põhineb samalaadsel Kanada armee jalaväe lahingumasinal. Võrdlemisi omanäolise välimusega masinal on W-kujuline põhi, plahvatusele paremini vastu pidavad istmed ja terasest kere, millele võib vajadusel panna peale spetsiaalse lisasoomuse.

Lahingumasin peaks meeskonda kaitsma käsitulirelvade, kuulipildujate, kildude, miinide ja isevalmistatud lõhkekehade eest.

Põhjanaabrid olid esmakordselt väljas Patria NEMO treeninguimitaatoriga, millega saab kiiresti ja odavalt koolitada nende 120 mm soomukitele mõeldud uue miinipildujasüsteemi komandöre.

Imitaator koosneb reaalsest NEMO riist- ja tarkvarast ning töötab keskkonnas Virtual Battle Space 2, mille võrguühendus võimaldab harjutada koostööd nii üksusesisesi kui ka teiste lahinguväljal tegutsevate üksustega.

Nutikad lahendused ja natuke eksootikat

Iisrael oli messile välja pannud kogu oma kaitsetööstuse paremiku

50

Soomlastel on kindel kava integreerida personaalsed tahvelarvutid ja nutitelefonid lahinguväljaga.

Põhjanaabrite tehnoloogiafirma Elektrobit tutvustas messil lahendust, mis võimaldab spetsiaalse Kaitse Kodu! 6/2014

Sõjaraud Euroopa riikide kahanevate kaitse-eelarvete mõjul on paljud sõjatööstusettevõtted toonud turule modifikatsioonivõimalused, millega saab pisut iganenud tehnikat tänapäevasemaks muuta

Huvitavat tarkvara demonstreeris ka Iisraeli kaitsetööstusettevõte Rafael. Nime Samson Kinght kandev süsteem seob taktikalises keskkonnas paiknevad raskerelvad ühtseks võrgustikuks, mille abil paraneb nende koostöö ja tulejuhtimine. Tarkvaralahendus annab eelise just olukordades, kus lahinguväljal on mitu suure väärtusega sihtmärki.

Süsteem seab need tähtsuse järjekorda ja jaotab relvade vahel ära, lähtudes relva tüübist, tulejõust ja asukohast maastikul.

Iisrael näitas Eurosatoryl ka uut ekstreemse maastikuläbimisvõimega (4x4) tugevalt soomustatud lahingumasinat Combatquard, mis vaatamata oma üllatavalt väikestele gabariitidele suudab sõltuvalt masina tüübist peale võtta kuus kuni kaheksa reisijat.

Eksootilist mekki lisas messile teiste hulgas Tai tootja Chaiseri, kes tutvustas oma esimest soomustransportööri First Win. Hoolimata paljulubavast nimest, mis eesti keelde ümber panduna tähendab esimest võitu, pole põhiliselt sõjamasinate ümbertegemisele

ja modifitseerimisele keskendunud firma oma masinaga erilist edu saavutanud. Seda on ostetud kõigest mõnikümmend eksemplari, neist enamik on läinud Tai relvajõududele ja politseile.

Loomulikult polnud ülalnimetatud ainsad põnevad tooted, mida messil vaadata. Kokku oli Eurosatoryl üle 600 varustuselemendi, millest 450 toodi peaaegu 60 000 külastaja ette esmakordselt.

Vesimentori juhatuse liige Kristo Kirss leiab, et sellise mastaabiga üritustel osalemine tuleb ainult kasuks. „Sa võid ju oma kodutöökojas midagi head valmis teha, aga kui sa sellest teada ei anna, siis mis kasu sellest on?“ arutleb Kirss. Tema sõnade kohaselt toob Eurosatory-sarnaste ürituste väisamine endaga kaasa uusi tutvusi ja kontakte ning annab palju häid mõtteid, mis pole sugugi vähem oluline.

4 X KARRI KAAS

tarkvara toel kasutada isiklikke seadmeid otse sõjamöllu keskel.

Kõige suurema osa messipinnast võtsid enda alla võõrustaja Prantsusmaa tootjad, keda aktiivselt toetasid oma väljapanekuga kaitse- ja siseministeerium

Kaitse Kodu! 6/2014

51

Tänavune Mini-Erna pakkus noortele põnevust nii maal, vees kui ka õhus

Mini-Erna võit jäi kodumaale Valgamaa metsades 27.—29. juunini korraldatud Noorte Kotkaste 18. üleriigilisel võistlusmatkal Mini-Erna osales 84 noort Eestist, Rootsist, Lätist ja Leedust. Tihedast rahvusvahelisest konkurentsist hoolimata jäi võit kodumaale.

EGLE KÕVASK vabatahtlik reporter

M

ini-Erna parimaks meeskonnaks osutusid Pärnumaa maleva noored Riivo Rand, Rasmus Rand, Kevin Kalda ja Siim Arna, teiseks jäi Harju malev (Robin Kinnunen, Janar Pahka, Taavo Karja ja Joonas Karm) ning auväärsele kolmandale kohale tuli Läti võistkond (Ilgvars Dzedulis, Fricis Čunka, Gustavs Šmits ja Ricards Titovs).

Eneseületusega kaasneb rahulolu Võistlus sai avapaugu reede ööl vastu laupäeva, mil võistkonnad kaarti jälgides rajale tõttasid ja endast parimat andma asusid. Võistlusele kaasa elama ja 52

tänu avaldama olid tulnud Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm ja Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik major Tõnis Org. 50-kilomeetrine rada polnud kergemate killast, sest läbida tuli see stardist kaasa võetud vahendite ja kõrvalise abita.

Sai joosta mööda teid, põlde ja metsarägastikku ning ületada veekogusid. Võistlejate teekonna muutsid põnevaks rajal liikuvad vastutegevusüksused.

K

odutütar Maris pääses oma tiimiga Mini-Ernale tänu Ernakesel saavutatud kolmandale kohale.

„Mini-Erna oli üks raskemaid võistlusi, kus käinud olen,“ ütlesid Lääne maleva kodutütar Maris Esko ja Harju maleva noorkotkas Joonas Karm. „Rada oli raske ja maastik samuti. Punktide vahe oli pikk, kuid mu emotsioonid on laes ja jäin väga rahule,“ rääkis raskuste keskel positiivseks jäänud kodutütar Maris, kes pääses oma tiimiga Mini-Ernale tänu Kaitse Kodu! 6/2014

Noored

Ernakesel saavutatud kolmandale kohale. Joonas lisas, et kogu rada nõudis palju vastupidavust. „Raske on teha lõppjooksu, kui oled 30 tundi magamata.“ Õnneks oli ilm võistlemiseks suurepärane – ilus sõduriilm.

Liikumine käis kontrollpunktist kontrollpunkti vastavalt etteantud järjestusele ja ajagraafikule.

Võistlejatel tuli liikuda jalgsi maastikul ja täita kontrollpunktides ülesandeid. Proovile tuli end panna orienteerumises, takistusrajal, vibulaskmises, paadisõidul ja paadiülesandes, sõlmede õistlejatel tegemises, jõeületuses, tuli liikulaskumises, Kimi mängus, da jalgsi luureraporti koostamises, maastikul ja täita liiklusohutuses ja sideülesande lahendamisel. kontrollpunktides

V

ülesandeid.

3 X EGLE KÕVASK

Meeldejäävaimaks pidas Maris seiklusi rajal: „Kuidas me vastutegevuse eest ära jooksime, kuidas kõndisime puusani vees ja hädaldasime, kuid läksime ikka edasi. Ülesanded ka meeldisid,” selgitas ta.

Tiim peab olema kui üks mees Suur roll oli meeskonna esindajatel. „Nemad olid need, kes sundisid meid edasi minema,“ tõdes Maris. Tema sõnul tekitas head meelt teadmine, et omainimene ootas järgmises punktis. „Nii hea on rääkida, halada ja kurta, pärast seda suutsime alati

Kaitse Kodu! 6/2014

Võistlusele oli teiste hulgas tulnud kaasa elama Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm Võistlejad said joosta nii mööda teid kui ka põlde, tihedas rägastikus ja avatud maastikul. Ületada tuli mitmeid veekogusid

53

Noored

2 X EGLE KÕVASK

Paljude võistlejate arvates sõltub hea tulemus meeskonnatööst ja kaaslaste tundmisest

hea tujuga edasi minna. Iga punkti lõpus mängisime Pärnumaa ja Saaremaa võistlejatega ergutusmängu „Matšinga“.

või halvemini oskab, ja tunneme ära, kui keegi hakkab ära vajuma või on miskit halvasti,“ selgitas Joonas.

Sellise võistluse juures mängib tähtsat rolli meeskond. „Tiim peab olema kui üks mees,“ sõnas noorkotkas Joonas, kes Harju meeskonna koosseisus Mini-Ernal teiseks tuli. Meeskonda on vaja tunda ja toetada. „Mulle on tiimikaaslased kui vennad. Meie vahel on täielik usaldus – tunneme üksteist läbi ja lõhki. Teame, kes midagi paremini

Võistlemisel on osalejate sõnul mitmeid plusse: õpetab talitsema oma suhtumist ja käitumist ning kasutama noorkotka tarkusi, annab juurde vastupidavust, pakub võimalust ülesannete lahendamiseks ning uute teadmiste ja kogemuste omandamiseks. „See oli parim Mini-Erna, mis olla saab, ja sobib suurepäraselt noorkotka karjääri lõpetuseks. Väga meeldisid Valgamaa maastiku raskus ja huvitavad punktid.

Mainimata ei saa jätta vinget vastutegevust, keda ma ise küll kordagi ei näinud,“ tõi välja Joonas.

Võistluse korraldajad ja läbiviijad olid Noorte Kotkaste Valgamaa malev ja Kodutütarde Valgamaa ringkond koostöös Kaitseliidu Valgamaa maleva ja Naiskodukaitse Valga ringkonna ning Noorte Kotkaste esindusega. Eesmärgiks oli kontrollida noorkotkaste võimet täita neile antud ülesandeid ning võistlejate füüsilist vastupidavust ja oskusi.

Võistlejatele avaldasid muljet ja pakkusid pinget Valgamaa looduse mitmekesisus ja maastiku raskus

54

Kaitse Kodu! 6/2014

Noored

Riigikaitselaager motiveerib ennast ületama

NATOst Valgas ja Metsnikul Valgas ja Valgamaal korraldati 14.—17. juunini kolmas Balti riikide isamaaliste noorteorganisatsioonide laager, mis keskendus NATO-le. „Eesti liitumisest NATOga möödus tänavu kümme aastat ja hea meel on tõdeda, et ühe põneva üritusena sai teoks NATO-teemaline laager,“ ütles Kodutütarde peavanem Angelika Naris. „See on juba kolmas selline laager, varasemad korraldati Lätis ja Leedus. Sel korral kogunesid Läti ja Leedu noored Valka, et veeta koos Eesti sõpradega harivad, põnevad ja lõbusad päevad,“ lisas ta.

Esialgu oldi Valga isamaalise kasvatuse teemapargis, kus noored said omavahel tutvuda, lasta erinevatest relvadest, ronida seinal, läbida takistusrada. Pühapäeva pärastlõunal sõideti Metsnikule, kus püstitati telklaager ja nauditi metsaelu. Metsalaagrisse mahtus huvitavaid vestlusringe nii rahvusvahelistest suhetest kui ka NATO tegemistest. Muidugi käis metsaeluga kaasas orienteerumine.

Igast riigist on saabus laagrisse 25 noort koos juhendajatega. Eesti esinduses olid Põlva, Tartu ja Valgamaa kodutütred ning noorkotkad. Laagriülem oli Kodutütarde Valgamaa ringkonna vanem Sigrit Säinas.

Kaitse Kodu! 6/2014

Läsnal õpiti loodus lähedasemaks Juuli teisel nädalal kogunes Lääne-Virumaale Läsnale neli päeva kestvaks suviseks suurlaagiks ligemale 400 noorkotkast, kodutütart, noortejuhti ja külalist. Tänavuse suurlaagri põhiteemaks oli loodus: looduse tundmine ja looduses väheste vahenditega hakkamasaamine. Laagri teine ja kolmas päev möödusid õpitubades, kus omandati mitmeid kasulikke oskusi, nagu hädapäraste varjualuste rajamine ning laast- ja vitspunutiste valmistamine jpm. Ei puudunud ka sportlikud jõukatsumised. Õhtuti koguneti keskplatsile, et üheskoos laulda ja tantsida, vaadati noorte endi lavastatud lühinäidendeid ja peeti punklaulupidu.

Noorkotkaste ja kodutütarde suvine suurlaager korraldatakse igal aastal Eestimaa eri paigas ning alati osalevad seal kõik malevad ja ringkonnad, samuti noortegrupid Lätist, Leedust ning politsei- ja piirivalveameti töötajate lastest.

ZEMESSARDZE

Riigikaitselaager on eriline ja nii füüsiliselt kui ka vaimselt üsna pingutav, samuti mahukas organiseerida. Noorte koormus laagris on võrreldav ajateenijate omaga. Siiski ootasid paljud hakkajad noored laagrit juba kaua.

Kaks laagripäeva veedeti kasarmus ja kaks maastikul õppides. Esimese ja viimase päeva sisustasid peamiselt logistilised toimingud.

Noorte motivatsioon oli hoolimata palavast ilmast, raskest varustusest, piiritletud sisekorrast ja napist uneajast väga kõrge. Ilmselt ületasid mõnedki end selle laagri käigus.

MARCO SEPP

Tallinna maleva noorkotkaste viies riigikaitselaager korraldati 2.—7. juulini Tapal. Laagri eesmärgiks oli arendada ja kasvatada noortes kohusetunnet, enesekindlust, viisakust, meeskonnatööoskusi ja iseseisvust ning propageerida tervislikke eluviise. Riigikaitselise õppe ideeks on tutvustada noortele sõjaväe tegelikku eluolu, motiveerida neid omandama aktiivselt sellekohaseid teadmisi ja oskusi ning pakkuda põnevat tegevust, samuti lähendada noorkotkaid Kaitseliidule ja tulevasele kaitseväeteenistusele.

55

Noored

Eesti noored võistlesid end Norras pjedestaalile Norras 19.—22. juunini peetud rahvusvahelisel võistlusel HVULK (Heimevernesungdommens Landskonkurranse) 2014 tulid Pärnumaa ringkonna kodutütred ja Harju maleva noorkotkad 13 võistkonna hulgas teiseks.

MARGO SAI võistkonna esindaja

K

olme päeva jooksul täitsid võistlejad 21 ülesannet, mis sisaldasid mitmeid meeskondlikke jõukatsumisi. Võistkonda kuulus kümme liiget, ülesannet täitma aga lubati tava-

liselt neist kaheksa, mistõttu tuli valik teha enne soorituse algust.

Parima tulemuse said eestlased kõige esimeses ülesandes, mis koosnes erinevatest tegevustest: olulise info meeldejätmine ja edastamine, kauguste määramine vahemikus 50–450 meetrit, sihtmärkide leidmine erinevatest kohtadest, orienteerumine maastikul, laskmine automaadist. Parima tulemuse raja läbimisel sai Pärnumaa kodutütar Rebeka Vahkal, ülejäänud võistkonnaliikmed tulid samuti headele kohtadele. Kaheksa võistkonnaliikme individuaalsed tulemused liideti kokku ja nii saadi võistkonna koondtulemus, mille alusel määrati paremusjärjestus.

Esimesse päeva mahtus veel seitse meeskondlikku ülesannet ja sealt saadud neljas koht andis võimaluse startida järgmisel hommikul liidrina. Järgmise päeva ülesanded ei olnud eestlastele lihtsad, sest seal ilmnes selgelt kohalike treenitus ja hea meeskondlik tase. Laskmine võõrast relvast tundmatut laskeharjutust jättis eestlased tagumisse otsa. Meeskondlik kanuusõit ei olnud samuti Eesti noortele lihtne, sest võistkond ei olnud eelnevalt koostööd harjutanud ja puudus ka vastav kogemus.

Samal päeval peeti ka kaheksa meeskondlikku võistlust staadionil. Seal suutsime anda endast parima ja päeva lõpuks olime esikolmiku serval.

HVULK

MARGO SAI

Viimasele päevale vastu minnes oli selge, et esikoht on püüdmatus kauguses, aga kõigile ülejäänud kohtadele oli veel võimalus pretendeerida. Viimase võistluspäeva ülesande sisuks oli laskmine ja 1000 meetri jooks paaris. Sooritus kulges pingeliselt ja tulemused ei olnud lõpuni päris selged. Konkuren-

56

Kaitse Kodu! 6/2014

did, kes kandideerisid esikolmikusse, ei olnud selleks piisavalt tugevad, mistõttu jäid üldises pingereas tahapoole. Eestlased said sellel alal kolmanda koha, mis tagas lõpptulemusena teise koha.

3 X HVULK

Võidukasse võistkonda kuulusid Pärnumaa kodutütred Rebeka Vahkal, Iiris Prosa, Ita Kuusik, Ranne Kuldmaa ja Pärnumaa noorkotkas Siim Aarna ning Harju noorkotkad Sixten Tedremets, Robin Kinnunen, Joonas Karm, Taavo Karja ja Janar Pahka.

Esindajatena olid Norras kaasas kapten Margo Sai Pärnumaa malevast ja kapten Heiki Pajur Harju malevast.

57

Noored

Elus loodus köitis laste tähelepanu

KÄTLIN GAPONTŠUK

Juuni alguses käisid Paldiski noored Keila kodutütarde ja noorkotkaste rühma laagris. Laagrikoht oli vaimustav: ilus mets, väike tiik, kullesed, kaanid ja konnad. Elus loodus püüdis laste tähelepanu.

Laiuse matkamäng testis järgukatseteks vajalikku LEINA KREEK Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem

Laiuse alevikus korraldati 7. juunil Jõgeva maakondlik nooremate noorkotkaste ja kodutütarde matkamäng. Osalejaid oli 72: kümme kodutütarde ja kaheksa noorkotkaste võistkonda. Kodutütarde arvestuses sai esikoha Tabivere 2. võistkond, teise koha Palamuse 1. ja kolmanda koha Jõgeva 1. võistkond.

Noorkotkaste arvestuses tuli esimeseks Kamari 1. võistkond, teiseks Kamari 2. võistkond ja kolmandaks Laiuse Noored Kotkad.

Seekord korraldas matkamängu Laiuse rühm ehk siis rühmavanem (allakirjutanu) koos endiste ja vanemate kodutütardega, kaasatud olid lapsevanemad ja kogukonna liikmed. Start ja finiš olid Laiuse põhikooli juures, ülejäänud punktid jaotusid Laiuse aleviku teedele. Et matkamängu eesmärgiks oli rakendada järgukatsete teadmisi ja oskusi, said võistlejad 7,8-kilomeetrise raja 11 kontrollpunktis näidata näiteks nööbi õmblemist, mis oli individuaalne tegevus.

Igal võistlejal tuli õmmelda nööp kangale eraldi etteantud mustri järgi. Laiuse pastoraadi juures mõõdeti aga silmaga hoone ja köie pikkust.

Koolmaja ees käis kiiruse peale harjavarrega tennisepallide ajamine ümber koonuste ja staadionil sai lasta täpsust õhupüssist. Enne tuntud lastelaulu „Põdra maja“ laulmist oli vaja sõnad ritta seada. Üks võistkond esitas loo räppides. Kimi mängus tuli meelde jätta vajaliku varustuse elemente ja kadast lasta otsejoones plekkpurkide poole. Lõkketüüpide äratundmine olid üks raskemaid punkte. See-eest tunti hästi kodu- ja metsloomi. Ristsõna lahendamisega said kõik hakkama, kuigi enim pakkus mõtteainet „viisakussõna“ äraarvamine.

Päev algas laagririvistuse, hommikusöögi ja tutvumisega. Kui kõht täis, meisterdasime linnupesi. Mõnigi näpp sai haamriga pihta ja paaril korral tuli anda praktilist esmaabi. Kuid see kõik ununes kiiresti, sest koos oli lõbus ja hea seltskond. Lapsevanemate abiga valmis lindudele 18 verivärsket korterit.

Seejärel suunduti metsa ja õpiti sõlmi tegema. Kannatlikult ja osavalt näitas juhendaja Rain sõlmed ette ja kontrollis, kas need tulid noortel õigesti välja. Tagasiteel korjas igaüks kuiva metsamaterjali, et õppida lõket süütama. Mõni kasutas vastõpitud sõlmi haokubu kokkusidumiseks.

Lõkke süütamiseks moodustusid kähku poiste ja tüdrukute meeskond ning peagi tõusis mõlemast leerist lõkkesuits.

Muidugi ei puudunud laagrist maskeerumine ja varjumine maastikul, instruktoriteks Priit ja Rain.

Pärast suuri tegemisi sõime maitsvat lõunat. Kokaks oli peremees Kaido ise, kokaabiliseks Brigite. Pannkoogid olid lihtsalt võrratud. Sai nii soolaseid hakkliha ja riisiga kui ka magusaid moosiga ülepannikooke.

Pärastlõunal jätkus laager esmaabiõppega, juhendajaks imetore Kati.

Lapsed said kordamööda kannatanut mängida, küsida küsimusi, omandada uusi teadmisi ja kinnistada olemasolevaid oskusi.

Laagri korraldas Naiskodukaitse Keila jaoskond.

Samliku suverõõmud „Ristist potini“

Laagris oldi enam kui kümne aasta järel taas Samliku matkamaja territooriumil, kus Järvamaa kodutütred ja noorkotkad aastatel 2000—2004 oma igasuviseid laagreid korraldasid.

58

NKK KEILA JAOSKOND

Järvamaa noorkotkad ja kodutütred veetsid 9.—11. juunini aega kaardimänguteemalises suvelaagris „Ristist potini“. Laagrilised olid jagatud nelja rühma nelja kaardimasti järgi ja igas rühmas valiti oma kuningas, emand ja soldat ning kaunistati rühmakodud temaatiliselt. Noored said sõita kanuuga, ujuda, mängida sportmänge, arendada oskusi töötubades ning üksteiselt mõõtu võtta.

Kaitse Kodu! 6/2014

Hispaanias südames Toledos asuval keskaegsel Alcázari kindlusel pole kunagi olnud erilist militaarset tähtsust. Ometi leidsid seal üsna Hispaania kodusõja alguses aset sündmused, mis määrasid riigi edasise saatuse. Sellest kõigest pajatab Rudolf Timmermans oma raamatus „Alcázari sangarid“.

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

K

uigi Hispaania kodusõda kestis peaaegu kolm aastat (1936–1939) ja selles kaotas erinevatel andmetel elu kuni miljon inimest, ei teata Eestis sellest suurt midagi. Hoolimata sellest, et konfliktis osalesid ka üksikud eestlased. Ilmselt peitub selle põhjus kohe pärast hispaanlaste omavahelise verevalamise lõppu alanud Teises maailmasõjas, mis varjutas kõik muud sündmused ja puudutas eestlasi rahvana rohkem kui vennatapp kuskil kaugel Vahemere ääres.

Toledo ja ajalugu Ometi oli Hispaania kodusõda justkui proloogiks järgnevale kaosele, mille mõjusid tunneme veel tänapäevalgi. Seal põrkusid esimest korda kaks vastandlikku ideoloogiat, mis jagasid ühe riigi ja rahva sisuliselt kaheks. See oli omamoodi hoiatus, mida keegi ei märganud tähele panna.

Saksa soost hispaania filoloogi Rudolf Timmermansi 1937. aastal esmakordselt ilmunud romaan „Alcázari sangarid“ erilist valgust selle konflikti tagamaadele ei heida. Raamat käsitleb üht piiratud episoodi selles pikas sõjas – Toledos asuva Alcázari kindluse piiramist. Puhtmilitaarsest vaatenurgast polnud see sündmus kuigi märkimisväärne. Toledot koos oma pisikese laskemoonatehase ja Alcázari kindluses paikneva sõjaväeakadeemiaga ei pidanud kumbki pool kuigi tähtsaks. Alles pärast propagandavankri ette rakendamist kujunes sellest sümbol, mis ühtedele ennustas võitu ja teisele kaotust.

Mõned päevad pärast Hispaania kodusõja algust teatas Toledo komandant kolonel Moscardo, et toetab valitsuse vastu ülestõusu alustanud natsionaliste. Sotsialistidest riigipeadele see loomulikult ei meeldinud ja nad saatsid oma üksused mässulisse provintsi korda majja lööma. Pärast esimesi kokkupõrkeid taipas Moscardo, et ta ei suuda linna enda käes hoida ja tõmbus Alcázari kindluse müüride vahele varju. Vabariiklased võtsid kantsi piiramisrõngasse ja lootsid selle vastupanu kiiresti murda. Kuulujutt kindluse langemisest levis juba üle riigi ja trükiti ennatlikult uudise pähe ära ka mitmes sotsialismiideedest kantud ajalehes.

Kaitse Kodu! 6/2014

Reaalsus oli aga hoopis teistsugune. Alcázar pidas visalt vastu ka kõige raevukamatele katsetele seda ära võtta ja suurest propagandavõidust kujunes hoopis pikaajaline piiramine, mis laostas vabariiklaste eneseusku ja tõstis natsionalistide moraali. Seda mõistis ka viimaste üks juhte kindral Franco. Selle asemel, et minna oma vägedega otse Madridi peale ja anda sotsialistidele purustav hoop, otsustas ta hoopis Alcázari kaitsjad vabastada. Kolm kuud kestnud piiramine lõppes 27. septembril ja kaks päeva hiljem valisid natsionalistid kindral Franco generalissimuseks, kes valitses Hispaaniat diktaatorina järgnevad 35 aastat.

Meelelahutus

Kiidulaul võitjatele

Dokumentaalromaan või propaganda?

Kõike seda Timmermans oma romaanis ei puuduta. Tema raamatu keskmes on kindlus ise ja seda enda käes hoidnud natsionalistid. Kronoloogilises järjestuses toob ta lugejate ette Alcázari piiramise loo, mis on täis leidlikkust, vaprust ja eneseohverdust. Vähemalt nii väidab autor, kuid päris kindel selles olla ei saa, sest tekst on tiine propagandamaigulisest paatosest.

Raamatu järelsõnas väidab Timmermans küll, et tegemist ei ole kiitusemaigulise „luulega“, kuid seda on raske uskuda. Eriti veel neil, kel on olnud vähegi kokkupuudet nõukogudeaegse kirjandusega.

Rudolf Timmermans, „Alcázari sangarid. 72 päeva võitlusi Toledo linna südames“ Eessõna: Küllo Arjakas Tallinn: Grenader 2013. 160 lk Tõlke esmatrükk: Tallinn: Maaling, 1938

„Alcázari sangarite“ kõige tugevamaks küljeks võib pidada selle stiili. See pole kindluse piiramist käsitlev umbisikuline akadeemiline uurimus, vaid tõsiolude kirjeldus, mille autor on vorminud dokumentaalromaaniks kaitsjate mälestustest. Võrdlemisi omamoodi lähenemine, millele heidavad varju Timmermansi enda poliitilised vaated. Generalissimus Franco veendunud toetajana pole ta suutnud hoiduda natsionalistidele ohtrate kiidusõnade jagamisest ja vabariiklaste mahategemisest, kuigi üdini hea ega lõpmata paha polnud kumbki pool. Tõde peitub alati kusagil vahepeal.

Otseselt heaks seda raamatud pidada ei saa, kuid huvitavaks (propaganda)eksperimendiks küll. Vahel võib ka sellest piisata.

59

Naiskodukaitse

Imekaunis Liiliarist Liiliarist on Naiskodukaitse kõrgeim autasu — Naiskodukaitse teenetemedal.

Naiskodukaitsjaid saab tunnustada Liiliaristi V kuni kõrgeima, I klassiga.

Organisatsioonist väljaspool seisjat võib kaunistada vaid Liiliaristi Hõberist. Sel kevadel otsustas Naiskodukaitse keskkogu Liiliaristi statuuti ehk teenetemedali väljaandmise reegleid pisut karmistada. Mis täpselt muutus, on ära toodud seletuskirjas (vt lk 62).

Minu Liiliarist ERLE JOHANSON Liiliaristi V klass

Liiliaristi V klass anti mulle üle 2013. aasta detsembris, Tallinna ringkonna aastapäeval. Aastapäevatseremoonia oli ilus ja väljapeetud ning mulle mitmes mõttes eriline. Esiteks oli see minu esimene suurem Naiskodukaitse üritus ja esimene kord vormi kanda pärast aasta alguse ringkonnakogu, kus andsin edasi ringkonna esinaise rätiku. Pärast ringkonnakogu olin tõmbunud veidi eemale ja keskendusin oma tervisele ja perele. Teiseks oli see mul esimene kord kolmenädalasest pojast mõned tunnid eemal viibida. Liiliaristi üle oli mul loomulikult hea meel, oli uhke saada pärast viit tegusat aastat organisatsiooni tänusümbol.

Liiliaristi ei ole mul olnud veel võimalust kanda. Hoian seda karbis ja karp on kodus sahtlis. Liiliaristi näen kandmas naisi, kes aastate jooksul on olnud nii tegudes kui ka mõtetes naiskodukaitsjad, kes on andnud endast tükikesi, saades vahel selle eest kordades tagasi, aga vahel leppinud siiski vaid andmisega. Liiliarist sümboliseerib minu arvates teeneid nii riigi kui ka oma kaaslaste ees.

RIINU URBAN

Erle juhtis Naiskodukaitse Tallinna ringkonda aastatel 2010—2013, olles enne seda kaks aastat juhatuse liige. Tema juhtimise ajal koostati ringkonna hea tava, võeti kasutusele teenistuslehed ja hakati välja andma ringkonna esinaise aastakäsku, alustati arenguvestluste pidamist vabatahtlike juhtidega ja koostati ringkonna arengukava. Toetava ja leebe, kuid nõudliku juhtimisstiiliga korraldatud Kaitseliidu Tallinna maleva laste jõulupeod, orienteerumispäevad ja muud üritused näitasid tema suurt pühendumist.

60

STATUUT Liiliaristi V klassi on õigus anda Naiskodukaitse liikmele, keda on eelnevalt autasustatud Naiskodukaitse keskjuhatuse tänukirjaga ning kes: 1) on olnud Naiskodukaitse noor- või tegevliige kokku vähemalt viis aastat; 2) tegutseb aktiivselt valitud erialal; 3) on osalenud ürituste korraldamisel või olnud tegev juhatuse liikmena või revisjonikomisjoni liikmena või erialagrupi juhina; 4) läbinud Naiskodukaitse baasvaljaõppe täies mahus; 5) on tasunud kõikidel tegevusaastatel liikmemaksu või on vabastatud liikmemaksu tasumisest.

Naiskodukaitse

Minu Liiliarist KAIRIT HENNO Liiliaristi III klass

Liiliaristi III klaasi annetamise päev jäi eredalt meelde. Keskkogu sattus tookord just mu sünnipäevale, kogu sõit Tartust Rakverre, pidulik aktus, koosviibimine iidses kindluses — kõik oli väga ülev ja ühtlasi armas.

Tunnen, et sain Liiliaristi III klassi teenimatult vara, selle oleksid enne kindlasti pidanud saama Nele Pernits (Sarrapik) ja paljud teised omaaegsed Tartu ringkonna tegusad liikmed, minu eeskujud. Samuti tõrgub mu süda nii suure tunnustuse märki kandmast, kuni me organisatsioonina ei ole kas või sümboolselt annetanud Liiliaristi kõigile okupatsioonivõimude repressioonides oma elu jätnud naiskodukaitsjatele.

EHA JAKOBSON

Kairitile annetati Liiliarist pikaajalise pühendunud ja aktiivse tegevuse eest naiskodukaitsjana. Ta on olnud Tartu ringkonna aseesinaine ja keskjuhatuse liige, baasväljaõppe organisatsiooniõpetuse instruktor ja ajalookomisjoni liige. Kairiti kompromissitu aatelisus ja sügav austus Eesti ja Naiskodukaitse ajaloo vastu on innustanud paljusid naiskodukaitsjaid.

STATUUT Liiliaristi III klassi on õigus anda tegevliikmele, keda on eelnevalt autasustatud Naiskodukaitse teenetemärgi või Liiliaristi IV klassiga, kusjuures viimasest autasustamisest on möödunud vähemalt viis aastat, ning kes liikmeksoleku aja jooksul on: 1) kuulunud Naiskodukaitse ringkonna või kesktasandi juhatusse või revisjonikomisjoni või teeninud Naiskodukaitse palgalisel ametikohal või olnud erialagrupi juht või mõne kesktasandi komisjoni liige; 2) töötanud tulemuslikult vabatahtliku instruktorina või osalenud aktiivselt organisatsiooni arendamisel (näiteks on olnud Naiskodukaitse tegevust tutvustava projekti meeskonnas, osalenud sisedokumentide arutelul ja teinud omapoolseid ettepanekuid jms); 3) on tasunud kõikidel tegevusaastatel liikmemaksu või on vabastatud liikmemaksu tasumisest.

Minu Hõberist RAIVO LUMISTE Liiliaristi Hõberist

Kaitseliidu kauaaegsele ülemale kolonelleitnant Raivo Lumistele anti organisatsioonile osutatud väljapaistvate teenete eest Naiskodukaitse Hõberist Naiskodukaitse 85. aastapäeval.

STATUUT Hõberist antakse Naiskodukaitsesse mittekuuluvatele Eesti ja välisriigi kodanikele või Naiskodukaitse toetajaja auliikmetele organisatsioonile osutatud väljapaistvate teenete eest. Hõberisti võib anda erilise austuse märgiks ka isikule, kelle silmapaistev isiklik tegevus on vastavuses Naiskodukaitse poolt järgitavate aadetega.

Liiliaristi sünni juures DAGMAR MATTIISEN Naiskodukaitse esinaine 1992—2005

Enne sõda oli Naiskodukaitse ainsaks tunnustuseks teenetemärk — väike hõbedane sõleke, mis kujutas tõrvikut kandvat naist —, Liiliaristi asutasime alles taastatud Naiskodukaitses.

Arvasime esialgu, et naistele pole märgid kuigi olulised, ega tegelnud selle teemaga mõnda aega üldse. Aga kui mehed ümberringi kaitseväes ja Kaitseliidus üha uusi märke asutasid ja välja andsid ning naised sellest kõrvale jäid, tundus, et on aeg Naiskodukaitse oma teenetemedali sünniks.

Kaitse Kodu! 6/2014

Soome lotade valgest lilleõiest inspireerituna joonistasin erinevaid märke. Tahtsin, et see oleks ühtaegu naiselik ja militaarne. Minu kavandi järgi kujundas Liiliaristi tunnustatud heraldik Jaak Herodes ja me oleme sellega väga rahul.

61

Naiskodukaitse

Liiliaristi statuudi muutmise seletuskiri I Liiliaristi statuudi muutmise eesmärk Liiliaristi statuudi muutmise vajadus on tingitud ennekõike asjaolust, et Liiliaristi V klass on oma olemuselt devalveerunud. Praktikas on näha, et ergutusi antakse sageli automaatselt ilma sügavama analüüsita: esimesel aastal antakse ringkonna tänukiri, teisel aastal keskjuhatuse tänukiri ja kolmandal aastal taotletakse Liiliaristi V klassi.

Seejärel tuleb aeg, mil ergutuste vool katkeb ja naiskodukaitsjal võib kaduda motivatsioon, sest järgmist Liiliaristi saab taotleda alles siis, kui ta on aktiivselt tegutsenud kuus aastat.

Teine põhimõtteline muudatus on, et Liiliaristi andmise pädevus läheb täielikult keskjuhatusele.

See omakorda esitab ringkondadele korrektsemate ja igati läbimõeldud esildiste kirjutamise nõude.

Lisaks on Liiliaristi statuuti sisse viidud varasemad keskkogu otsused.

Liiliaristi statuuti on korrigeeritud ka keeleliselt.

II Muudatused 1. § 5 punkti 1 alapunkt 1: /.../ on olnud Naiskodukaitse noor- või tegevliige kokku vähemalt viis aastat. Muutmisel on lähtutud asjaolust, et ka noorliige võib olla aktiivne tegija Naiskodukaitses ning ei ole põhjendatud jätta noorliikmeaastad Liiliaristi arvestusest välja.

Liiliaristi V klassi antakse välja siis, kui liige on aktiivselt tegutsenud vähemalt viis aastat.

2. § 5 punkti 1 alapunkt 3: Naiskodukaitsja on üles näidanud aktiivsust viimase kolme aasta jooksul ja olnud ürituste korraldamise meeskonnas. Alternatiividena on võimalik Liiliaristi taotleda ka neile, kes on olnud erinevate juhatuste liikmed või gruppide juhid.

3. § 5 punkti 1 alapunkt 4: juurde lisatud. Liiliaristi saamise eelduseks on ka baasväljaõppe läbimine.

4. § 5 punkti 1 alapunkt 5: muudetud eesmärgiga, et Naiskodukaitse liige täidaks korrektselt oma põhikirjalist kohustust. Keerulisi majanduslikke olukordi tuleb ette, kuid eesmärk on püüelda ikkagi selle poole, et liikmed täidaksid liikmemaksu maksmise kohustust reaalse maksena.

62

5. § 2: Liiliaristi IV klassi saab taotleda liikmele, kelle autasustamisest Liiliaristi V klassiga on möödudnud vähemalt 5 aastat – eesmärk on Liiliaristi IV klassi väärtustamine.

6. § 3: Liiliaristi III klassi saab taotleda liikmele, kes on olnud Naiskodukaitses vähemalt 15 aastat ja kelle viimasest autasustamisest Liiliaristi IV klassiga on möödunud vähemalt 5 aastat.

7. § 3 alapunkt 2: lahti on kirjutatud organisatsiooni arendav tegevus. Loetelu pole lõplik.

8. § 4: Liiliaristi II klassi on õigus taotleda liikmele, kes on olnud Naiskodukaitses vähemalt 20 aastat ja kelle viimasest autasustamisest Liiliaristi III klassiga on möödunud vähemalt 5 aastat.

9. § 5: Liiliaristi I klassi saab taotleda Naiskodukaitse liikmele, kes olnud Naiskodukaitses vähemalt 15 aastat ja kelle viimasest autasustamisest Liiliaristi II klassiga on möödunud vähemalt 5 aastat.

10. § 6 punkt 1: on ühtlustatud vastavalt tegelikule olukorrale, kus Liiliaristi V–II klassi andmise otsustab keskjuhatus.

11. § 6 punkt 3: täiendatud lausega, et üldjuhul võib ringkond taotleda aastas ühte Hõberisti.

12. § 8: kehtetu, sest praktikas ringkonnad Liiliaristide eest ise ei tasu. Lisaks ei ole see paragrahv ka põhjendatud, kui Liiliaristi annetamise otsustamine läheb täielikult keskjuhatuse pädevusse.

13. § 9: täpsustab Liiliaristi üleandmise korra ja ühese arusaamise huvides on lahti kirjutatud mõiste „juubeliaasta“. Juurde on lisatud keskkogu 2010. aasta otsus Liiliaristi üleandmise kohta.

14. § 13: ära on jäetud lause: „Liiliaristi kandmist reguleerib aumärkide kandmise statuut.“ 15. § 13 alapunkt 4: ühese arusaamise huvides on lisatud punkt, et korraga kantakse ainult üht, viimasena saadud Liiliaristi.

Seletuskirja koostas Eda Kivisild Naiskodukaitse keskjuhatuse liige

Kaitse Kodu! 6/2014

Naiskodukaitse keskkogul kinnitatud sõrmusekavandi järgi valmisid suvel Roman Tavasti töökojas esimese 200 tellija sõrmused. Töö valmis plaanitust hiljem, sest peene joonisega sõrmuse viimistlus võttis plaanitud ühe tunni asemel kolm. „Et tegemisel oli 200 sõrmust, osa neist ka kullatud või kullast, saab lugeja ise arvutada, kui palju aega arvatust kauem kulus,“ ütles sõrmuste valmistamise eestvedaja ja sümboolikakomisjoni liige Leane Morits.

LEANE MORITS

Kogu protsessile pani aluse Põlvamaa naiskodukaitsja Tuuli Kotovi kiri Leane Moritsale, milles ta ütles välja mõtte, et Kaitseliidu sõrmuse eeskujul võiks naistel olla võimalus panna sõrme Naiskodukaitse sõrmus. „Siit hakkaski asi vaikselt edenema. Peeti komisjoni koosolek, kus leppisime kokku, et sõrmuseprojekt jääb minu vedada,“ rääkis Leane. Keerukas kavand valmis Roman Tavasti töökojas, kus osavad meistrid kaks kavandihääletusel kõige enam hääli saanud ideed kokku liitsid. Naiste huvi öelda kavandivalikul oma sõna oli märkimisväärne: oktoobri lõpust novembri keskpaigani väldanud hääletusest Naiskodukaitse siseveebis võttis osa 478 naist. Lõpliku, liidetud kavandi kiitis heaks Naiskodukaitse keskkogu.

Võru naised hoolitsesid hädas laste eest Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna naised kogusid juba kuuendat aastat järjest maakaitsepäeval heategevuseks raha. Tänavu toetatakse Võrumaa naiste tugikeskuse turvakoduteenusel viibivate laste koolitee alustamist septembris. Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna liikme ja Võrumaa naiste tugikeskuse juhataja Külli Piirisilla ettepanekut koguda raha nendele kooliteed alustavatele lastele koolitarvete ostmiseks toetasid kõik Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna avalike suhete grupi liikmed. Loteriiauhinnad annetasid kohalikud ettevõtted.

Naiskodukaitse

Naiskodukaitsjaid ehib oma sõrmus

Esimesed hinnangud kättesaadud sõrmustele on Leane Moritsa kinnitusel positiivsed. „Ilmselt hakkame mõtlema juba järgmise tellimisvooru peale.

Jälgige reklaami!“ ütles ta.

Leitsaku eest varju Pirita kloostripäevale MARJE-ANNE HENDRIKSON

MARJU MÄNDMETS

NKK VÕRUMAA RINGKOND

Tänavune Pirita kloostripäev korraldati keset palavat suve 27. juulil.

Pirita kloostripere koos Pirita linnaosa valitsuse ja Pirita seltsiga on kloostripäeva pidanud alates 2001. aastast. Kloostripäeva teemaks oli seekord „Laulupeoaasta“. Rahvale laulis Kirderanniku koor ja muusikat mängis Väike-Maarja pasunakoor. Päeva avamise puhul laususid tervitussõnu vaimulik Vello Salo ja Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder.

Juba kolmandat korda kutsuti kloostripäevale toitlustama Naiskodukaitse Toompea jaoskond. Otsustasime, et toiduks pakume talupojasuppi ja joogiks ürditeed. Toit tuli imehea ja järjekord meie supikatelde taga lausa lookles: kõik 300 portsjonit jagati kiiresti laiali. Tänan südamest tublisid abilisi Marju Mändmetsa, Anneli Seppa, Reet Kukke, Ruth Kulbast, Mare Lillemanni, Evi Kirsimäge, Hülle Kruusmäed, Riina Luike ja kodutütar Ingridit. Väliköögi toimetasid meile kloostrivaremete vahele Kaitseliidu Toompea jaoskonna liikmed Kaido Mägi ja Vaabo Annus.

Kaitse Kodu! 6/2014

63

Mari Raamoti rattamatk tähistas Põlvamaal juubelit Juubelihõnguline oli tänavune 14. ja 15. juuni Mari Raamoti jalgrattamatk seetõttu, et Naiskodukaitse kunagise esinaise mälestuseks sõtkuti pedaale viiendat korda. Seekord väntas kümme naist, kellest üks on organisatsiooni toetajaliige Põlvamaal.

MARIKA LAZAREVA Naiskodukaitse Põlva ringkond

M

arsruudile valis Põlva ringkond mõistagi Põlvamaa kaunid kohad. Rada kulges ligi sajal kilomeetril Põlvast Värskasse, sest miks minna otse, kui saab ka ringiga. Esimene hommik algas kenasti, naisi ei heidutanud isegi tund pärast starti alanud vihm. Lootes pilvedest mööda jõuda, sõitsime piki Süvahavva kauneid kruusateid ja tervitasime tee äärde jäävaid inimesi.

Leevi pood jäi samuti äärmiselt õigel ajal tee peale.

Igaüks sai sealt midagi karastavat.

Ilumetsa meteoriidikraatrid ja Meenikunno – see oli omamoodi tiksumine mööda kruusateed ning suhtlemine kogu rajal. Meenikunno raba oli nii parmurohke, et ega seal muud olnud teha, kui kiirust juurde panna. Mustajõel tegime kauaoodatud lõunapausi.

Rebasmäe allikast saime oma vedelikukaotuse tasa teha. Kui aga Põrguhauast rääkida, siis see oli üks omamoodi seiklus. Neiut nimega Ursula lausa lummas see haud ja ega meie Ene saanud siis maha

64

jääda. Mis neil seal täpselt juhtus, see on nende omaette elamus. Eks neid põrgu puukujusid oli enne hauale jõudmist omajagu. Rattaga sai sinna lausa mööda laudteed sõita.

Esimese päeva õhtuks olime läbi. Mõnigi muretses, kuidas järgmisel hommikul rattale saab ja kas üldse saab. Piusa liivakoobaste lumetsa me- juures oli meie ööbimispaik teoriidikraat- ja loomulikult tuli ka koopad üle vaadata.

I

rid ja Meenikunno — see oli omamoodi tiksumine mööda kruusateed ning suhtlemine kogu rajal.

Pühapäeva hommik oli nii mõnelegi valus, aga kõik jätkasid matka, mis viis Koidula piiripunkti. Enne Matsurit oli äraütlemata pikk ja lauge tõus. Järgmine kaunis ja hubane peatumispaik oli Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Lõunalaagri ala. Ja seal lõppeski meie rattamatk. Siit hakkas peale läbi männimetsa kulgev raske Laskevälja rattarada.

Nii mõnelegi andis emotsionaalse elamuse Vana Jüri seebipuut. Esiteks härra elutarkus ja kogemus ning teiseks seebiost. Järgnes ilma peatusteta sõit läbi Saatse „saapa“. Ja sealt juba matka lõpp-punkti Värskasse, kus meid ootas mõnus saun. Tegelikke emotsioone ja elamusi on väga raske kirja panna, aga selge see, et see traditsiooniks saanud matk läks taas igati korda.

Kaitse Kodu! 6/2014

ERAKOGU

Naiskodukaitse

Matkast võttis osa üheksa naiskodukaitsjat ja üks eriti äge toetajaliige

Enesekaitseoskus annab enesekindlust AVE RALLMANN Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond

Juuli esimesel nädalavahetusel korraldati Abja-Paluoja külje all Järveääre puhkekeskuses Pärnumaa naiskodukaitsjate enesekaitselaager, mille eesmärgiks oli õpetada enesekaitsevõtteid. Mõte laagri korraldamiseks tuli siis, kui Naiskodukaitsega liitus karateklubi Corpore treener ja suur võitluskunstihuviline Margit Kaur.

Laagri esimeseks treeninguks oli kukkumiste harjutamine. Veel räägiti enesekaitse piiridest ja seadusest tulenevatest õigustest. Naiskodukaitsja Karmen tõdes treeningu ajal, et kui ta enne arvas, et on ümar, siis kukerpalle tehes sai selgeks, et inimene võib olla üsna kandiline. „Enne laagrit polnud ma üldse mõelnud, mida rünnaku korral teeksin. Võib-olla vältisin sellest mõtlemist, sest pidasin pääsemist alateadvuses lootusetuks.

Pärast laagri läbimist olen vähemalt vaimselt valmis end kaitsma ja kuna erinevaid võtteid sai korduvalt läbi proovitud, saaksin arvatavasti ka reaalselt ennast aidata,“ lisas Karmen.

REIN SÄINAS

Juhid kohtusid Helmes ja õppisid lepitama REIN SÄINAS

Poolteist tundi trenni ja siis teist samapalju aega selgade puhtakskloppimiseks ning järves jahutamiseks.

Juba ootas ees uus trenn, mis õpetas haaretest vabanemist. Enne õhtust treeningut oli soovijatel võimalus proovida kõrgelt puu otsast köiega laskumist — taas kogemus omaette. Päeva viimane treening oli löökide harjutamine. Mehed ise mainisid korduvalt, et neil on vaid üks piirkond, kuhu löömine teeb neid igal juhul võitlusvõimetuks. Õhtu lõppes saunas valusate jäsemete pehmeksvihtlemise ja lõkke ümber päevasündmuste muljetamisega.

Laagri viimaseks treeninguks oli enesekaitse tööl, kodus, puhkehetkel ehk mida teha siis, kui sind rünnatakse näiteks autoroolis või laua taga istudes. „Laager andis oskuse veidikenegi ette näha ja osata oodata ohuolukordi ning neid siis vältida,“ ütles laagri lõppedes treener Margit Kaur. Et Naiskodukaitse ringkondade üks ülesandeid on leida võimalusi enesekaitse põhivõtete ja kriisiabi aluste omandamiseks ning propageerida sportlikke eluviise, saab sellise väljaõppega tegelda ka teistes piirkondades.

MARGIT KAUR

Ligi sada Naiskodukaitse juhti veetis nädalavahetuse 18.—20. juulini Valgamaal Helme lähedal. Naiskodukaitse juhtide laagris pakuti hulgaliselt harivat tegevust. Naised tutvusid lähemalt konfliktsituatsioonides kasutatava lepitusmeetodiga ja mängisid teadmiste kinnitamiseks läbi keerulisi olukordi, mis nõuavad lepitamise kasutamist.

Osalejad vaatasid koos üle mentorluse praeguse seisu ja rääkisid tulevikuplaanidest.

Naiskodukaitse esinaise Airi Toomingu sõnul korraldati juhtidele mõeldud laager kolmandat korda. „Esimene oli 2010. aastal Põlvamaal, seejärel aastal 2012 Saaremaal ja nüüd Valgamaal. Mõeldud on see Naiskodukaitse kõigi ringkondade eri tasemete juhtidele, et nad saaksid kogemusi vahetada. Suur rõhk on sisulisel poolel ehk koolitustel,“ lausus Tooming.

Juhtide laagri ühe korraldaja Riina Küti sõnul sündis idee vajadusest arendada vabatahtlikke juhte. „Lepitamiskoolitus kulub suures organisatsioonis marjaks ära, sest töös inimestega tuleb ikka probleeme ette. Rõhk on praktilistel tegevustel. Laager on kindlasti korda läinud, kui võimalikult palju vabatahtlikke läheb siit ära mingisugusegi inspiratsioonikillukesega ja leiab endale midagi kasulikku,“ lisas Kütt. Seda, et laager iga kord eri paigas aset leiab, pidasid mõlemad naised vaid plussiks, sest nii saavad laagrilised tutvuda ka kohalike vaatamisväärsuste ja kultuurieluga ning tajuda Eestimaa rikkust.

18. juulil pärast laagriliste kogunemist ja tutvustamisringi oligi Valga ringkonnal ette valmistatud väike üllatus. Õhtust meeleolu oli kutsutud tõstma estraaditrupp Tõrva Tilgad. Kolmest mehest ja kahest naisest koosnev trupp esitas huumorisketše ja nalju elust enesest.

Laupäevaõhtut sisustati paari spordivõistlusega ja käidi kultuurielu nautimas Helme valla päeval, kus lisaks kohalikele esinejatele sai kuulda Karl-Erik Taukarit ja ansamblit Nööp.

Kaitse Kodu! 6/2014

65

Naiskodukaitse VELLI EHASALU

Esmaabiinstruktorite fookuses on psühhosotsiaalne abi KERSTI PODMOŠENSKI Naiskodukaitse väljaõppe arendusspetsialist

Juuli keskpaigas Haapsalus korraldatud esmaabiinstruktorite õppepäevadel jagati omavahel kogemusi ning täiendati teadmisi ja oskusi. Sel aastal oli fookuses psühhosotsiaalne esmaabi, mis on muutumas aina olulisemaks valdkonnaks esmaabis tervikuna. Kogenud koolitaja, psühhoterapeut Jana Otsa juhendamisel keskenduti põhitõdedele, kuidas suhelda ja käituda traumeeritud inimesega pärast õnnetusjuhtumit, et sellest oleks rohkem kasu kui kahju. Sealjuures pöörati tähelepanu just sellele, kuidas kõnealust teemat Kaitseliidus läbiviidava 16-tunnise esmaabikoolituse käigus lihtsalt ja selgelt õpetada.

Väike-Maarja heategevusmatk aitas suurperele ahju ehitada 21. juunil asuti Ebavere tervisekeskuse juurest suve alguse heategevusmatkale, mille osalustasudega toetati Kiltsi külas elavat kümnelapselist peret ahju ehitamisel. Amortiseerunud ahju asemele uue ehitamine maksab 1400 eurot ja rahalistes raskustes perele uue küttekolde rajamiseks on Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna ja Väike-Maarja vallavalitsuse ühisel jõul kogutud juba 1066 eurot. Heategevusmatka osalustasu oli 2—5 eurot, millest kogunes suurpere toetuseks veidi üle kolmesaja euro.

5,2 km pikkusel matkarajal tuli osalejatel lahendada ristsõna.

Lahendajaid ootas finišis sportlik tunnustus. Osalejate vahel loositi välja toetajate auhindu. Matkajatel oli võimalik proovida kätt vibulaskmises, teha mälestuseks perepilt, nautida suve algust jäätisekohvikus ja kuulata kontserti. Heategevusmatka peaesinejatena astusid üles Kelly Vask ja ansambel MPS. „Väga kogukonda liitev on olnud koos naiskodukaitsjatega ühtse eesmärgi poole püüelda ja on lausa hämmastav, kui palju headust meie ümber on,“ kiitis vallavanem Indrek Kesküla otsust piirkonna naiskodukaitsjatega üheskoos suurperele head teha ja tänas kõiki seniseid heategijaid.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver selgitas, et olles ise kahe lapse ema, mõistab ta Kiltsis elava kümne lapse ema vajadust uue ahju järele hästi. „Maja ei köeta soojaks ainult pliidi ja elektriga ning me pingutame eesmärgini, kuni vajalik raha on koos,“ lisas ta.

Kogenud instruktorid teavad, et kvaliteetselt läbiviidud situatsiooniõpe on esmaabi õpetamisel peaaegu asendamatu viis õppe-eesmärkide saavutamiseks ja eriti oluline on selle meetodi mõju õppurite enesekindlusele edaspidi esmaabi anda. Et viimastel aastatel on esmaabiinstruktorite read hoogsalt täienenud naiskodukaitsjate ja kaitseliitlastega, süvenetaksegi taas situatsiooniõppe eesmärgistamisse ja läbiviimise põhimõtetesse ning jagatakse oma kogemusi nendes valdkondades.

66

LIINA TOOME

Esmaabiinstruktoreid koolitatakse Naiskodukaitse eestvedamisel alates 2006. aastast, mil vastava projekti algatas kogenud esmaabiõpetaja Andrus Lehtmets. Kokku on Kaitseliidus lõpetanud seitse esmaabiinstruktori kursust ning iga-aastaseks traditsiooniks on kujunenud esmaabiinstruktorite õppepäevad.

Kaitse Kodu! 6/2014

Laulupeoliste lõunasöögi eest hoolitses sadakond naiskodukaitsjat

NKK HARJU RINGKOND

XXVI laulu- ja XIX tantsupeo nädal tõi Tallinna üle 42 000 peolise ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid, ent esinejad ei olnud ainsad, kelle tööpäev kestis varavalgest hilisõhtuni.

Naiskodukaitsjad alustasid päeva koos koiduga, et lõunaks valmiks välikateldes lauljatele ja tantsijatele toitev supp.

Meisterdamine käis Lilleorus käsikäes teavitustööga PILLE-RIIN MOILANEN Naiskodukaitse Harju ringkond

Suvisel ajal näeb Naiskodukaitset aktiivselt teavitustööd tegemas avalikel üritustel. Seekord kutsuti meid Lilleoru päevadele. Vastuvõtjad olid suurepärased võõrustajad nii külalistele kui ka meiesugustele külalisesinejatele. Naiskodukaitset ootas juba püstitatud telk, mis oli temaatiliselt sõjaväeroheline. Meid varustati materjalide, värvide ja pintslitega. Isegi silt tehti valmis ja toodi kohale. Ei jäänudki muud üle, kui käised üles käärida ja tööle asuda. Ning tööd me tegime.

Naiskodukaitse telk oli lastealal ja meie ülesanne oli meisterdada lastega kollaaže ja punuda paelu. Õpetasime ka turvalisust veekogu ääres. Kui algul mõtlesime, et loeks üle, palju lapsi meie juures kunsti tegemas käib, siis päeva edenedes ei olnud selleks enam aega. Kohad laua ümber olid pidevalt hõivatud ja mõni laps tuli isegi teisele ja kolmandale ringile. Multitasking on selliste töötubade võtmesõna. Kleepides, lõigates ja juhendades sai tehtud ka teavitustööd. Palju oli juttu kodutütardest ja noorkotkastest, kuid vahepeal räägiti emadele võimalustest Naiskodukaitses.

Väliköögi kogemustega naiskodukaitsjad on olnud laulu- ja tantsupeoliste toitlustamisel abiks juba aastaid. Nii ka tänavu — ligi sada naiskodukaitsjat töötas kahes väliköögis, millest üks asus Kalevi spordihalli juures ning teine Pirita teel Eesti Näituste paviljonis. Supp valmis 35—45liitristes välikateldes ning sellise supikoguse segamiseks ja tõstmiseks oli vaja mehejõudu.

Selles töös olid naistele abiks kaitseliitlased.

Kui supp valmis, hakkasid naised jagamispunktides toitu esinejatele laiali jagama. „Kuni reedeni oli elu kergem, valmis tuli keeta 10 500 portsu suppi päevas,“ ütles suurürituse toitlustamise üks koordinaatoreid naiskodukaitsja Leana Lemming. Ta lisas, et nädalavahetusel oli vaja toitlustada juba üle 40 000 tantsu- ja laulupeolise. Menüüs oli neli suppi: seljanka, rassolnik, hernesupp ja borš.

Suurürituste toitlustamine on naiskodukaitsjate üks spetsialiteete. Iga naiskodukaitsja saab elementaarteadmised väliköögist Naiskodukaitse baasväljaõppel. Lisaks on võimalik omandada välikoka eriala ja läbida täiendkoolitusi. Väljaõpe hõlmab teadmisi toiduhügieenist, menüü koostamisest ja toiduvalmistamise tehnoloogiast.

Iga väljaõpe lõpeb praktikaga väliköögis. Laulupeo toitlustusjuhiks oli Kaitseliidu Sakala maleva tagalapealik kapten Enno Teiter, kes on selles rollis olnud juba üle 20 aasta.

Aitäh, Lilleoru! Järgmisel suvel tuleme jälle.

Märjamaa jaoskonna naised näitavad ennast

PIRET LINNAMÄGI

NELE PERNITS Naiskodukaitse Rapla ringkond

Suurem osa Naiskodukaitse Rapla ringkonna Märjamaa jaoskonnast kogunes 20. juuni pärastlõunal kohalikku vallavalitsusse, et kohtuda vallavanema ja volikogu esimehega. Ilmselt oli elevus mõlemapoolne, et mis täpselt saama hakkab ja millest räägitakse. Vallavanem Villu Karu kõneles pikalt turvalisusest vallas kui panustamisvõimalusest naiskodukaitsjatele, lisaks rääkis ta lasteaedadest, koolidest ja mänguväljakutest kui loomulikult naisi kõige enam huvitavatest teemadest. Ühiselt arutati võimaluste üle, kuidas Naiskodukaitse saaks valla elus nähtav ja abiks olla.

Kohtumine möödus igati meeldivas õhkkonnas ja naiskodukaitsjate eesmärk ennast tutvustada ja näidata, et Märjamaal on olemas trobikond hakkajaid naisi, kes on alati valmis kogukonnale appi tulema, sai täidetud. Nii vallavanemale kui ka vallavolikogu esimehele Urmas Kristalilekingiti Naiskodukaitse Rapla ringkonna kruus ja ulatati Kaitseliiduga liitumise avalduse blankett.

Kaitse Kodu! 6/2014

67

Naiskodukaitse

Merepäästeõppus tekitas ohtralt emotsioone Kuuel Tartu ringkonna naiskodukaitsjal avanes võimalus osaleda Käsmus merepäästeõppusel ja nad võtsid selle seiklusrikka 6. juuni kokku sõnadega: „Külm, valus, põnev!“ LEANE MORITS Naiskodukaitse Tartu ringkond

K

utse osaleda rahvusvahelisel päästeõppusel kannatanutena tuli Naiskodukaitsele Lääne häirekeskuse töötajalt Maret Kommerilt, kes on ühtlasi Pärnu ringkonna naiskodukaitsja.

Tartu ringkonnast vastas sellele kutsele kuus julget naist.

Päästetavad on valmis Üht kannatanut mänginud Monika jutustab: „Neljapäeva õhtul alustasime kuuekesi sõitu Käsmu poole. Pärast meie saabumist hakkasid kohale jõudma naiskodukaitsjad ka teistest ringkondadest ja juba mindigi õppuse eelinfo jagamisele. Igaüks sai teada, millised peavad olema tema vigastused ja kus ta paikneb (parvel, laevas, vees või rannikul). Minul õnnestus saada „tugeva verejooksuga peahaav ja teadvuseta olek“ laeval.“ Reede hommikul suundusime Käsmu kaile, kus kõikidele „kannatanutele“ tehti vigastusele vastav grimm ja jagati päästevahendid, et ei tekiks päri-

selt päästmist vajavaid olukordi. Legendi järgi moodustasid naised seltskonna, mis suundus laevaga lõbusõidule. Laeva pardale sattus aga ka vägivaldne hull, kelle eest osa põgenes päästeparvega, mõni ujus kaldale, osa seltskonnast jäi vette hulpima ja ülejäänutel olid sellised vigastused, et nad jäid laevale teadvusetult. Piirivalvealus viis naised „lõbusõidulaevale“ ja ühel hetkel teatati, et päästjad hakkavad saabuma. „Minu „peahaav“ tekkis dušinurgas kukkudes.

Enne päästjate tulekut tekitasin kunstverega seinale verepritsmeid ja endale verejooksu,“ räägib Monika. „Kuna minu haiguslugu ütles, et olen teadvusetu, pidin hoidma silmad kinni, nii et sain sündmuste käigust aru ainult kuulmismeelele tuginedes,“ lisab ta.

Päästjad saabuvad „Laevale jõudsid esimesena ilmselt politseinikud.

Nemad tegutsesid väga kiiresti ja ka minu oskuslik peitumine dušikardina taha ei aidanud – mindki leiti üles. See jäi aga minu meelest väga pikaks ajaks ainsaks kontaktiks päästjatega. Minu lähedal oli teine inimene, kes päästemeeskonna poolt kiiresti pärast politsei poolt avastamist minema viidi. Kuulsin ainult ümberringi jooksmist ja kolinat ning hääli, kuid minu juurde ei tulnud kedagi,“ meenutab Monika.

4 X PPA

Päästetavateks osutus laevaga lõbusõidule läinud seltskond, keda ründas pardale sattunud vägivaldne hull

68

Kaitse Kodu! 6/2014

„Mingil hetkel hakkas seal põrandal lebades üsna jahe, sest küljealune oli ka märg. Tundus juba, et mind ei päästetagi. Õnneks käisid minuga juttu ajamas väga toredad laevameeskonna liikmed.

Mulle toodi ka üks kampsun pealepanemiseks, sest muidu oleksin ilmselt päriselt alajahtunud,“ on Monika abivalmis meeskonnaliikmetele tänulik. „Lõpuks, kui vist peaaegu kõik olid laevast minema toimetatud, tulid politseinikud veel kord tagasi ja avastasid mu uuesti. Pärast seda jõudsid ka päästjad minuni. Kahjuks pole mul aimugi, millise päästja jõulisse embusse mind haarati, et mu peahaava õikidele siduda. Pärast raamile ase„kannatamist hakkas päris hirmus, tanutele“ sest mind tõsteti koos raatehti vigastusele miga peaaegu püsti ja viidi püstloodsest trepist üles,“ vastav grimm. kirjeldab Monika üleelatud hirmuhetki.

K

Natuke närvikõdi… ja õnnelik lõpp Selleks hetkeks, kui Monika päästeti, olid tekid ja termokiled teistele kannatanutele jagatud.

Siiski leiti üks märjavõitu tekk, mis andis naisele natuke sooja ja kaitses teda kalda poole sõites meretuule eest. Kaldale jõudnud, tõi kiirabibrigaad presentraami, millel paraku puudusid kinnitusrihmad. „Siis mõtlesin küll, et nüüd peavad nad mind päriselt päästma hakkama, sest oli oht, et kukun merre, aga all olid kivid. Päästjad olid aga nii osavad, et pääsesin külmast suplusest,“ kiidab Monika osavaid päästjaid.

Päästjad pidid kannatanud laevalt paadiga kaldale tooma

muidugi vaid umbes mõnesajameetrist sõitu kokkulepitud kohta. „Võib öelda, et oli väga tore ja põnev seiklus. Kõik päästjad, keda mul õnnestus kuulda, olid väga toredad ja lõbusad. Ilmselt oli ka olukordi, mida oleks võinud teisiti lahendada, aga selleks ju õppusi korraldataksegi,“ on Monika väga rahul, et õppusel osales, ja lubab, et teeb seda ka järgmisel võimalusel.

Edasi läks kõik kiirsti. Päästeteenistuse telgis tehti esmased vaatlused ja otsustati, kuhu haiglasse vigastatu edasi saata. Päästjad tegid viimased pingutused ning tõstsid kanderaami kiirabiautosse.

Järgnes sõit „haiglasse“. Sedakorda tähendas see

Pärast esmaseid vaatlusi toimetati kannatanud edasi haiglase, mis õppusel tähendas mõistagi mõnesajameetrist sõitu kokkulepitud kohta

Sadamas võttis kannatanuid vastu kiirabibrigaad, mis toimetas nad päästeteenistuse telki

Kaitse Kodu! 6/2014

69

AHTO KRUUSAMÄE

TOOMAS NIGOLA

ARDI HALLISMAA

Paraad

Proovis uputus, paraadil päike KARRI KAAS KARRI KAAS

Kõige rahvusvahelisem võidupüha paraad Valgas ja Valkas

V

õidupüha 95. aastapäeva puhul korraldatud ja Eesti-Läti relvavendlust kinnitav senistest rahvusvahelisem võidupüha paraad tõi lätlased Eestisse, viis eestlased ühes kõigi väliskülalistega Lätti ja tekitas palju elevust, kui paraadi võtsid vastu kaks riigipead korraga: Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Läti president Andris Beržiņš.

23. juunil olid Valga paraadil Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste üksuste kõrval üles rivistatud Läti kaitseväe ja Zemessardze üksused, Ameerika Ühendriikide kompanii ja Vabadussõjas meie liitlastena sõdinud Soome, Rootsi, Taani ja Ühendkuningriigi liputoimkonnad. Ühes kaitseväe, politsei- ja piirivalveameti, Kaitseliidu ja Läti kaitseväe orkestritega oli rivis peaaegu 1300 inimest.

Paraadilt siirdusid üksused rivikorras kaitseväelisele jalutuskäigule Valka, kus Lugažu pargis veel kord põgusalt rivistuti.

70

Kaitse Kodu! 6/2014

Kaitse Kodu! 6/2014

AHTO KRUUSAMÄE

71

ARDI HALLISMAA

ARDI HALLISMAA

ARDI HALLISMAA

Paraad

ARVO TAMULA

Risti malevkonna kodu avas uksed KATI OJAVER-HEIDEMANN Naiskodukaitse Risti jaoskonna esinaine

23. juunil avas Kaitseliidu Lääne maleva Risti malevkond pidulikult oma kodu uksed. Avakõne pidas malevkonnapealik Aksel Heidemann, õnnistussõnad laususid Lääne praostkonna praost Tiit Salumäe ja abipraost Leevi Reinaru ning hümni lauldi koos Ivo Linnaga. Malevkonna kodu loomise algatasid Risti jaoskonna naiskodukaitsjad, kes panid ka selle rajamisele tugevasti õla alla – saab ju sellest neilegi oma pesa. Maja remontisid ja ehitasid Risti malevkonna kaitseliitlased, põhiosa sisustusest on saadud annetustena ja remonditöid toetas rahaliselt Lääne malev. Et kõike tehakse oma kätega, jätkub tööd nii naistele kui ka meestele veel pikalt, enne kui maja lõplikult korda saab. Aga tubli algus on tehtud ja hubane kooskäimiskoht ootab põnevaid üritusi. Tere tulemast Ristile!

72

KAITSELIIDU LÄÄNE MALEVA PEALIKU TÄNUKIRJA SEOSES RISTI MALEVKONNA KODU AVAMISEGA SAID: Harri Loorits Rene Danilov Neeme Suur Jüri Suur Jaanus Tuulik Tõnu Teder Andre Saks Sulev Luiga Hardi Rehkalt Jüri Roost Riho Süvala Yvelin Karu-Veskioja Tiina Kannistu Erkki Kildvee Heino Noor Pille Porn Külle Saar Elle Saatre Naiskodukaitse Lääne ringkonna Risti jaoskond

Kaitse Kodu! 6/2014

Ühel maikuu nädalavahetusel viis Kaitseliidu Pärnumaa maleva Kilingi-Nõmme rühm oma kodulinnas läbi õppuse, mis lasi kohalikel kaitseliitlastel logistikapataljoni toel saada osa kaitseväe suurõppusest Kevadtorm.

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

L

ogistikapataljon koos teiste logistikakeskuse üksustega, kokku natuke üle veerand tuhande mehe, sättis end Kilingi-Nõmme alal paika juba päris Kevadtormi alguses ja hakkas ette valmistama kogu suurõppuse tagalatoetust.

Logistikapataljon väärtustab koostööd Õppuse mitmete üksuste ja peaaegu 6500 mehe varustamine kõigega, mida vähegi vaja, käis KilingiNõmme kaudu, saan Kevadtormi logistikatarnete kohta teada logistikapataljoni õppuseaegse ülema kapten Asso Treksleri jutust. „Teoorias võib varustus ju liikuda ka otse, kuid üldjoontes järgime me põhimõtet, et see liiguks meie kaudu,“ lisab kapten Treksler ja selgitab, et piltlikult meenutab kogu

Väljapoole

Kaitseväe logistikud ühendasid Kevadtormi ajal jõud kaitseliitlastega süsteem lehtrit, mille ülemisest otsast valatakse suur hulk asju sisse ning alumisest tulevad need ükshaaval välja.

„Lõpuks jõuab varustus üksiksõdurini, kes siis võib-olla tunneb eoorias võib rõõmu sellest toidupakist, pudevarustus ju list veest või laskemoonast, mis liikuda ka me talle siit saatnud oleme,“ selgitab kapten Treksler, kelle otse, kuid üldjoonsõnul sobis Kilingi-Nõmme igasu- tes järgime me gusteks toetusoperatsioonideks põhimõtet, et see lausa ideaalselt. „Kilingi-Nõmmel liiguks meie kaudu. olime sellepärast, et sealt oli meil hea Lõuna-Eestis korraldatavat operatsiooni toetada. Seal oli selleks vajalik taristu,“ põhjendab ta pataljoni asukoha valikut ja toob lisaväärtusena välja, et linnas oleks hea vastu võtta ka liitlaste abijõude, kes peaksid meile häda korral appi tõttama.

T

Esmakordne koostöö suurõppusel „Tänase päeva kontekstis on see harukordne, sest logistikapataljon oli sellisel kujul Kevadtormil

KARRI KAAS

Rühmaülem kuulamas jaoülema ettekannet tegevusest linnas

Kaitse Kodu! 6/2014

73

Väljapoole

kohalike hulgast. Inimesed näevad oma poisse koos kaitseväelastega ja see tekitab rohkem usaldust.

Loomulikult pole sideme loomine vormikandjate ja tsiviilisikute vahel kaitseliitlaste peamine ülesanne.

esmakordselt. See, mida me seal harjutasime, on oluline jalajälg, sest samamoodi peaks see hakkama hargnema ka järgnevatel aastatel,“ räägib kapten Treksler. Harukordne oli ka Kaitseliidu vabatahtlike ja logistikapataljoni koostöö Kevadtormi raames. Varem on jõudusid ühendatud vaid allüksusekursustel, kus Kaitseliit on oma taktikalisi harjutusi sidunud logistikute logistilise tegevusega, kuid suurõppusel pole kaitseliitlased ja logistikud ühistegevust veel teinud.

„Kohalikud Kaitseliidu üksused saavad meid reaalselt aidata ka lahingutegevuses, sest nemad tunnevad maastikku, teavad, kes on omad ja kes võõrad, ning oskavad tähelepannu pöörata detailidele, mida meie võib-olla ei pruugi märgata,“ loetleb kapten Treksler vabatahtlike relvavendade eeliseid, mistõttu on tal ka järgnevatel aastatel plaanis kaitseliitlasi suurõppustel logistikute tegevusse kaasata.

Mõtte kutsuda Kevadtormile ka piirkonnas tegutsevad kaitseliitlased sai kapten Treksler Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili kõnest, milles too kutsus kaitseliitlasi ja kaitseväelasi üles rohkem koosaitseliitlased said koostöös tööd tegema. Kapten Treksler haaras ideest kohe kinni ja kaitseväe pöördus Kaitseliidu Pärnumaa logistikapataljoniga maleva pealiku major Tõnu teha natuke teistMiili poole, kes sellega kohe sugust väljaõpet kui kaasa tuli. Et etteteatamisperiood jäi pisut lühikeseks, ei tavaliselt saanud kohalikku Kaitseliidu üksust enam Kevadtormiga otseselt liita. Õnneks oli Kilingi-Nõmme rühmal samale ajale planeeritud oma taktikaharjutus, mis otsustati sujuvalt kaitseväe suurõppusega ühendada.

K

Kaitseliitlased kodulinna kaitsmas Kaitseliidu Pärnumaa maleva Kilingi-Nõmme rühma ülem Kristjan Pahk leiab, et koostööd teha oli väga hea mõte. „Saime oma kodulinna inimestele näidata, et lisaks kaitseväele olime ka meie seal olemas ning hoolitsesime nende julgeoleku ja turvalisuse eest,“ ütleb ta. „Inimesed teavad ja tunnevad meid, mis tõi ka Kevadtormi ajal linnas tegutseva logistikapataljoni neile natuke lähemale,“ lisab Pahk, kes tänu oma Kilingi-Nõmme päritolule teab, millest räägib.

KARRI KAAS

Kapten Treksleri sõnul on kasu sellest suur. Kaitseliit saab viia vormikandjate sõnumi kohalikele elanikele märksa lihtsama vaevaga, sest nad ise on

Pahkile meeldib, et kaitseliitlased said koostöös kaitseväe logistikapataljoniga teha natuke teistsugust väljaõpet kui tavaliselt. „Jalaväeüksusena harjutame me enamasti maastikul, mistõttu pakkus linnatingimustesse tulek meeldivat vaheldust,“ ütleb Pahk, kelle sõnul andis oma kodulinnas tegutsemine meestele lisamotivatsiooni, millest jätkus kuni õppuse lõpuni. „Õppus möödus hästi ja usun, et meiega jäädi rahule. Meile öeldi, et tegime rohkem, kui meilt oodati,“ võtab õppuse kokku rühmaülem Pahk ja kinnitab, et ka tulevikus oleks ta koos oma rühmaga nõus sellesarnasest üritusest osa võtma. „Kui võimalus peaks avanema, siis kindlasti,“ ütleb Pahk. „Selline koostöö annab uusi teadmisi ja kogemusi, millest võib hiljem palju kasu olla,“ lisab ta. Õppuse käigus sooritasid kaitseliitlased kaitseväe logistikapataljoni ülesandel patrulle KilingiNõmme tänavatel, suhtlesid kohalikega, pidasid silmas strateegilise tähtsusega objekte ja kogusid logistikapataljoni tarbeks infot võimaliku vastase kohta. Ka tuli neil tihti julgestada logistikute tegevust. Õppusel osales Kaitseliidu Pärnumaa maleva Kilingi-Nõmme rühm, mille koosseisust enamiku moodustavad Kilingi-Nõmme linnas elavad kaitseliitlased.

Linnapatrulli üheks eesmärgiks on ka kohalikelt informatsiooni kogumine

74

Kaitse Kodu! 6/2014