Metsaasukad osutuvad harva ohtlikeks tab, rääkis, et peamiselt näeb ta ikka rohusööjaid: metskitsi, punahirvi, põtru. Kiskjatest on tal nägemata üksnes ahm, aga neid ongi Eestis vaid üksikuid. Karu kohtas ta lapsepõlves Raplamaal Eidaperes. „Ma olen rahuliku
MEDITSIIN
Tekst: HELJA KAPTEIN
Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti ja ulukiasjatundja Peep Männili sõnul on parim kaitse rünnak, nii et metsloom ründab inimest enamasti enese, oma poegade või saagi kaitseks või siis, kui inimene on tulnud loomale nii lähedale, et võimalus põgeneda tundub tollele liiga väike. Poegade kaitseks võivad inimest rünnata karu, ru, põder ja metssiga, aga ga sedasama teevad ka paljud linnud. Hundi di ja ilvese puhul pole niisugust käitumist tähele pandud. Karu u võib rünnata ka juhul, ul, kui inimene tema puhkepaiuhkepaigale ootamatult väga a lähedale satub. Üldiselt aga pelgavad avad kõik metsloomad inimestt ja väldivad võimalusel kontakti akti temaga. Inimeste suhtes vähem pelglikud võivad olla a inimkaaslejad ehk urbaniseeruniseerunud loomad, sest neil il on oma elukeskkonnas kontakt inimestega olemas. Seda, et metsloomad inimest harva ründavad, kinnitavad ad ka terviseameti andmed. med. Eelmisel aastal tuli paaril korral teateid, et inimest on n hammustanud kährik, nirk või siil. Aastas korra on pöördutud abi saamiseks arsti juurde ka metssea, ssea, muti, nahkhiire, rebase, saarma aarma ja jänese ründe tõttu.
Metsloomad pole le ohtlikud Hiiumaa Metsaseltsii juhatuse liige Aira Toss, kes väga tihti ihti metsas töö-
Poegade kaitseks võivad inimest rünnata karu, põder ja metssiga, kellest esimene võib kallale tungida ka juhul, kui inimene tema puhkepaigale ootamatult väga lähedale satub
PIXABAY.COM
Linnakesksest elust-olust tüdinud inimesi tõmbab sageli metsa – niisama uitama või metsaande korjama, jahile või metsatööle. Vabas looduses ringi liikudes võib kohata loomi ja muid metsaasukaid, mistõttu kerkib täiesti õigustatud küsimus: ega nad ohtlikud ole?
6 | 2016
41