VÄÄRTUSLIK JAOLIIGE JA HALB VASTANE TÄPSUSLASKURI ERIALAKURSUSELT

VÄÄRTUSLIK JAOLIIGE JA HALB VASTANE TÄPSUSLASKURI ERIALAKURSUSELT

Täpsuslaskuri all mõistetakse erialase väljaõppega sõdurit, kes töötab jao koosseisus ning toetab oma väljaõppe, relvasüsteemi ja tegevusega jao lahinguplaani täitmist võtmesihtmärkide tuvastamise ja mõjutamise kaudu.

Tekst: REIMO SOOSAAR, Tartu malev

Jutt käib ennekõike nendest märkidest, mille tabamine on raskendatud. Seega, täpsuslaskur on samasugune eriala nagu kuulipildur, tankitõrje või jaosanitar.

Raskemini tabatavus võib tuleneda mitmest asjaolust. Näiteks võib sihtmärk olla jalaväelase automaadi jaoks liiga kaugel. See ongi tavaarusaam – suurem laskekaugus. Kuid oluline on rõhutada, et sihtmärgid ei ole keerukad mitte niivõrd kauguse, vaid pigem oma kehvema nähtavuse tõttu. On nad siis osaliselt millegagi varjatud, nii et nähtav osa on väike, või hoopis maskeeritud ja seetõttu ümbritsevast raskemini eristatavad.

Seega ei pruugi neid palja silmaga nii lihtsalt märgata või tuvastada. Ja mida laskur ei näe, selle pihta on tal ka raske lasta. Siin tulebki mängu täpsuslaskuri põhitöövahend – optilise sihikuga poolautomaatne relv kaliibriga 7,62 mm NATO.

TÄPSUSLASKUR POLE SNAIPER

Suurem osa tänapäeva armeesid on üle läinud väiksema kaliibriga relvadele ning ka meie oleme sinna liikumas. Väiksema kaliibriga laskemoon kaalub vähem, seda saab rohkem lahingusse kaasa võtta. Seetõttu on jaol ka suurem tulejõud.

Liitlaste praktika samas näitab, et 5,56 NATO jääb nõrgaks, kui tekib vajadus mõjutada vastast keskmistel distantsidel (300–600 m), eriti kui sihtmärk on raskemini tabatav. Siin ongi vaja väljaõppinud täpsuslaskurit, kes oma relvasüsteemi eripära kasutades suudab sellist vastast mõjutada.

Täpsuslaskuri tegevus baseerub oma relvasüsteemi kasutamisel. Tema põhitegevus jao koosseisus on võtmesihtmärkide mõjutamine ning aegajalt ka vaatlusülesannete täitmine jao või rühma sihtüksuse koosseisus.

Siinkohal on oluline mõista, et täpsuslaskur ei ole snaiper ja vastupidi. Kuigi neil erialadel on nii mõndagi sarnast ning ka väljaõppes on kattuvaid mooduleid, on tegu ikkagi kahe erineva erialaga. Kauem kestvad vaatluspostid, pikemad iseseisvad rännakud, info kogumine, eraldiseisvad küttimisülesanded, snaiprivaritsused jne ei kuulu täpsuslaskuri ülesannete hulka. Veelgi enam, kuna tal puudub vastav väljaõpe ja varustus, oleksid need lausa ohtlikud.

OPTIKA LOEB

Selle kõige tõttu keskendub täpsuslaskuri väljaõpe ning Valga maleva poolt Lõuna maakaitseringkonna jaoks korraldatud täpsuslaskuri kursus ennekõike erialaste tegevuste õppimisele ja harjutamisele. Kuidas efektiivselt kasutada oma relvasüsteemi jao koosseisus, olles samal ajal ümbritseva suhtes tähelepanelikum, kuidas kasutada ära maastiku ja enda tugevusi ning kõige sellega toetada oma üksuse põhiülesande täitmist.

Hea väljaõppega täpsuslaskur on väärtuslik jao liige ja väga halb vastane, kes suurendab oma üksuse võimet erinevaid sihtmärke ja vastaseid avastada ning mõjutada. Peale selle võib täpsuslaskur täita jaos tulejuhi rolli, olles „silmadeks“ näiteks kuulipildurile või isegi tankitõrjepaarile, andes vahetut tagasisidet tabamuste kohta ning korrigeerides tule täpsust.

Lisaks väljaõppele teeb täpsuslaskurist täpsuslaskuri tema kasutatav relvasüsteem. Ennekõike relva optiline võime, mis võimaldab paremini leida, näha ja sihtida raskemaid märke. Ehk siis optiline sihik relva küljes, selle kasutamise oskus ja kogemus. Seda toetab oskus arvestada lasku mõjutavaid tegureid, olgu need siis tingitud laskjast või keskkonnast, tavalaskuriga võrreldes suuremal laskekaugusel.

Need ongi olulised aspektid, millele tegevus ja väljaõpe keskendub, mitte konkreetne relv. Kuigi tuleb öelda, et 7,62 mm NATO kaliibriga R20 relv on suur kvalitatiivne hüpe edasi, sest relva suurem täpsus ja kasutusmugavus võimaldab kompenseerida laskuri tegevuse ja lasuarvestuse ebatäpsusi ning saada kindlamaid tabamusi. Täpsuslaskuri optiline võime ei tohi aga põhineda ainult optilisel sihikul, vaid tal on vaja omada ka binoklit või monoklit, millel on sees relvasihikuga samaväärne tuhandikskaalas niitrist (selline, mis on mõeldud inimesesuuruste märkide vaatlemiseks, mitte tulejuhtimiseks). Seda on üldise vaatlus- ja mõõtmisvahendina oluliselt mugavam ja otstarbekam kasutada kui optilise sihikuga relvaga ringi lehvida. Ka vastasele on see raskemini märgatav, samuti ohutustehniliselt mõistlikum, sest kõiki vaadeldavaid objekte ei pea ju tahtma lasta või relvaga sihtida. Vahel ei tohigi, näiteks asustatud alal.

VEERAND EESTI VÕIMEST

Valga maleva täpsuslaskuri erialakursust, mis on mõeldud ja loodud kogu maakaitseringkonnale, korraldatakse praegusel kujul neljandat aastat, kuid alguse sai see juba varem. Veerand Kaitseliidu erialasest võimest on selle kursuse instruktorite kätega rajatud.

Kursusel osalejad on eri malevatest ja üksustest, mil on mitu suurt plussi. Esiteks tuuakse kaasa oma malevate hõngu, enda varasemaid seonduvaid kogemusi. Teiseks jäävad koostöö ja kontaktid eri malevate erialaspetsialistide vahel alles ka pärast ja väljaspool kursust. Kusjuures see ei kehti vaid õppurite kohta, kursuse põhiinstruktoridki on ju erinevatest malevatest ja üksustest. Kuna iga kursus on mõneti instruktorite ja osalejate nägu ka siis, kui lähtutakse ühtsest kesksest programmist, rikastab mitmekülgne kollektiivne taust kursuse teemasid ja nende omandamist. Erinevad instruktorid vaatavad samu teemasid oma põhiüksuste, oma isikliku tausta ja väljaõppe võtmes. Tulemusena tekib laiapõhjalisem ja mitmekülgsem pilt kursuse raames käsitletavatest teemadest, mis lõppkokkuvõttes annab värskele erialaspetsialistile rohkem teadmisi kui eriala miinimum ette näeb. Jõuamegi tagasi eespool väljaöeldud mõtteni – relvaspetsialist saab põhjalikuma väljaõppe oma relva efektiivseks kasutamiseks.

Kursusele tulnud õppur õpib kasutama talle antud täpsusrelva ja selle sihikut, ning seda põhjalikumalt ja tehnilisemalt. Ta õpib laskma ja sihtmärki tabama ettenähtud laskekauguste piires (kuni 600 meetrit), oma relvaga toimetama nii rahulikus kui stressirohkemas olukorras.

Selle kõige kõrval saab ta põhiteadmised ballistika erinevatest aspektidest – mis toimub lasu hetkel relvas ja relvaga, kuidas mõjutab atmosfäär ja ilm kuuli lendu. Ta õpib hindama, mõõtma ja välja arvutama sihtmärkide kaugusi, hindama tuult enda ja sihtmärgi vahel. Ta õpib rohkem märkama ja vaatlema ümbritsevat keskkonda, et esmalt üldse leida sihtmärki/-märke ja siis vajadusel neid prioriseerida.

EKSAMIL EKSIMISRUUMI NAPIB

Kursus lõpeb kaheosalise eksamiga. Kirjalikus osas kontrollitakse õppuri teadmisi teoreetilistes põhiteemades. Laskeeksam aga kontrollib teadmisi ja oskusi praktilises vormis. Nimelt peab õppur liikuma lähtepositsioonilt taktikaliselt õigesti oma laskepositsioonile. Seal olles peab ta tuvastama viis nõutud sihtmärki (mis asuvad 80 kuni 520 m kaugusel), mõõtma ja välja arvutama nende kaugused, hindama oma laskeasendi ja ilmastiku mõju kuuli lennule. Kahest eelnevast tulenevalt peab ta leidma laskude sooritamiseks vajalikud parandid ja ennakud sihikule, mõõdetud kaugused ja kasutatavad ennakud märkmikusse kirja panema ning lõpuks sooritama lasud.

Seejuures on tal kõikideks tegevusteks laskepositsioonil kasutada 15 minutit. Samuti on piiratud laskemoona kogus – sõltuvalt ilma keerukusest (ennekõike tuule tugevusest) on tal kasutada 6 kuni 9 padrunit. Lisaks on viiest sihtmärgist kolm (lähim, kaugeim ja keskmine) sellised, mis peavad olema kindlasti tabatud, ja ülejäänud kahest peab tabatud olema vähemalt üks. Seega vearuumi palju ei ole ning laskeeksami edukaks sooritamiseks tuleb omajagu pingutada, aga kui teha oma asja rahulikult, omandatud teadmistele ja oskustele keskendudes, siis tuleb positiivne tulemus ilusti kätte.

KURSUS POLE LÕPP, VAID ALGUS

Kursuse tulemiks ei ole valmis erialaspetsialistid. Eriala baaskursuse eesmärk on ju anda põhiteadmisi, mis kinnistuvad lõplikult järjepideva erialase tegevusega oma üksuses. Nimetagem seda kursust erialaseks ABC-ks, millele enda pideva tegevuse ja täiendkoolituste toel lisanduvad järgmised tähed.

Kuigi me nimetame kursust täpsuslaskuri baaskursuseks, ei tähenda see seda, et erialateemasid õpitakse kuidagi mahedamalt või lihtsustatult. Täpsuslaskurite väljaõpe on suurepärane kasvulava ka tulevastele snaipritele. Kuna neil erialadel on palju ühist, on täpsuslaskurid paremini ette valmistatud ja omavad juba mõningast arusaama snaiprilt nõutavatest oskustest ja omadustest. Mitmed kursuselt pärit täpsuslaskurid, kes pärast mõningast praktikat on liitunud snaipritega, on uuel erialal kiiremini kohanenud ning seega saanud keskenduda uute erialaste teadmiste ja oskuste omandamisele.

Foto: Asso Puidet

KOMMENTAAR: JÄRJEPIDEVUS ON OLULINE

Veebel KIRSTI PAAVEL, kursuse ülem

Üks kõrvaleesmärke on leida ja koolitada kursuslaste seast võimalikke tulevasi erialainstruktoreid. Alustasime kursust sisuliselt Reimoga kahekesi. Aastate jooksul on meil abis olnud mitmeid instruktoreid.

Täpsuslaskur võib vallata oma erialaseid teadmisi ja oskusi, kuid ei pruugi osata neid oodataval tasemel edasi anda. Sellel aastal liituski meiega kaks õppurit varasematest aastakäikudest, kes on huvitatud erialainstruktori teekonnast. Kui huvi on püsiv, suunatakse nad edasi Kaitseliidu kooli vastavatele kursustele.

Järjepidevus on oluline – kui tänased erialainstruktorid peaksid mistahes põhjusel oma tegevuse katkestama või lõpetama, oleks õpetamise jätkusuutlikkus ikkagi tagatud. On väga oluline, et täpsuslaskuri eriala teadmised ja oskused oleksid laiemalt kättesaadavad, sest tegu pole mingi müstilise olendi ega salajase eriüksuslasega. Täpsuslaskur on üks jalaväejao liikmetest, kes toetab oma väljaõppe ja relvaga üksuse lahinguplaani. Kui oodatakse, et kõik jao liikmed teaksid kõiki jao relvi, siis nende relvade hulka kuulub ka täpsusrelv.

Piiratud teadmised võivad jätta näiteks jaoülema hätta või teadmatusse oma spetsialisti efektiivsest kasutamisest, või jääb täpsuslaskur üldse rakendamata. Siin on suur roll ka täpsuslaskuril endal, kes peab olema valmis koostööks jaoülemaga. Samas peab ta mõistma ka üksuse taktikat, muidu on tal raske kaasa rääkida tuleplaneerimises lahinguplaani toetuseks.