AUSTUSAVALDUS VABA EESTI EEST VÕIDELNUTELE

AUSTUSAVALDUS VABA EESTI EEST VÕIDELNUTELE

Tänavune üle-eestiline Mari Raamoti nimeline rattaretk kulges mööda vaba Eesti eest võidelnud inimestega seotud paiku ja mälestusmärke.

Tekst: Maret Kaljulaid, Pärnumaa ringkonna Ülejõe jaoskonna aseesinaine

1. Tori kirik

1944. aastal maha põlenud kirik taastati ning alates 1994. aastast toimuvad kirikus EELK Tori Püha Jüri koguduse jumalateenistused. Kirik pühitseti 2011. aastal sõjameeste mälestuskirikuks ning just selles kirikus toimuvad sõjameestele pühendatud jumalateenistused kõikidel Eesti tähtsündmustel. Kiriku seinale on kinnitatud mälestustahvlid Eesti iseseisvuse eest võidelnutele ning kiriku juures asub ka Eesti esimene ratsamonument, Mati Karmini skulptuur „Püha Jüri võitlus lohega“. Skulptuur püstitati, tähistamaks Eesti võitu Vabadussõjas ja Eesti taasiseseisvumist.

2. Soomaa

Soomaa oma kordumatu looduskooslusega ja viie aastaajaga on eriliselt kaunis ja matkajatele meelepärane paik. Sood ja rabad on olnud eestlastele varjupaigaks juba aastasadade vältel ja olid ka metsavendadele peidupaigaks. Sellest piirkonnast on teada ka mitmeid metsavendade punkrikohti. Maastikul liikumisele lisavad keerukust jõed. Ühe nendest, Halliste jõe, rattaretkelised ka ületasid, et saada n-ö kohatunnetust.

3. Maassaare mäed

Kaitseliidu taasasutamise aegu olid Maassaare mäed üheks nendest kohtadest, kus Pärnumaa mehed hakkasid koos välilaagrites käima. Vanemad olijad mäletavad tänaseni ühte suuremat kogunemist, kus Pärnust tuli jalgsi Maassaare mägedesse ligi sadakond meest. Kui jutud olid räägitud ja harjutused tehtud, liikus seltskond sama rada pidi ja samal moel Pärnusse tagasi.

4. Albert Kosenkraniuse punkriase Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born avastas koos kamraadidega legendaarse metsavenna Albert Kosenkraniuse punkriaseme üle 10 aasta tagasi, seda KGB koostatud skeemi põhjal „bandiidi“ uurimistoimikus. Tänaseks on seal Pärnumaa kaitseliitlaste püstitatud stiilne mälestusmärk kirjaga „Albert Kosenkranius. Vaba Eesti eest surmani“. 1941. aasta suvel osales Kosenkranius Kilingi-Nõmme punastest vabastamises. Saksa ajal teenis omakaitses ja 1945. aastal läks metsa. Endise metsavenna poolt reedetud Kosenkraniuse tabas KGB ja 9. detsembril 1957 ta hukati.

5. Liivamäe lahingu mälestusrist ja -kivid

4. juulil 1941 leidis aset Liivimäe lahing Kilingi-Nõmme kaitsjate ja Pärnu hävituspataljoni vahel. Kilinginõmmekad on põhjusega selle ajaloolise sündmuse üle uhked – kaitseliitlaste ja metsavendade algatusel sai nõukogude võim sealsetes piirkondades kukutatud. Kui nõukogude ajal paiknes mälestuskivi kirjaga „Austus 4. juulil 1941 Liivamäe lahingus langenud nõukogude võitlejatele“ pisut vales kohas, siis Eesti Vabariigi taassünni järel avati Liivimäe lahingu 60. aastapäeval selles õiges toimumiskohas kõrge valge metallrist koos mälestusplaadiga. Lahingu 75. aastapäeval paigutati sinna mälestuspink.

6. Vabadussammas

Kilingi-Nõmme kesklinnas paiknev Saarde vabadusvõitlejatele pühendatud Vabadusammas avati esmakordselt 5. juunil 1933, kuid 1945. aasta 12. augusti ööl lasksid punavõimud selle õhku. 24. juulil 2008 taasavati vabadussammas president Toomas Hendrik Ilvese osalusel.

7. Punapargi lahingu mälestusmärk

12. augustil 1934 püstitati mälestusmärk kümnele võitlejale, kes langesid Vabadussõja ajal 23. detsembril 1918. Maakoht läks ajalukku kui ainuke lahing, mis peeti Eesti ja Saksa üksuste vahel. Punapöörde järel püsis Punapargi mälestusmärk 1950. aastani. Kuid kuna metsatehnikumi õpilased käisid mälestusmärgi juures meelsust avaldamas, siis ausammas õhati. Kohalike entusiastide eestvedamisel taasavati säilinud tükkidest kokku pandud mälestuskivi 15. oktoobril 1988. Lihtsasse raudkivisse on Vabadusristi kujutise alla raiutud sõnad „Julgus pärib võidu 1918–1920“. Eraldi plaadile on kantud 10 langenud mehe nimed.

9. Killeveski

Teisel retkepäeval külastati Selma-Aliide Kõrgesaare kunagist talukohta. Oma memmest ja Killeveskist pajatas meile lugusid Selma-Aliide lapselaps Margit Riit. Märkimisväärne on selles loos, kuidas Selma-Aliide ja tema kaitseliitlasest abikaasa autasud elasid kodumajja peidetuna üle nõukogudeaegsed kolhoosielanikud ja ilmutasid end alles siis, kui õige pererahvas oli taas koju tagasi saanud. Loost saab pikemalt lugeda Kaitse Kodu! 2018. aasta augustinumbrist. Mari Raamot, kelle mälestuse hoidmiseks rattaretk tänavu juba 11. korda toimus, oli Naiskodukaitse asutaja ja esimene esinaine (aastatel 1927–1937). Traditsiooni asutajaks on Raamoti sünnimaakonna ehk Sakala ringkond. Korraldajad usuvad, et Mari Raamot jäi retkega rahule, ning loodavad, et retkel osalenud leiavad tulevikuski tee Soomaale. Et siis juba rahulikult aega võtta looduse ilu nautimiseks matkaradadel jalgsi või, miks mitte, viiendal aastaajal kanuudel.

Foto: Maret Kaljulaid