naiSKoDuKaitSe
auStuSavaLDuS
vaBa eeSti eeSt võiDeLnuteLe Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna korraldatud üleeestiline Mari Raamoti nimeline rattaretk kulges mööda vaba Eesti eest võidelnud inimestega seotud paiku ja mälestusmärke. Tekst: MARET KALJULAID, Pärnumaa ringkonna Ülejõe jaoskonna aseesinaine
TORI
1 2
1 TORI KIRIK 1944. aastal maha põlenud kirik taastati ning alates 1994. aastast toimuvad kirikus EELK Tori Püha Jüri koguduse jumalateenistused. Kirik pühitseti 2011. aastal sõjameeste mälestuskirikuks ning just selles kirikus toimuvad sõjameestele pühendatud jumalateenistused kõikidel Eesti tähtsündmustel. Kiriku seinale on kinnitatud mälestustahvlid Eesti iseseisvuse eest võidelnutele ning kiriku juures asub ka Eesti esimene ratsamonument, Mati Karmini skulptuur „Püha Jüri võitlus lohega“. Skulptuur püstitati, tähistamaks Eesti võitu Vabadussõjas ja Eesti taasiseseisvumist.
3
4
23 naist, seitsmest ringkonnast, kaks päeva, 88,89 kilomeetrit ja üheksa märgilise tähtsusega kohta.
2 SOOMAA Soomaa oma kordumatu looduskooslusega ja viie aastaajaga on eriliselt kaunis ja matkajatele meelepärane paik. Sood ja rabad on olnud eestlastele varjupaigaks juba aastasadade vältel ja olid ka metsavendadele peidupaigaks. Sellest piirkonnast on teada ka mitmeid metsavendade punkrikohti. Maastikul liikumisele lisavad keerukust jõed. Ühe nendest, Halliste jõe, rattaretkelised ka ületasid, et saada n-ö kohatunnetust.
1. PÄEV 2. PÄEV KILINGI-NÕMME
5 6
7
4
3
66
mari raamoti rattaretK PÄrnumaaL
MAASSAARE MÄED
ALBERT KOSENKRANIUSE PUNKRIASE
Kaitseliidu taasasutamise aegu olid Maassaare mäed üheks nendest kohtadest, kus Pärnumaa mehed hakkasid koos välilaagrites käima. Vanemad olijad mäletavad tänaseni ühte suuremat kogunemist, kus Pärnust tuli jalgsi Maassaare mägedesse ligi sadakond meest. Kui jutud olid räägitud ja harjutused tehtud, liikus seltskond sama rada pidi ja samal moel Pärnusse tagasi.
Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born avastas koos kamraadidega legendaarse metsavenna Albert Kosenkraniuse punkriaseme üle 10 aasta tagasi, seda KGB koostatud skeemi põhjal „bandiidi“ uurimistoimikus. Tänaseks on seal Pärnumaa kaitseliitlaste püstitatud stiilne mälestusmärk kirjaga „Albert Kosenkranius. Vaba Eesti eest surmani“. 1941. aasta suvel osales Kosenkranius Kilingi-Nõmme punastest vabastamises. Saksa ajal teenis omakaitses ja 1945. aastal läks metsa. Endise metsavenna poolt reedetud Kosenkraniuse tabas KGB ja 9. detsembril 1957 ta hukati.
6/2021
8
