PÕRGUPÕHJA RETK AJALOORADADEL

PÕRGUPÕHJA RETK AJALOORADADEL

Kuigi Põrgupõhja tänavuse retke formaat erines mõnevõrra varasematest, toetus võistluse sisu juba välja kujunenud traditsioonidele – hoida au sees ja mäletada metsavendi ning metsavendlust.

Tekst: MARTIN ANDRELLER, Põrgupõhja retke peakorraldaja

Kõige suurem muudatus puudutas starti ja fi nišit, mis tänavu asusid samas kohas – Kivi-Vigala laululava juures. See andis aga isegi parema võimaluse siduda retkeliste liikumist retke ajaloolise taustaga – Põrgupõhja metsavendade radadega.

Retke käigus läbiti peaaegu kõiki Relvastatud Võitluse Liidu juhtkonna omaaegseid punkrikohti, vähemalt neid, mille asupaik on leitud. Võistlejad ületasid jõge samas kohas, kus metsavennad 1948. aasta oktoobris vaenlase eest minema pääsesid, ja sooritasid mujalgi ülesandeid, millel oli väga otsene seos Põrgupõhja ja metsavendadega. Alljärgnevalt toome neist välja valiku.

KONTROLLPUNKT 1 – ESMAABI ANDMINE JA HAAVATU EVAKUEERIMINE

Tervisemurede korral sõltusid metsavennad tegelikult peamiselt omaenda teadmistest. Loomulikult leidus arste, kes ohule vaatamata läksid metsa punkrisse ja üritasid igal viisil aidata, kuid esmased mured tuli lahendada omal käel. Seepärast olid ühtviisi olulised nii ravimtaimede tundmine kui ka oskus haava puhastada ja siduda. Esimeses kontrollpunktis oli võistlejate ülesanne endale žgutt peale panna, seejuures nii, et üks võistleja pani selle esmalt endale ja siis kõigile teistele. Seejärel tuli evakueerida mööda ettenäidatud rada üks teadvuse kaotanud võitleja. Eks selliseid evakueerimisi ja ohutusse paika vedamisi on ajalooski ette tulnud.

KONTROLLPUNKT 6 – KAUGUSTE MÕÕTMINE

Metsavennad pidid oskama hästi kaugusi hinnata – kui kaugel on vaenlase valvepost või üksus, kuid mitte ainult selleks. Operatsiooni ajal ju mõõdulindiga kaugust ei mõõda. Samamoodi said võistlejad ühes kontrollpunktis ülesande hinnata eemal asuvate looduslike objektide kaugusi, nende seas olid põõsaste tagant piilumas ka kaks inimfi guuri.

KONTROLLPUNKT 8 – TEADMISTE KONTROLL

Tavaks on saanud, et eraldi ülesannetega kontrollitakse võistlejate tähelepanu ja teadmisi. Selle aasta üks raskemaid küsimusi puudutas osaliselt metsavendluse ajalugu. Nimelt: kui palju tuhandeid nimesid on kantud Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalile nimetahvlitele? Vastuse lugesime õigeks, kui võistkond nimetas arvu vahemikus 20 000 kuni 22 000. Küll aga oli hea meel näha, et mitme metsavendluse ajaloo teemalise küsimuse puhul ei pidanud võistkonnad isegi mõtlema, õige vastus tuli hoobilt paberile.

KONTROLLPUNKT 9 – JÕE ÜLETUS

15. oktoobril 1948 ründasid julgeolekuüksused Põdraraba või Käntu või Lätimetsa punkrit (heal lapsel palju nimesid). Võistlejatele oli see koht ennekõike tuttav kui käesoleva aasta retke KP1. Metsavennad murdsid punkrist lahinguga välja ning kaotasid kaks meest omade seast. Eduard Mulk ja Mihkel Soosalu olid metsavennad, kelle elupäevad ja võitlus vaba Eesti eest lõppesid soises metsas. Julgeolekuüksused jälitasid taanduvaid metsavendi kilomeetreid, viimased pääsesid lõpuks tänu kiirele jõeületusele. Siinsamas paigas asus Tõnne talu, mille paati kasutades said metsavennad jälitajate eest pakku. Vihased sovjetid aga lasid oma viha väljaelamiseks Tõnne talu katuse leekkuulidega põlema ning majapidamine hävis. Kontrollpunkti asupaigas pääsesid metsavennad pärast ca 8 km põgenemist lõpuks eest ning võistlejate ülesanne oli samuti jõgi ületada. Tõsi, vastupidises suunas.

RETKE LÕPUOSA – KONTROLLPUNKTID 11, 12 JA 13

Laupäeva hommikul viis võistlejate tee läbi kolme kunagise Põrgupõhja metsavendade punkrikoha fi niši poole. Esmalt said nad info otsimise ülesande kunagise Soevahe punkri kõrval, kus 1948. aasta 25. novembril tapeti metsavend Jüri Peetmann. Seejärel tuli võistkondadel rännata paari kaardiruudu kaugusele Illaste punkrisse, otsida vastus küsimusele, millal see punker haarangu käigus hävitati, ja oma võistkonnast pilt teha. Metsavendade saatuste kiireks leidmiseks oli kõige parem kasutada punktijuhendis viidatud kommunismiohvrite andmebaasi. See asub aadressil memoriaal.ee ja sisaldab lisaks teistele ohvritele ka metsavendi.

Viimaseks metsavendluse ajalooga seotud ülesandeks oli Põrgupõhja punkri juures minutilise vaatluse jooksul avastada metsa peitunud vaenlase agent/diversant ja tabada ta, enne kui ta vaateväljast kaob. Enamik võistkondi sai ülesandega hakkama. Punkrialast fi niši poole minnes oli tee peal ees küll vastutegevuse ahelik, kuid metsavendade grupiks kehastunud võistlejad jooksid sellest ahelikust elusid andmata läbi, nii nagu 1947. aasta viimasel päeval tegid ka Põrgupõhja metsavennad.

Hea meel oli tõdeda, et võistlejatele meeldis retke läbiv metsavendluse ja Põrgupõhja metsavendade temaatika. Eks selle Vigalas tegutsenud ja üle-eestilise vastupanuorganisatsiooni loonud metsavendade grupi mälestuse hoidmiseks kõnealune retk ellu kutsutud ongi. Loomulikult on retke eesmärk elus hoida metsavendluse ajalugu ja nende lugusid laiemaltki ning selle nimel me töötame.

Põrgupõhjani!

P.S Põrgupõhja retk 2022 toimub 7.–9. juulini 2022.

P.P.S Soovime eraldi tänada toetajaid: Eesti Endiste Metsavendade Liitu ja Raplamaa Arengufondi, aga samamoodi Kaitseliidu kooli, Rapla, Pärnumaa ja Lääne malevat ning paljusid teisi asutusi ja eraisikuid, kes panid oma õla alla tänavuse retke toimumisele.

PÕRGUPÕHJA RETK 2021

Juuli teisel nädalavahetusel peetud metsavendlusele ning ellujäämisoskustele pühendatud sõjalis-sportliku võistluse Põrgupõhja retk 2021 võitis Kaitseliidu Pärnumaa maleva Vändra meeskond.

Esikohale tulnud võistkonda kuulusid Kristo Sinivee, Peedu Perner, Kristo Pihlak ja Kris Gregor Edo. Teise koha pälvis Tallinna maleva Kalevi ja kolmanda koha Pärnumaa maleva Aruvälja meeskond.