KÜBERKOTKAD METSA. PÄRISELT? PÄRISELT!

KÜBERKOTKAD METSA. PÄRISELT? PÄRISELT!

IT-poisse ja -tüdrukuid on sageli kujutatud mitte just väga sportlikena ja kohe kindlasti mitte „metsarahva” hulka kuuluvatena. See stereotüüp aga ei kehti mitte üheski aspektis küberkotkaste kohta.

Tekst: HANNO SAKS, Kaitseliidu Pärnumaa maleva küberrühm

Lisaks Noorte Kotkaste ja Kodutütarde järguõppes toodule on küberkotkaste õppe- ja enesearenguplaanis ülimalt olulised kõik alltoodud punktid.

SÕDURIOSKUSED

Küber on kõigepealt hea sõdur ja alles siis kübervõitleja. See tähendab noore väljaõppes seda, et küberkotkas peab samamoodi nagu teisedki hakkama saama metsas, patrullvõistluse tingimustes. Peab oskama hoida ennast toimivana mitu ööpäeva, liikuda varjatult kaardi ja kompassi abil ning lahendada nii füüsilist jõudu kui erialaoskusi nõudvaid ülesandeid.

Seda on Kaitseliidu Noorte Kotkaste Pärnumaa maleva ja Kodutütarde Pärnumaa ringkonna rühmade Küberkotkad noored juba ka korduvalt näidanud. Esimest korda Sirgel Sihil olid tüdrukud kolmandal kohal ja poisid näitasid oma tõelist olemust, kui kaheliikmeliseks jäänud neljane meeskond suutis võistlust jätkata veel pikka aega. Isegi paljunäinud kohtunikud olid lugupidavalt imestunud – ülesanded olid täitmiseks mõeldud ju neljale.

See ei ole mitte ainult tahtejõu ja iseloomu küsimus, selline asi (peaaegu fanaatiline tung raskusi ületada) harjub sisse, kui oled kogu hingega tegev „kübermaailmas“.

Seda kõike õpivad noored läbisegi Pärnumaa maleva küberrühma võitlejate käe all. Oma abikäe ja kogemustepagasi on ulatanud teisedki võitlejad. Selline koostöö kübervaldkonna ja kombatantide maailma vahel ongi ju malevate juures toimivate küberrühmade ja küberkotkaste aluspõhimõte.

HEA LASKEOSKUS

Sellest aastast oleme taasalustanud kotkaste ja kodutütarde lasketreeninguid Pärnumaal. Talvisel perioodil treenivad noored õhkrelvadest ja suvisel sportrelvadest ISSFi reeglite järgi. Tulemused on juba ette näidata: üks kodutütar ja noorkotkas on täitnud võistlustingimustes kütiklassi I järgu. Treeningu ajal on aga esiküti tasemel laskmine mitmelegi pigem tavaline kui eriline saavutus.

Noored treenivad nii sportpüssi- kui -püstoliharjutusi. Sügisest on oodata nende etteasteid ka võistlustel. Juhendavad jällegi küberrühma võitlejad ning valvsa ja professionaalse treeneripilgu hoiab peal vanemseersant Toomas Juksaar. Mis saaks olla veel paremaks näiteks tihedalt lõimunud malevast?

SIDESEADMETE JA VÕRGUSEADMETE TUNDMINE

Patrullvõistlustel on noortele sageli peavalu valmistanud traadiga telefon, sest, olgem ausad, traat on telefoni küljes ju … laadimiseks?! Siin on noortel palju õppida ja mitte pelgalt kübervaldkonna, vaid side, sh andmeside kui terviku kohta.

Suvises CTF-laagris pusisid noored kolm päeva võrgupõhimõtete ja -protokollide kallal ning septembri keskel on plaanis laager koostöös Soontagana noorkotkastega, et teha rühmaga looduses sama, mida klassiruumis, aga patrullvõistluste tingimustes.

Geopeituse meetodil tuleb leida metsast tundmatu seadme osad, panna need õiges kohas kokku, häälestada ja luua ühendus. Osad tuleb kokku koguda intensiivse vastutegevuse tingimustes metsasel ja soisel alal. Seejuures ei ole ette teada, mis seadmega on tegemist, aga seade on mõeldud ühenduse võtmiseks kindlas kohas, et „päästeüksus“ saaks meeskonna sealt peale võtta.

Meeskonnal on selleks vaja tehnilisi ja skauditeadmisi, laskeoskust ning, mis peamine, meeskonnavaimu ja juhtimisoskust. Keegi peab rasketes tingimustes meeskonna koos ja toimivana hoidma.

ESMAABI JA KAASVÕITLEJA AITAMINE

Õppustel toimub kõik kontrollitud keskkonnas, aga ka oma kodu magamistoas võib õnnetu juhuse tõttu luu murda. Õnnetus ei vali aega ega kohta. Seega on ülimalt olulised meditsiinioskused: esmaabi endale ja teistele. Esmaabikoolitus on peaaegu iga laagri osaks ning sellega seotud ülesanne ka patrullvõistluste kavas. Meie noori on aidanud rühma Küber parameedik Urmas Hanni, kelle rahulik ja asjalik meel ning suurepärased teadmised hoiavad ka pika koolituse kindlalt reel.

KOOSTÖÖ ERINEVATE ÜKSUSTEGA

See on nii enesestmõistetav ja paistab õppustel ja koolitustel alati välja, alates noortelaagrite tagalatoetusest instruktorite Lea Pikkeri ja Mehis Borni kaudu ja lõpetades erialaste ülesannete lahendamisega sidekompanii, võitlusrühma ja küberrühma koostoimes.

Katelokid, telgid, droonid, „gepsudgenekad“, õhupüssid, moon, toit ja transport ja veel 1000 pisiasja. See kõik kokku on Küberkotkaste erialalaager. Laager ise on nagu hästi seadistatud arvuti: teadmishimulised noored lähevad sisse ja edukas patrullvõistlus tuleb välja.

ÜHTSUSTUNDE LOOMINE

Viimased laagrid on läbi viidud koostöös teiste rühmadega. Eesmärgiks ei ole mitte rohkem osalejaid, vaid et osaleksid erinevate oskuste ja ettevalmistusega noored, kes pannakse segameeskondades lahendama ülesandeid, mida nad ükshaaval lahendada ei suudaks. Alates looduse tundmisest kuni tehnoloogia peensusteni. Alates metsas liikumisest kuni drooniga aparaatide järele lendamiseni. Mitte keegi ei saa olla parim kõiges, kuid rühm, meeskond ühtse tervikuna saab ja suudab seda.

Siin ei piisa pelgalt headest erialateadmistest. Meeskonna liige peab olema valmis neid teadmisi ka edastama ja oskama seda teha. Teised omakorda peavad teda usaldama, suutma tema panuse vastu võtta ja integreerida eesmärgi saavutamisse.

KEELTE OSKUS

Võib ju küsida, miks seda teemat vaikust nõudvas tegevuses ja omade keskel ära märkida. Põhjus on väga lihtne – kui sinu kätte satub mingi seade või mehhanism, siis selleks, et seda tuvastada ja võimaliku kasuliku komponendina ülesande lahendamisse kaasata, tuleb osata lugeda ja mõista kogu infot, mis esemega kaasneb. On see siis inglise või vene, soome või saksa keel – meeskonnal, rühmal peab olema kaetud võimalikult lai keelteoskuse spekter. Seda oskust õpivad Küberkotkad ka näiteks robootikaringis, kus paljud nende hulgast osalevad.

Kõik ei peagi kõike tegema, kuid kõik peavad oskama kõike jagada. See on aluspõhimõte, millele on ehitatud Küberkotkaste rühm, ja see on ka põhimõte, millest lähtudes Kaitseliidu Pärnumaa maleva rühm Küber noori juhendab.

Toodud näited sellest, mida teevad küberkotkad, kui nad ei istu arvutiekraani taga, on vaid õrn ja pealiskaudne ülevaade kõigist tegevustest. See kõik on võimalik vaid tihedalt lõimunud maleva koostoimes. Ja noorte tulemused näitavad, kui hea see koostöö on.

Usun, et Pärnumaa Küberkotkad on ennast tõestanud nii Sirgel Sihil, Ernakesel kui ka igapäevases erialakoolituses, mis väljendub edukates õppustes ja laagrites.