MERILIN SEPP
nooreD
KÜBerKotKaD metSa. PÄriSeLt? PÄriSeLt!
IT-poisse ja -tüdrukuid on sageli kujutatud mitte just väga sportlikena ja kohe kindlasti mitte „metsarahva” hulka kuuluvatena. See stereotüüp aga ei kehti mitte üheski aspektis küberkotkaste kohta. Tekst: HANNO SAKS, Kaitseliidu Pärnumaa maleva küberrühm
L
isaks Noorte Kotkaste ja Kodutütarde järguõppes toodule on küberkotkaste õppe- ja enesearenguplaanis ülimalt olulised kõik alltoodud punktid.
SÕDURIOSKUSED
Küber on kõigepealt hea sõdur ja alles siis kübervõitleja. See tähendab noore väljaõppes seda, et küberkotkas peab samamoodi nagu teisedki hakkama saama metsas, patrullvõistluse tingimustes. Peab oskama hoida ennast toimivana mitu ööpäeva, liikuda varjatult kaardi ja kompassi abil ning lahendada nii füüsilist jõudu kui erialaoskusi nõudvaid ülesandeid. Seda on Kaitseliidu Noorte Kotkaste Pärnumaa maleva ja Kodutütarde Pärnumaa ringkonna rühmade Küberkotkad noored juba ka korduvalt näidanud. Esimest korda Sirgel Sihil olid tüdrukud kolmandal kohal ja poisid näitasid oma tõelist olemust, kui kaheliikmeliseks jäänud neljane meeskond suutis võistlust jätkata veel pikka aega. Isegi paljunäinud kohtunikud olid lugupidavalt imestunud – ülesanded olid täitmiseks mõeldud ju neljale. See ei ole mitte ainult tahtejõu ja iseloomu küsimus, selline asi (peaaegu fanaatiline tung raskusi ületada) 70
6/2021
harjub sisse, kui oled kogu hingega tegev „kübermaailmas“. Seda kõike õpivad noored läbisegi Pärnumaa maleva küberrühma võitlejate käe all. Oma abikäe ja kogemustepagasi on ulatanud teisedki võitlejad. Selline koostöö kübervaldkonna ja kombatantide maailma vahel ongi ju malevate juures toimivate küberrühmade ja küberkotkaste aluspõhimõte.
HEA LASKEOSKUS
Sellest aastast oleme taasalustanud kotkaste ja kodutütarde lasketreeninguid Pärnumaal. Talvisel perioodil treenivad noored õhkrelvadest ja suvisel sportrelvadest ISSFi reeglite järgi. Tulemused on juba ette näidata: üks kodutütar ja noorkotkas on täitnud võistlustingimustes kütiklassi I järgu. Treeningu ajal on aga esiküti tasemel laskmine mitmelegi pigem tavaline kui eriline saavutus. Noored treenivad nii sportpüssi- kui -püstoliharjutusi. Sügisest on oodata nende etteasteid ka võistlustel. Juhendavad jällegi küberrühma võitlejad ning valvsa ja professionaalse treeneripilgu hoiab peal vanemseersant Toomas Juksaar. Mis saaks olla veel paremaks näiteks tihedalt lõimunud malevast?
SIDESEADMETE JA VÕRGUSEADMETE TUNDMINE
Patrullvõistlustel on noortele sageli peavalu valmistanud traadiga telefon, sest, olgem ausad, traat on telefoni küljes ju … laadimiseks?! Siin on noortel palju õppida ja mitte pelgalt kübervaldkonna, vaid side, sh andmeside kui terviku kohta. Suvises CTF-laagris pusisid noored kolm päeva võrgupõhimõtete ja -protokollide kallal ning septembri keskel on plaanis laager koostöös Soontagana noorkotkastega, et teha rühmaga looduses sama, mida klassiruumis, aga patrullvõistluste tingimustes. Geopeituse meetodil tuleb leida metsast tundmatu seadme osad, panna need õiges kohas kokku, häälestada ja luua ühendus. Osad tuleb kokku koguda intensiivse vastutegevuse tingimustes metsasel ja soisel alal. Seejuures ei ole ette teada, mis seadmega on tegemist, aga seade on mõeldud ühenduse võtmiseks kindlas kohas, et „päästeüksus“ saaks meeskonna sealt peale võtta. Meeskonnal on selleks vaja tehnilisi ja skauditeadmisi, laskeoskust ning, mis peamine, meeskonnavaimu ja juhtimisoskust. Keegi peab rasketes
