4 minute read

RAKETIRISTLEJA MOSKVA - TEEKOND KOJU

RAKETIRISTLEJA MOSKVA - TEEKOND KOJU

14. aprillil Musta mere põhja lastud raketiristleja Moskva on saanud maailmakuulsaks. Vähe tuntud on aga fakt, et sellel laeval on ka sõsarlaev Ukraina. Mõlemad laevad on vette lastud Ukrainas Mõkolajivi laevatehases ning nende kaudu võib vaadelda kogu Mustal merel toimuvat meresõda. Kuivõrd märgiline on aga Moskva uppumine tegelikult?

Tekst: HANNES NAGEL, MTÜ Kriisiuuringute Keskus

1973. aastal linastus Sojuzmultfilmi lühianimatsioon „Uppunud laevade aarded“ (vn „Сокровища затонувших кораблей“), milles kolm pioneeri sukelduvad Neptuni nime kandval allveelaeval merepõhja, et otsida põhjaläinud laevalt kulda.

Avastusretkel satutakse aga silmitsi hiiglasliku sõjalaeva vrakiga, mille küljel ilutseb „Z-29“. Üks pioneeridest teab öelda, et tegemist olla fašistide laevaga. Järgnev dialoog on prohvetlik ennustus. Üks lastest küsib: „Kuidas sa tead?“ „Olen lugenud. Fašistid kirjutasid oma sõjalaevadele Z-tähe,“ vastab teadja.

MOSKVAID ON ENNEGI UPUTATUD

Ehkki Musta mere laevastiku võimsaima sõjalaeva kerel Z-tähte ei olnud, oli see enamat kui lipulaev. Seal asus laevastiku staap ja komandopunkt. Arvestades sellel paiknenud laeva- ja õhutõrjerakettide kogust (vastavalt 16 P-1000, 64 S-300 ja 40 OSA), oli tegemist omamoodi ujuva raketipatareiga, millele tugines suurem osa laevastiku õhukaitsest, mis katnuks Z-mereoperatsioone. Järelikult oli see ikkagi fašistide laev ka.

Seetõttu ei saa enam rääkida dessandi katmisest ning teistel Vene sõjalaevadel tuleb mõnda aega püsida maaväe õhutõrje tsoonides, sest mõni sõjalaev võib küll omada BUK-süsteeme, kuid mitte S-300-sid.

Teistpidi võttes on raketiristleja Moskva suurim Nõukogude või Vene sõjalaev, mis on uppunud lahingutegevuses pärast Teist maailmasõda, kui saksa Luftwaffe sööstpommitajad Junkers Ju-87 ehk Stukad uputasid Nõukogude lahingulaeva Marat, ja esimene Vene lipulaeva kaotus sõjaajal pärast 1905. aasta lahingulaeva Knjaz Suvorovi uppumist Tsushima lahingu ajal Vene-Jaapani sõjas. Maailma mastaabis uputati viimati sarnase suurusega sõjalaev 1982. aastal, kui Briti mereväe allveelaev lasi Falklandi sõjas põhja Argentina kergeristleja General Belgrano.

Siiski pole tegemist esimese Moskva-nimelise sõjalaeva kaotusega. 26. juunil 1941 sõitis Mustal merel Rumeenia meremiini otsa Leningradi-klassi hävitaja Moskva, viies endaga kaasa 242 meremeest.

Mainitud klassist laevu ehitati toona kahe erineva projekti (1 ja 38) alusel, neist esimesi Leningradis ja teisi Mõkolajivis, iroonilisel moel samas linnas, kus 45 aastat hiljem lasti vette samanimeline raketiristleja, mille hauast Musta mere lääneosas on tänaseks saanud Ukraina riiklik kultuuriobjekt.

Ometi püsib vee peal tema sõsarlaev raketiristleja Ukraina, mis lasti vette samas kohas aastaid hiljem, 11. augustil 1990. aastal. Muide, 1998. aasta juuliks oli laev peaaegu 95% ulatuses valmis, ent kuna samal aastal alanud Venemaa majanduskrahhi mõjud jõudsid ka Ukrainasse, polnud laeva lõpuni ehitamine ja teenistusse arvamine enam päevakorral. Pigem on seda varasematel aastatel edutult püütud maha müüa, ka venelastele endile.

UKRAINAS VETTE – UKRAINAS PÕHJA

Samal ajal sõitis sõsarlaev Moskva merd, olles vahel ka nn suurtükipaadi diplomaadi rollis, ent osales ka mõnes sõjas. Neist kaks esimest – 2008. aasta agressioon Georgia vastu ja 2015. aasta sõjakäik Süüriasse – olid edukad, ent viimane mitte.

Nimelt 2022. aasta 14. aprillil, meenutades 1983. aasta TASS-i teadaannet Korean Air Lines’i lennu 007 kohta, Moskva „... kadus radariekraanilt“. Puht tehniliselt venelased toona ei valetanudki, ehkki jäeti mainimata „kadumise“ põhjuseks olnud fakt, et allakukkumise tingis Nõukogude hävituslennukilt teele pandud rakett.

Kuigi Vene propaganda on saanud moodsama ilme, pole võtted muutunud ja seda ilmestab ka mereblokaadi kajastamine. Ristleja kaotust nenditi tinglikult – see olla juhtunud õnnetuse tõttu, kus lõhkeaineplahvatus olevat laeva lõhkunud. Seda, et plahvatanud lõhkeaine tõid juhtumisi kohale paar ukrainlaste Neptun-raketti, ei mainitud.

Samas, kui kõrvutada omavahel näiteks Itaalia soomusristleja Giuseppe Garibaldi (1915) ja venelaste raketiristleja Moskva (2022) meeskonna kaotusi, siis kipub venelaste merepäästevõime alla jääma itaallaste Esimese maailmasõja aegsele, sest itaallased suutsid toona päästa pardal olnud 578 meremehest tervelt 525. Seda olukorras, kus omavahel võtsid merelahingus mõõtu kaks võrdväärset

eskaadrit. Eraldi tuleb esile tõsta asjaolu, et itaallaste ristleja lasti samuti põhja ühe strateegiliselt tähtsa saare, Aadria mere keskosas asuva Pelagosa lähistel, mille üle peeti mitmeid intensiivseid lahinguid.

Seevastu raketiristlejal Moskva hukkunud meremeeste arv on endiselt teadmata ning meenutades eelpool jutuks olnud legendi vürst Potjomkini seiklustest Ukrainas, kipub ametlik teade ühest hukkunust ja 27 teadmata kadunust olema liialt optimistlik.

See annab lootust, et mereblokaadi murdmine on pigem aja küsimus, sest vürst Potjomkini vaim elab. Õnneks elab ka Ukraina. Nii seda nime kandev roostes raketiristleja Mõkolajivi laevatehase kai ääres kui ka Ukraina riik.

Mis mullast võetud, peab mullaks saama ehk Ukrainas vette lastu on ka põhja lastud. Raketiristleja Moskva on koju jõudnud ja puhkab sünnimaa sängis, Musta mere põhjas.

Ristleja Moskva sõsarlaev Ukraina

This article is from: