5 minute read

M14 - SEITSE ÜHE HOOBIGA

M14 - SEITSE ÜHE HOOBIGA

Vihatud ja armastatud vintpüss M14. Selle relva austajad leiavad, et M14- le ei antud kunagi võimalust, mida see oleks väärinud. Vastaspool aga väidab, et M14 on katastroof sõjatööstuse arenguloos. Tõde võib olla kusagil vahepeal. Aga üks on kindel – tegu on legendaarse relvaga.

Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Kui vintpüss M14 1959. aastal USA maaväes teenistusrelvana kasutusele võeti, pidi see hakkama asendama seitset relva. Peamiselt Teise maailmasõja veterani, M1 Garand poolautomaatset vintpüssi, mille põhjal M14 välja arendati. Aga ka vanemaid, poltlukuga vintpüsse M1903 Springfield ja M1917 Enfield, karabiini M1 Carbine, püstolkuulipildujaid Thompson ja M3 Grease Gun ning kergekuulipildujat M1918 BAR.

Seda teoorias. Praktika, mis teatavasti on tõe kriteerium, näitas üsna pea, et M14 oli liiga võimas, et asendada püstolkuulipildujat, ning liiga kerge ja liiga väikese salvemahuga, et asendada kuulipildujat. Lisaks oli M14 tagasilöök automaattulerežiimis 7,62 mm padruni tõttu praktiliselt kontrollimatu, mistõttu seati suurem osa püsse ainult poolautomaatrežiimile, et vältida lahingus laskemoona raiskamist.

DŽUNGLIS TESTITUD

Võrreldes M1 Garandiga oligi peamine muutus uus padrun: vana püssi 1906. aastast kasutusel olnud padrun 30-06 mõõtmetega 7,62 x 63 mm vahetati uue NATO standardpadruni vastu, mille mõõtmed olid 7,62 x 51 mm. Teine suur muutus oli 20-lasulise padrunisalve kasutuselevõtt.

Jalaväelane kandis ametlikult kaasas viit 20-lasulist padrunisalve, tegelikult kanti nii paljusid kui võimalik. Ümberlaadimise kiirendamiseks hakati padruneid pakkima viie kaupa padrunihoidjatesse. 60 padrunit koos kiirlaadijaga kangast taskutes moodustas padrunivöö. Sõdur kandis kaasas 2–3 sellist vööd.

Vietnami sõjas kasutati M14-t veel 1967. aastani, kuid püssi puupära kippus džungliniiskuses tihti paisuma, mis mõjutas relva täpsust ja mitte paremuse suunas. Olukorra parandamiseks hakati valmistama niiskuskindlaid plastikust kabasid ja laesääri. Need aga kohale ei jõudnudki, sest enne jõuti M14 vahetada väiksema kaliibriga ja paar kilo kergema M16 vastu.

M14 kasutamist jätkasid lahinguinseneride üksused. Lisaks kasutati püssi jalaväe baastreeningus ning kuni 1970. aastani ka Euroopasse paigutatud üksustes.

RELV TÄPSEKS

M14 konstruktsiooni baasil hakati 1959. aastal looma spordipüssi M14 NM. Osale neist lisati optiline sihik ja nime all M21 kasutati seda maaväe täpsuspüssina kuni 1988. aastani. Kuigi M14, M14 NM ja M21 on väliselt väga sarnased, on see petlik. M21 ehitamisel kasutati ainult kõrgeima kvaliteediga osi, mis sobitati paika ning lihviti käsitööna.

Enamik M14 püsse kingiti aga ebavajalikena sõbralikele riikidele, sh sai ka Eesti 1998. aastal 40 500 sellist relva. Enamik Eestisse toodud püssidest olid täiesti uued ja nende põhjal hakati siinmail välja arendama täpsuspüssi.

Sisuliselt seisnes see originaalis raudsihikuga relvale optika peale monteerimises. Modifitseeriti ka relva kaba. Odavat Hiina optikat kasutades valmis esialgu M14 TP. Lõppkasutaja

ehk sõdur aga ei jäänud rahule. Kaebusi oli peamiselt kaks. Esiteks oli Eestis valmistatud uus kaba vale kujuga, mis sobis ainult dioptersihikuga laskmiseks. Koos optiliste sihikute kõrgete jalgadega muutis see laskeasendi ebamugavaks, sest läbi sihiku vaatamiseks oli vaja kael välja sirutada. Teine puudus oli optika ja optika jalgade halb kvaliteet, mistõttu sihikud või niitristikud põrusid sageli lahti.

Need vead said õgvendatud edasiarendusega M14 TP2. Sellele relvale jäeti alles algupärane laad ja kaba, küll aga parandati oluliselt sihiku kinnitust. Relvale lisati lisavarustuse kinnitamise siinid, mille peale kinnitati Saksamaal valmistatud optiline sihik Schmidt & Bender 3–12 x 50 Military. Optika ette on võimalik kinnitada öise nägemise seade. Relva alla on kinnitatud harkjalg. Samale siinile saab kinnitada ka käepideme, taktikalise lambi vms. Et laskja saaks mugavalt sihtida läbi optilise sihiku, on kabale kinnitatud põsetugi.

Relvade M14 TP2 jõudmine Kaitseliidu üksustesse oli omal ajal oluline areng, mis suurendas kaitseliitlaste tabava tule ulatust vähemalt 500 meetrini.

UUS TULEMINE

Vahepeal vähem kasutust leidnud M14 on viimastel aastatel Kaitseliidus taas au sisse tõusnud. Möödunud aastal said Kaitseliidu struktuuriüksused automaatrelva M14 jaotuskava korraldusega järgida Kaitseliidu ülema kavatsusi, mille kohaselt väljastatakse poolautomaatpüsse M14, et suurendada kaitseliitlaste individuaalset vastutust oma laskeoskuse parandamisel. Relv võimaldab harjutada laskmist pikemalt distantsilt, mis on seotud sõjalise väljaõppega hajutatud lahingutegevuse tingimustes. Relvade väljastamisega motiveeritakse kaitseliitlasi täitma kehtestatud laskur- ja kütiklassi norme ning osalema Kaitseliidu võistluskalendriga määratud laskevõistlustel. Ühtlasi julgustatakse kaitseliitlasi võtma M14-d kodusele hoiule.

Ka saavad M14 soetanud kaitseliitlased õiguse kohandada M14 kaba ergonoomikat ehk kaba pikkust, põsetuge ja kaba tagumise padja nurki oma parema äranägemise järgi. Seda siis eesmärgiga individualiseerida korrektne ja pingevaba sihikusse vaatamine erinevates laskeasendites ning maandada tagasilööki. Samuti on kaitseliitlastel õigus soetada M14 poolautomaatpüssi juurde lisaseadmeid relva konstruktsiooni ja sihtimise parendamiseks.

Nii viib M14 meid lähemale soovitud eesmärgile: kui vaenlane peaks söandama tõsta jala meie maale, saab ta tapvat tuld igast aknast ja iga põõsa tagant.

M14 tehnilised andmed

Kaliiber: 7,62 x 51 NATO

Kaal: 5,2 kg

Pikkus: 118 cm

Raua pikkus: 559 mm, vintraual on 4 parempoolset soont 305 mm sammuga

Raua iga: 5000–7000 lasku (sõltub laskemoonast, sest pehme mantliga täpsusmoon kulutab rauda vähem kui M80 ja teised kõva mantliga kuulid)

Päästiku tõmbejõud: 2,5–3,4 kg

Laskekaugus: lahtise sihikuga kuni 250 m, optikaga kuni 500 m (eeldab laskekauguse ja tuuleparanduse väga täpset hindamist)

Täpsus: M80 moonaga keskmiselt 2–3 MOA (100 m kauguselt lastud kuulid tabavad 6–9 cm läbimõõduga ringi)

ALLIKAD:

• Kirotar, H. M14 uus tulemine täpsuspüssina. Kaitse Kodu!, 1/2008

• M14 vintpüss. https://et.wikipedia.org/wiki/M14_ vintp%C3%BCss M14. http://www.military-today.com/firearms/m14. htm

• Was The M14 A Lousy Service Rifle? 3 Reasons It Was...And Some It Wasn't https://gunbelts.com/blog/ the-m14-stinks/

This article is from: