SIIA LAOTAN SÜDAME EHK HETKI MARI RAAMOTI 150. SÜNNIAASTAPÄEVA TÄHISTAMISELT

SIIA LAOTAN SÜDAME EHK HETKI MARI RAAMOTI 150. SÜNNIAASTAPÄEVA TÄHISTAMISELT

Suve teise poole heitlikes ilmaoludes, nähes ja tundes paari tunni jooksul nii valju tuult ja vihma kui ka paitavat päikesepaistet, avati 6. augustil Viljandimaal Viljandi vallas Mustla külje all mälestuspink ja infotahvel Naiskodukaitse esimesele esinaisele Mari Raamotile, kelle sünnist möödus samal päeval 150 aastat.

Tekst: TIIU SOMMER, Naiskodukaitse Sakala ringkonna avalike suhete grupi juht; TEA RAIDSALU, Naiskodukaitse Sakala ringkonna avalike suhete grupi ja kultuuriloo toimkonna liige

Sakala ringkonna Tarvastu jaoskonna liikme Merike Tulbi sõnade kohaselt tekkis esimene mõte pingist Mari Raamoti sünnikodu õuel aastal 2020, kui sealsamas aidati korraldada Mulgi peremängu üht punkti. Päeva jooksul Kitsi-Tamme talust läbi käinud 400 külastajat andsid tunde, et ollakse väga õiges kohas, kuid tunnetati, et paiga kultuurilugu ei ole üldrahvalikult teada.

„Tegu on põneva ja ägeda kohaga siinsamas „nurga taga“, kus on sündinud Eesti kultuuriloole nii olulised inimesed, kuid veel liiga vähesed teavad seda ja käivad kohapeal,“ kirjeldab Merike Tulp esimesi emotsioone, mille põhjal hakati astuma järgmisi samme.

Juba siis märgati koduõuel asuvalt mälestuskivilt, et paari aasta pärast saabub Naiskodukaitse esimese esinaise ümmargune tähtpäev. Esimesed jutud aeti Tarvastu jaoskonnas, entusiasmi oli palju, kuid peagi mõisteti, et vaid oma jõududega hakkama ei saada. See ei ole oluline ainult jaoskonnale ega ringkonnale, vaid kogu Eestile. Nii jõudis mõte mälestuspingi rajamisest Tarvastu naistelt Sakala ringkonna juhatusse, mille liikmed selle heaks kiitsid.

Merike Tulp meenutab, et pärast väikesi möödarääkimisi ja sünnitusvalusid liikus hea idee õigesse liivakasti ning leidis õiged juhid, Vika Ziedsi ja Kai Kannistu. „Minul jäi 6. augustil üle vaid pingil istuda ja aplodeerida,“ ütleb mälestuse hoidja ja pingi idee üks autoritest Merike Tulp tagasihoidlikult. Siiski-siiski oli tema ülesandeks avamispäeva õiges meeleolus hoida ja juhtida.

VÄÄRTUSE LOOMINE VAJAB VAHENDEID

Sakala ringkonnas on igal aastal veetud üht heategevuslikku projekti, mille tarbeks on raha kogutud õnneloosi korraldades. Sakala ringkonna Tarvastu jaoskonna aseesinaine Vika Zieds arvas kaks aastat tagasi, et seekord ta õnneloosi korraldama ei hakka. Läks aga hoopis teisiti, sest saatuse tahtel sai just temast kahe hooaja jooksul rahakogumise käivitav mootor ja väsimatu eestvedaja.

Kuigi Zieds tunnistab tagantjärele, et pidi kogu selle aja jooksul ületama palju hirme, oli kokkuvõttes tegu suure õppeprotsessiga, mille käigus muutus ta palju enesekindlamaks ning teab nüüd: „Kui sa midagi väga tahad, siis tulebki kõik teha selleks, et see saada. Ja seda ma ka tegin!“

Ta tunnustab kõiki ettevõtteid, kes toetasid õnneloosi esemetega, samuti kodutütreid, nende vanemaid ja naiskodukaitsjaid, kes esemeid valmistasid ja annetasid. Lõbusaid lugusid õnneloosi ostjatest on Vika Ziedsil kuhjaga, sest 2021. aastal jooksul oldi väljas kõikidel suurematel Viljandimaa üritustel.

Vika Zieds arvab, et suure menu tõi vahepeal välja mõeldud peaauhindade süsteem, kus oli lisaks nii-öelda tavavõidule (iga loos võitis) võimalus osaleda suuremate auhindade loosis. Nii oli näiteks võimalik võita kuivi küttepuid, fotograafi ja iluteenindajate kinkekaarte ja palju muud väärtuslikku, mis ületas loteriipileti hinna mitmekordselt ja mille annetajad ei öelnud palve täitmisest kunagi ära.

Vika Zieds tänab suurima abi ja toetuse eest oma perekonda ning Tarvastu Taevavõtme rühma kodutütreid Gerli Tafenaud, Rahel Tafenaud ja Delisa Lotte Tokmanit. Vika Zieds lausus pärast pingi avamist, et tema hing sai rahu ning ta tundis siirast heameelt, et raskelt teenitud raha Mulgi sepikoja sepa Tõnis Salongi heade käte all nii ilusa kuju võttis.

Pingi kavandi joonistas kodutütar Alexandra Muts

IGA ASJAAJAMINE VAJAB KINDLA KÄEGA JUHTI

Kai Kannistu võttis pingi tegemiseks esimesed hinnapakkumised aastal 2021 ning käesoleval aastal asus Sakala ringkonna juhatuse ülesandel projekti vedama. See tähendas mitmeid koosolekuid hea partneri Viljandi vallavalitsusega, kelle ülesandeks jäi korrastada Kitsi-Tamme talu õu ning koguda kokku materjalid infotahvli tarbeks. Naiskodukaitse võttis vastutuse pingi ja avamispäeva eest.

Algusest peale oli soov kaasata võimalikult palju kohalikke elanikke ja nii suunaski kunstiõpetaja õpilased pingi kavandit joonistama. Kuigi vahepeal jõudis Kannistu läbi mõelda ja spetsialistidega vaagida mitmeid valmislahendusi, saabus peaaegu viimasel hetkel valik kavandeid. Nii otsustatigi meeldimist ja teostuse võimalikkust arvesse võttes, milline pink taluõue sobiks, oleks tagasihoidlik, aga kõnekas. Võitis kodutütar Alexandra Mutsu kavand, kus seljatoe kohal kaarduvad liilia kroonlehed. Sepa sõnul oli see huvitav projekt ning ta uskus, et suudab ellu viia neiu nägemuse, kui teeb mõne tehniliselt vajaliku muudatuse, et pink oleks mugav ja peaks ka ajaproovile vastu.

Kai Kannistu tunnetab, et kogu projekt õnnestus: „Rahulolu sai hinge. Pikalt plaanitud ja oodatud päeval oli igal osalisel oma ülesanne ja roll ka kohapeal, kokkuvõttes jäi kodune tunne.“ Mari Raamoti mälestuspink ei jää kindlasti kodutalu õuele nukrutsema, sest 150. sünniaastapäevaks istutatud tamm ootab kastmist ja on lootust, et lähiajal saavad pingi ka Raamoti samas paigas sirgunud õde ja vend – Eesti esimene kõrgharitud lauljanna professor Aino Tamm ja Tallinna Konservatooriumi asutaja professor Jaan Tamm.

JÄRJEPIDEVUS AASTAST 2010

Järjepidevusest kõneleb seegi, et pärast mälestuspingi avamist startis samalt õuelt XII Mari Raamoti rattaretk.

Seekordse retke üks korraldajatest ja kõikidel eelnevatel osalenud Sakala ringkonna Viljandi jaoskonna liige Lembe Lahtmaa ütles, et tung retkel osalema oli väga suur. 38 osalejast 16 väntasid koos kaaslastega esimest korda ning paljud olid ka verivärsked liikmed.

Siinkohal on paslik meelde tuletada, et esimene Mari Raamoti retk aastal 2010 algas samuti tema sünnitalu õuelt, edasi liiguti ringiga ümber Võrtsjärve. Käesolevaks aastaks märkis matkajuht Leili Särg raja maha ööbimiskohti ja vaatamisväärsusi silmas pidades, et teekond oleks sõitjale mõnus. Esimesel päeval kulgeti trassil Kitsi-Tamme talu – Ennuksemäe metsavennapunker – Holstre-Polli vabaajakeskus. Õhtul oli tublidel väntajatel jaksu kuulata ülevaadet rattaretke ajaloost ja eredamatest sündmustest ning omavahel tutvuda. Laupäeva kõige emotsionaalsemaks hetkeks peab matkajuht Leili Särg jõudmist Ennuksemäele, kus Kati Koppel koos pojaga retkelisi karmoškamänguga vastu võttis ning ühiselt lauldi metsavendade laule.

Teisel päeval alustati ööbimispaigast ja liiguti marsruudil Paistu kirik – Loodi põrguorg – Heimtali mõis. Asfaldil sõideti kogu teekonna jooksul vähe, parajalt katsumusi pakkus Ennuksemäele jõudmine läbi vihma ja üle puujuurikate. Vihma kogeti ainult stardis ja kui laupäevane ilm oli pigem jahe, siis pühapäev näitas ilusat suvist palet.

Pildil vasakult Sakala maleva pealik major Andres Sarits, Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Jane Koitlepp, Ugala teatri näitlejanna Terje Pennie ja Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming Mari Raamoti 150. sünniaastapäeva tähistamisel

Foto: Gunnar Teas