SAKO TRG JA M10 EESTI KAITSEJÕUDUDES

SAKO TRG JA M10 EESTI KAITSEJÕUDUDES

26. aprillil avaldati, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmis lepingu Soome ettevõttega Sako uute 8,6 mm snaiprirelvade hankimiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule.

Tekst: HEIKKI KIROTAR , Snaiprigild

Kaitse Kodu! oli nii ettenägelik, et Sako TRG M10 näidislaskmine toimus 2018. aastal ja artikkel sellest ilmus ajakirjas 1/2019. Alljärgnevalt kirjutan lähemalt Eesti kaitsejõududele hangitavast täpsusrelvasüsteemist Sako TRG M10.

M10 on edasiarendus alates sajandivahetusest Soomes ja 2007. aastast EKJ snaipritel kasutuses olnud snaiprirelvast Sako TRG 42. Peamiseks erinevuseks on uue relva modulaarne ja multikaliibriline tehniline lahendus ning sellest tulenevalt relvakaliibri vahetamise ning lisaseadmete kinnitamise lihtsus. Esimene tellimus tehakse ligikaudu 70 relvasüsteemile. Uued relvasüsteemid saavad nii Kaitseväe 1. ja 2. jalaväebrigaad kui ka Kaitseliit. Relvad tarnitakse Eestisse 2024. aasta jooksul. Konkurents täpsusrelvade riigihankes oli suur, testlaskmisele esitas oma relvasüsteemid neli tuntud täpsusrelvade valmistajat, lisaks Sakole ka Saksa Haenel ja Unique Alpine ning ameeriklaste Desert Tech.

MIKS SAKO?

Kõik hankel osalenud ettevõtted on tuntud kui väga kvaliteetsete täpsusrelvasüsteemide valmistajad, näiteks Sako relvi kasutatakse rohkem kui 30 riigis. Tehniliste näitajate poolest olid konkureerinud süsteemid väga tasavägised, kuid konkursipunktidega jäi Sako siiski peale. Sakol on mitmed eelised:

• relvatehase suurus ja relvade teadaolevad tootmismahud –Sakos töötab mõnisada inimest, erinevaid relvi toodetakse aastas sadu tuhandeid, k.a täpsusrelvi suurtes kogustes. Saksa valmistajad on suurusjärgu väiksemate mahtudega;

• relvatehase asukoht – Sako tehas asub Soomes Riihimäel. Vajadusel on sealt lihtsam saada varuosi, korraldada relvade hooldust või isegi asendamist, sest iga kilomeeter transporti maksab. Teised tehased asuvad Saksamaal ja USAs Utah’ osariigis;

• Sako ligi paarkümmend aastat kestnud koostöö kümnete riikide kaitsejõududega ja tuhanded kasutusel olevad relvasüsteemid. TRG 42 võeti Soomes kasutusele 2000. aastal;

• Sako relvad on kasutusel paljudel liitlastel, näiteks Soomes, Rootsis, Taanis, Poolas ja Kanadas, ning seda suurtes kogustes. Sama relvasüsteem võimaldab teha ühiseid (loe: odavamaid) laskemoona ja lisavarustuse hankeid ning korraldada väljaõpet;

• kriisi korral on ühiste üksuste täpsed laskurid sama võimekusega.

KUI PALJU TÄPSUSRELVI ON VAJA?

Sobiv relvasüsteemide arv on alati vaieldav ja 70 relvasüsteemi võib tunduda vähevõitu, kuid tegelikult on see piisav. Näiteks Soome jalaväekompaniis on kaks täpsusrelva eraldi kolmeliikmelises meeskonnas oma seersandiga otse kompaniiülema käsutuses. Sama tase on ka teistes riikides, tavaliselt üks neljaliikmeline meeskond kahe lahingupaariga kompanii peale. Rohkem lihtsalt ei ole võimalik koolitada ning mis kõige tähtsam – korralikult varustada. Seega kaks relvasüsteemi jalaväekompaniis tähendab kuus relvasüsteemi jalaväepataljonis ehk 70 relvasüsteemiga on võimalik relvastada vähemalt kaksteist jalaväepataljoni ehk vähemalt neli brigaadi. See tähendab kolm Eestis olemasolevat brigaadi ning ühe brigaadi täpsusrelvade komplekt varuks.

Käesoleva aasta alguses teatasid Soome kaitsejõud, et lisaks olemasolevale poolele tuhandele täpsusrelvasüsteemile Sako TRG 42, mida tuntakse täpsusrelvasüsteemina 2000 (Tkiv 2000), tellitakse juurde märgatavas koguses täpsusrelvasüsteeme Sako TRG M10 kuni üheteist miljoni euro eest. Tellitav relvasüsteem on vahetatava kaliibriga, komplekti kuulub kaks relvaraua, luku ja padrunisalvede komplekti kaliibrites 7,62 x 51 ja 8,6 x 70, millest esimene võimaldab tulistada kuni 800 ja teine 1400 meetri kaugusele. Soome kaitsejõududes on veerand sajandi jooksul märgatud, et väiksem kaliiber muudab väljaõppe lihtsamaks ja ka odavamaks. Täpsete laskurite kandidaadid valitakse välja

heade sõdurioskustega heade laskurite hulgast. Oluline on iseseisva mõtlemise ja tegutsemise oskus. Täpsed laskurid tegutsevad üksi või väikestes meeskondades kompanii või isegi pataljoni vastutusalas. Täpsuslaskurite ajateenistuse algne laskeväljaõpe ja testimine toimub muidugi automaatidega mudel 62 või 95 kaliibriga 7,62 x 39 ja olulisim on tabamuste väike hajuvus. Automaadi tuntav tagasilöök on mitu korda nõrgem kui kaliibriga 8,6 x 70 ehk tollimõõdustikus 338 Lapua Magnum. Kui minnakse üle täpsusrelvade suuremale kaliibrile, tekib paljudel õpilastel probleem tagasilöögi talumisega, tugev tagasilöök tekitab valu ning tagasilöögi kartusest hakkavad tabamused rohkem hajuma. Sisuliselt veerand kuni kolmandik täpsuslaskuri erialaõppe laskemoonast kulub suurema kaliibri laskmiseks vajaliku lasketehnika omandamiseks ning enesekindluse saavutamiseks. Alles pärast uue relvaga harjumist on võimalik hakata treenima suuremaid laskekaugusi, keerulisemaid laskeasendeid ning pimedas tegutsemist.

Baasväljaõppel ning 300–800 m laskekaugustele saab kasutada kaliibrit 308 Win. Kui eeldatavad laskekaugused ületavad 500 m või sihtmärgid kasutavad kaitsevarustust, minnakse üle suurema kaliibriga laskemoonale, mis on oluliselt parema läbivusega. Meenutame, et 7,62 NATO terasest mantliga täismantelkuul M80 läbistab kolmesaja meetri kauguselt kuni neli ja poole kilomeetri kauguselt kuni kolm millimeetrit terasplaati. Sama kaliibri soomustläbistava südamikuga kuul M61 läbistab vastavalt seitse ja viis millimeetrit, millest tavaliselt ei piisa kaasaegsete NIJ IV või GOSTi 6. klassi kaitseplaatide läbistamiseks. 7,62 kuulid kaaluvad üheksa ja pool grammi ja on algkiirusega 830 m/ sek. Praktiliselt kahekordse kineetilise energiaga kuueteistkümne- või isegi üheksateistkümnegrammise soomustläbistava kuuliga 338 Lapua Magnum algkiirusega 900 m/sek suudab läbistada ka tugevaid kuulikaitseplaate vastavalt viie- ja kuuesaja meetri kauguselt.

Nagu märgitud, ligi kümme korda suurema Soome kaitseväe tarbeks hangiti sajandivahetusel pool tuhat täpsusrelvasüsteemi Tkiv 2000, neid täiendavad umbes kolmsada vanemat täpsusrelvasüsteemi aastast 1985 ehk Tkiv 85 kaliibris 7,62 x 53R. Vanemad relvad on kasutuses peamiselt väiksema prioriteediga üksustes, relvasüsteemi efektiivsust piirab ka laskemoona suhteliselt väike praktiline laskekaugus ja halb isikukaitsevahendite läbistusvõime. Kui 8,6 mm magnumid suudavad lasta üle kilomeetri, siis 7,62 poole sellest. Soomes on plaanis suurem ümberrelvastumine, mis hõlmab ka täpsusrelvade hankeid, tulemusena suureneb oluliselt jalaväelaste sihikulise tule ulatus. Jalaväerühmadesse tulevad poolautomaatsed täpsusrelvad kaliibriga 7,62 NATO ning kompanii täpsuslaskurite relvi kaliibriga 8,6 x 70 hangitakse juurde. Vanimad, 1985. aastast kasutusel relvad jäävad ladudesse kuni nendele välja koolitatud reservväelaste reservis oleku aja lõpuni, võimalik et isegi 2050. aastateni. Soome jalaväe ümberrelvastumisest kirjutame pikemalt mõnes järgmises Kaitse Kodus!.

MILLEST MOODUSTUB TÄPSUSRELVASÜSTEEMI HIND?

Eesti täpsusrelvahanke suurimaks plussiks tuleb lugeda, et kõik relvasüsteemid on maksimaalse lisavarustuse komplektiga, mis võimaldab kõikidel meeskondadel ööpäevaringselt tegutseda, sõltumata nähtavuse piiratusest või ilmastikust.

Täpsusrelva komplekt maksab tänapäeval korraliku sõiduauto hinna, millest relv maksab 40–45% ja optiline sihik peaaegu teist sama palju. Ülejäänu moodustavad varusalved, summuti, kandekott, harkjalg jne. Näiteks Sako TRG M10 hulgihind on seitse kuni kaheksa tuhat eurot. See on siis relv ühe padrunisalvega ja juurde on vaja osta veel vähemalt sama suure summa eest varustust, et püssist areneks täpsusrelvasüsteem. Termosihik on ka kallis, kuid väga vajalik seade, et laskur saaks tegutseda ööpäevaringselt ja väga erinevates oludes. Kokku maksab termosihikuga täpsusrelvasüsteemi komplekt suurusjärgus kakskümmend viis kuni kolmkümmend tuhat eurot.

Mitte vähem oluline ei ole ka padrunite hind, täpsuslaskur peab harjutamiseks tegema aastas vähemalt pool tuhat sihitud lasku iga kasutusel oleva relvasüsteemi kohta.

Soovitatav oleks lasta rohkem, kuid reaalselt ei ole selleks raha ega aega. Täpsusrelvaga tehakse sihitud üksiklaske, mis teeb laskepäeva tavaliseks laskemoonakuluks mõnikümmend padrunit, ja poole tuhande padruniga on võimalik korraldada vähemalt viisteist, pigem kuni kakskümmend laskepäeva.

308 Win täpsusmoona lasu hind on kaks kuni kolm eurot ja magnumitel seitse kuni kaheksa eurot, mis teeb laskeväljaõppe väiksema kaliibriga oluliselt odavamaks. Kui eeldada, et eri kaliibreid kasutatakse võrdselt, siis tähendaks see laskemoona hinda 250 korda kolm ja lisaks 250 korda kaheksa ehk kaks tuhat seitsesada viiskümmend eurot aastas iga relva kohta. Kui see summa tundub suur, siis ainult magnumiga lastes kuluks padrunite ostmiseks vähemalt neli tuhat eurot aastas. Samas maksab vahetusraud koos lukuga poolteist tuhat eurot ehk selle ostmiseks kulutatud rahasumma tuleb odavama väljaõppega tagasi paari aastaga. Lisaks see, et suuremal kaliibril on suurem tagasilöök, millega harjumine võtab aega, ning kuulide ohukauguste erinevus on kolm kilomeetrit. Miinuseks on muidugi see, et korraga on võimalik kasutada ühte relvasüsteemi, samas on plussid oluliselt kaalukamad ja riigid lähevad järjest üle modulaarsetele täpsusrelvadele.

Modulaarsete relvasüsteemide peamine mõte ongi märgatav rahaline sääst, sest ostetakse üks relvasüsteem ja sellele vahetatavaid relvaraudu, lukkusid ja salvesid, mille hind on oluliselt madalam kui kahel eraldi relvasüsteemil. Täpsusrelva raud kannatab sõltuvalt laskemoonast ja hooldusest viis kuni kuus tuhat lasku enne vahetamist. Seega on kahe rauaga relvasüsteemi võimalik kasutada veerandsada aastat. Samuti on elutsükli tugi modulaarsete lahenduste juures lihtsam ja odavam, sest relva hoolduseks või remondiks ei pea enam tingimata üksusest eemale saatma kogu relva, vaid osade vahetamisega saadakse hakkama juba üksuse tasandil ning ainult kõige keerukamad operatsioonid jäävad tsentraalse töökoja või tootja pärusmaaks.

Lisaks erinevate kaliibrite kasutamise võimalusele sama relva juures võimaldab modulaarne ehitus mõelda hoopis sellele, et relval oleks sama kaliibriga, kuid kahe eri pikkusega rauad, üks näiteks tavapikkusega ja teine lühem. Tüüpiline lühike TRG raud on ca 50 sentimeetri pikkune ja pikk ligi 70 sentimeetrit). See võimaldaks allüksustes relvasüsteeme paremini oma vajadustele kohandada. Lühem raud vähendab küll väiksema algkiiruse tõttu mõnevõrra maksimaalset sihikulist laskekaugust ja kaitsevarustuse läbimise võimet, seevastu on relv oluliselt kergem ja lühem, eriti kui seda kasutatakse põhiliselt koos külge kinnitatud helisummutiga. Isegi lühikese rauaga on magnumi sihikuline laskekaugus ning kuuli löögijõud suuremad kui olemasolevatel täpsusrelvadel kaliibris 7,62 NATO.

SAKO TRG M10 PROOVILASKMINE

Sako TRG M10 relva võrdlen eelkõige eelmise põlvkonna mudeliga TRG 42, mis on olnud aastakümneid mõnekümne eri riigi armee ja korrakaitseüksuste täpsuslaskurite relvastuses. Soome kaitsejõududes tuntakse vanemat TRGd nime all „Tarkuuskivääri 2000“, mis tähendab loomulikult aastal 2000 relvastusse võetud täpsuspüssi. Eesti kaitsejõud ostsid samuti 2007. aastal väikese koguse TRG 42 Scoutspataljoni ja teiste elukutseliste sõdurite relvaks.

Sako tehas andis Kaitse Kodule! võimaluse proovida ilusal suvepäeval relva TRG M10 kaliibrites 308 Win ja 338 LM. Kahjuks ei olnud võimalik kontrollida pikamaa täpsust, sest kasutada oli ainult 150 m pikkune lasketiir, kuid tabamuste hajuvus oli väga väike.

Kõigepealt torkab uue relva juures silma, et kaba pikkus ja põsetoe kõrgus on suures ulatuses muudetavad lihtsalt, ilma tööriistadeta, mis on väga mugav ja praktiline, sest täpsusrelv on põhimõtteliselt meeskonnarelv ja kui laskur vahetub, on erinevat kasvu inimestel kerge relva endale sobivaks sättida. TRG 42 põsetoe tõstmine või kaba pikendamine 5 mm paksuste vahetükkidega eeldab kinnituskruvi lahtikeeramist, see ei ole võimalik välioludes või lahingu tingimustes. Teisena on oluliselt muutunud suudmepidur. Vana ja väga massiivne ning tõhus kolmekambriline suudmepidur ei võimaldanud summutit selle peale kinnitada, vaid summuti paigaldamiseks tuli suudmepidur maha võtta. Uus suudmepidur on oluliselt väiksem ja kahekambriline, kuid tagasilöök ei ole märgatavalt suurenenud. Suudmepiduri peale on võimalik pärast välimise keerme kaitserõnga eemaldamist kinnitada summutit. Tänapäeval on summuti kasutamise võimalus oluline, lisaks lasu heli summutamisele aitab see vähendada laskepositsiooni avastamise ohtu, sest suudmepidur vähendab ka suudmeleeki ning püssirohugaaside üleslöödud tolmupilve. Muide, õlatunde järgi on relva tagasilöök summutiga tugevam kui suudmepiduriga lastes.

M10 laad või õigemini öeldes raam on valmistatud alumiiniumist ja võimaldab relva külge kinnitada lisaks tavalisele optilisele sihikule ka öise nägemise seadmeid, termokaameraid, taktikalisi valgusteid, laserkaugusmõõdikut jne. Kaba on muidugi kokkupandav ja relva pikkuse vähenemine 24 cm võrra on suureks abiks rännakul või kitsastes kohtades. Relva paremale poole kokkupandud kaba blokeerib ka relva luku, seega ei ole ohtu, et lukk juhuslikult lahti tuleks ja padrun välja kukuks. Kõik osad on ehitatud piisava tugevusvaruga, mis muudab ka relva raskemaks, pika 69 cm rauaga relva vanem mudel oli üle 1 kilo kergem. Relval on padrunisalve ees spetsiaalne sahtel kuuskantvõtmete hoidmiseks, raua lahtikeeramiseks ja uuesti pingutamiseks saab kasutada poltluku kangi küljes olevat hammast, kuid soovitatav on rauda vahetada ikka paremat korratavust võimaldava momentvõtmega, mis on relva hoolduskomplektis. Põhimõtteliselt on alati relvaga kaasas ka kõik tööriistad relva lahtivõtmiseks ja kokkupanekuks.

Proovilaskmisel oli esimeseks rauaks338 Lapua Magnum 300graanise raske täismantelkuuliga, tulemuseks kaheksamillimeetrise hajuvusega kolme lasu grupp 150 m kauguselt. Tuletame meelde, et relv peab igal juhul laskma kvaliteetse laskemoonaga alla 29 mm hajuvusega 100 m kauguselt, seega olid tulemused oluliselt täpsemad, sest 150 m kauguselt on lubatav hajuvus 44 mm. Pärast mitmendat seeriat jõudis kätte kaliibri vahetamise aeg, mis spetsiaalse võtmega kestis poolteist minutit. 308 kaliibriga laskmiseks oli kaasas kõige lühem, 41 cm pikkune raud ja summuti. Selline eriti lühike raud on populaarne politseis, kus laskekaugus ei ületa tihtipeale 100 meetrit.

Suudmepiduri peale kinnitatud relva tagasilöök oli väga väike, eriti oli vahe tunda pärast kaks korda võimsama 338 Lapua Magnumi laskmist.

Kokkuvõtteks võib öelda, et modulaarsed täpsusrelvad on kindlasti täpsusrelvade tulevik, sest samal relvakomplektil raudasid vahetades on võimalik kasutada väiksemat ja odavamat laskemoona kohtades, kus suurema kaliibriga, kalli ja tummise tagasilöögiga laskemoona kasutamine ei ole vajalik. Kui palju ja millist väljaõpet on vaja uute täpsusrelvadega tõhusaks toimetamiseks, kirjutame lähemalt juba mõnes järgmises Kaitse Kodus!.

TRG 42

Tootmises alates 1999

• Tühikaal: 5,3 kilo; koos sihiku, harkjala, suudmepiduri ja laetud salvega keskmiselt 7 kilo

• Pikkus: 120 cm, lisavarustuses on näiteks kokkukäiv kaba, mis tõstab küll kaalu 0,5 kilo, kuid lühendab relva transpordiasendis 25 cm võrra

• Raua pikkus: 69 cm

• Kaliiber: 300 Win Mag (7,62 x 67 mm) või 338 Lapua Mag (8,6 x 70 mm)

• Padrunisalv: 7 (300 WM) või 5 padrunit (338 LM)

• Maksimaalne laskekaugus: kuni 1300 m 16,2grammise ja 1500 m 19grammise kuuliga

• Kuuli algkiirus: 910 m/s, raud peab vastu 5000–6000 lasku, enne kui kulumise tõttu suureneb tehniline hajuvus üle 1 MOA ehk 29 mm 100 m kaugusele

• Vindisamm: kuni 2009. a 305 mm (12 tolli) 16,2grammise (250 graani) kuuli stabiliseerimiseks, sealt alates 253 mm (10 tolli) raskema 19grammise (300 graani) kuuliga laskmiseks

• Relva jaehind: 3700 eurot ainult relv 1 padrunisalvega, komplekti hind 7000–8000 eurot

SAKO TRG M10

Tootmises alates 2011

• Tühikaal: 6,6 kilo; koos sihiku, harkjala, suudmepiduri ja laetud salvega keskmiselt 8 kilo

• Relva pikkus: 121 cm (69 cm raud), kokkupandud kabaga 97 cm

• Raua pikkus: 69 cm, võimalikud ka lühemad 41, 51 ja 60 cm, mis vähendavad kuuli algkiirust ja maksimaalset laskekaugust

• Kaliiber: 308 Win (7,62 x 51), 300 Win Mag (7,62 x 67 mm) või 338 Lapua Mag (8,6 x 70 mm). Tavaliselt on komplektis 1 raud 308 ja 1 magnumi kaliibriga

• Padrunisalv: 11 (308 Win), 7 (300 WM) või 8 padrunit (338 LM)

• Maksimaalne laskekaugus: 308 Win 800 m, 300 WM 1100 m ja 338 LM 1500 m

• Kuuli algkiirus: 308 Win raske 10,9grammise (168 graani) täpsuskuuliga 810 m/s, 300 WM raske 14,3grammise (220 graani) täpsuskuuliga 870 m/s, 900 m/s, relvaraud peab vastu 5000–6000 lasku, enne kui kulumise tõttu suureneb tehniline hajuvus üle 1 MOA ehk 29 mm 100 m kaugusele

• Vindisamm: 308 Win ja 300 WM 280 mm (11 tolli) ning 338 LM 253 mm (10 tolli)

• Relva jaehind: 8000 eurot ainult relv 1 padrunisalvega, komplekti hind 12 000–15 000 eurot, mis sisaldab optilist sihikut, suudmepidurit koos summutiga, harkjalga, 1 varurauda ja -lukku ning padrunisalvesid