NAISKODUKAITSJAD UJUMA. IGATAHES!

NAISKODUKAITSJAD UJUMA. IGATAHES!

NKK peab ära kasutama oma sisemist tugevust, milleks on tema naised, kes saavad üksteisega jagada eri valdkondade teadmisi-kogemusi. Nii otsustas verivärske naiskodukaitsja ujumistreener Sirje Eirand, et õpetab naised ujuma.

Tekst: KRISTINA ALTROV , Tallinna ringkond, Nõmme jaoskond, AVS juhatuse liige

Pikk töökogemus avalikus sektoris õpetaja ja politseiametnikuna tekitas minus kindla soovi anda oma valdkonna kogemusi edasi teistele naistele,“ oli idee Eirandi selgitusel küpsenud tema peas juba pikemat aega. Idee teha naistele just ujumiskursused tekkis tema sõnul aga sellest, et mitmed tema naistuttavad avaldasid soovi ujuma õppida.

Ja nii algataski 5. kategooria ujumisõpetaja-treener Eirand ujumisõpetuse pilootprogrammi, mille käigus koolitas ta naiskodukaitsjaid nii veehirmu seljatama kui ka hädasolijat päästma.

NULLIST PEALE

Kadrina vallavanema Kairit Pihlaku meenutuse kohaselt sai ujumisõppe kursuse idee käimalükkamine alguse Kadrina vallamajas, kus töötab ninapidi koos kolm naiskodukaitsjast kolleegi. Kadrina Spordikeskuse 25 m ujula on neil seal sisuliselt kõrvalruumis.

NKK Viru Rakvere jaoskonna talviseks aastakoosolekuks oli kursuste reklaamplakat juba valminud ning sai kursuse välja hüüda. Ning kus hüüdjaid, seal kuuljaid. Pihlaku kinnitusel vastas üleskutsele kohe palju naisi. Nii algajaid kui ka edasijõudnuid. Aga et tase saaks ühtlustatud, alustati oskuste omandamisega päris algusest: näo vette panek, vette väljahingamine, libisemine, jalgade töö, sukeldumine, erinevad ujumisstiilid. Kõike seda mängu ja sportliku ujumise tehnika harjutuste abil.

Kasutusse võeti erinevad vahendid: lestad, lauad, punud, kätelabidad, rõngad ja vee põhja vajuvad mänguasjad. Tutvuti ujumisprillidega ja veealuse maailmaga. „Meie tunnid olid korralikud treeningud, kus vesi kihas, ja see ei jäänud märkamata ka kõrvalrajal ujunud meestele,” märkis Pihlak.

KUI VAJA, PÄÄSTAVAD

Kokku kolm kuud, veebruarist aprillini, kestnud kursuse eesmärgiks olid rõõmsad ja terved naised, kes on kogenud ka vetelpäästjana tegutsemist. Viimane, veeohutuse koolitus pakkus meeldejäävaid emotsioone. „Võtsin ühendust Päästeametiga, kes saatis kohale kohalikud päästjad ujumisvestidega ning naised said praktilist kogemust uppuja päästmisel,“ rõõmustas Eirand ja toonitas, et naised kippusid kohe uppujat päästma, kuid tegelikult tuleb uppujat märgates esimese asjana helistada 112.

Päästeameti kohalike vabatahtlike Mait Penjami ja Raido Nageli õpetuste järgi visati päästerõngast, liini, katsetati päästevestides ujumist ja lahendati veekeskkonnas ette tulla võivaid ohusituatsioone.

„Veendusime, et see polegi lihtne, ning et õppimine ja õpitu harjutamine on kogemuste omandamisel ülivajalik,” kinnitas Naiskodukaitse Viru ringkonna Rakvere jaoskonna naiskodukaitsja Marika Kink-Tali.

Lisaks uppuja päästmisele õppisid naised muidugi ka ise ujuma. „Enne ujumisõpet ma vabatahtlikult pead vee alla ei pannud, aga nüüd täitsa hingan vette ja ujun krooli. Varem ujusin ainult konna, pea vee peal ja kael kange,“ kiitis Kink-Tali.

HIRMUST ÜLE

Kokku osales pilootprojektis 12 Rakvere ja Kadrina jaoskonna liiget. „Tänapäeva naisel on raske leida vaba aega. Selleks, et endale midagi lubada, tuleb arvestada ka pere tegemistega,” tõdes Eirand ja rõõmustas, et kursusele tuli ka Viru 2022. aasta parim naiskodukaitsja nooremseersant Reet Saari, kes enne kursuste läbimist kartis vett kui tuld.

Nagu Eirand ütles, peavad naised olema uudishimulikud ja õpisooviga, et end uutes olukordades proovile panna. Ja täpselt selline Saari ongi. Igasse trenni tuli ta hasardiga, et oma hirmule läheneda. Hoolega harjutusi sooritades saavutaski ta veega sõpruse.

Eirand filmis naiste ujumistehnikat nii kursuse alguses kui ka lõpus.

Hiljem näitasid naised videoid oma pereliikmetele. Kui Saari laps seda videot nägi, ei uskunud ta oma silmi. „Kas see oled sina?” oli ta imestusega küsinud.

Sel suvel jätkati naistele avaveekogude tutvustamist. Jahedamasse vette kastmisega tekkinud sisetunnete ja karastamisega liigutakse järgmise eesmärgini – saada talikarastus ja õppida tundma taliveekogude turvalisust.

Aga selle kõige juures on oluline ka ühtekuuluvustunne ja rõõm, mida Naiskodukaitses tegutsemine annab. „Mõnus ja pingevaba enesearendus toredas seltskonnas on hea põhjus aatekaaslastega kohtumiseks,“ nagu märkis Pihlak.

KES ON SIRJE EIRAND?

• V kategooria ujumistreener-õpetaja

• rahvusvahelise 1. taseme kohtunik triatlonis

• Lääne-Virumaa talikarastamise eestvedaja

• maailmameister taliujumises

• Eesti meister ujumises

• vetelpääste liige