KUI KAHURID VAIKIVAD...

KUI KAHURID VAIKIVAD...

Tihtipeale arvatakse, et kübersõdalased suudavad klahvivajutusega plahvatama panna hooned, ära kõrvetada kõik vaenlase arvutid või suunata kullavood uuele kursile. Sest märulifilmides kõik ju toimub nii. Päriselus on paljud asjad aga hoopis teistmoodi.

Tekst: kindralmajor (e) VELLO LOEMAA

Sõjapidamine kolmemõõtmelises keskkonnas nõuab vastavaid teadmisi ning selleks on juurdunud ka vastav juhtimistase ja mõisted. Neid iseloomustab sõna joint, mis tähendab kõigi väeliikide koostööd ühise eesmärgi saavutamiseks, kasutades ära nende parimaid omadusi.

Tänapäeval on nendele kolmele traditsioonilisele keskkonnale lisandunud veel kosmoseruum ja ... ma nimetaksin seda hoopiski eetriks, mitte pelgalt küberruumiks. Kui kosmoseruumi me veel kujutame ette ja nüüdseks on paljud inimesed seda oma silmaga n-ö kohapeal tunnistanud, siis eeter on midagi sellist, mis on inimese tavameeltega hoomamatu. Seetõttu tulebki alustada mõttest, et sellises keskkonnas sõjapidamine nõuab spetsiifilisi teadmisi ja võimeid, mis sugugi ei sarnane seni teadaolevatele meetoditele, mida sõdivad väed kasutavad maal, merel ja õhus.

Siinkohal tasub meeles hoida, et infosõja tulemused formeeruvad inimeste teadvuses, elektroonilise sõja tulemusel on häiritud või lakkavad (normaalselt) töötamast elektroonikaseadmed.

KÜBERRUUM HÕLMAB NEID KÕIKI

Eestit loetakse pioneeriks küberkaitse valdkonnas. Kuid pronksiööst tänaseni on üle 15 aasta toimunud arenguid nii tehnikas kui tehnoloogias ja ka kõige selle sõjapidamisse rakendamises. Selle põhjal võime tõdeda, et iga järgmine sõda toob midagi uut, kuid samas ei muutu sõdimine humaansemaks ega millekski senitundmatuks. Ukrainas aset leidvast sõjast võib leida õppetunde VeneJaapani sõjast tänapäevani. Lisaks värsketele õppetundidele on ka selliseid, mis nii mõnelegi näivad esialgu uutena, kuid tegelikkuses on ikka ammu unustatud vana.

Küberruumi eri osiseid ühendavad nii kaablite võrgustikud kui ka elektromagnetiline väli. Just viimane eristab seda teistest võrgustikest, nagu gaasi- ja naftatrassid või tavaline veevärk, kus on tarneallikas, torustik pumbajaamadega ja lõpptarbijad oma seadmetega. Kõik need silmaga nähtavad ja käega katsutavad võrgustikud on haavatavad. Iseasi, kas neid soovitakse vigastada või hoopiski hävitada. Siin pole kohta tavalisel sõjalisel loogikal, mis tugineb eelkõige kineetilistele mõjutusvahenditele. VeneUkraina sõja käigus on sõjapiirkonnast kaugel vigastatud strateegilisi sidekaableid, lõhatud Nord Streami gaasijuhtmeid, kuid läbi Ukraina kulgevad torustikud funktsioneerivad edasi. Vähemalt oli see nii veel hiljaaegu.

Satelliitidel on oluline roll luuretegevuses, side tagamisel ja navigatsioonivahendite toetamisel. Muidugi on ka palju teisi funktsioone, mis esmapilgul võivad olla puhtalt tsiviilse iseloomuga, kuid tegelikult olulised ka sõjapidamise jaoks. Näiteks ilmateenistuse tagamine. Mitte ükski nendest funktsioonidest ei saa toimida ilma digitaalse tehnoloogiata, s.t küberruum hõlmab neid kõiki.

Eksisteerib võimalus likvideerida ülaltoodud funktsioonid elektromagnetilise impulsiga, kuid milleks? Kübersõjale on oluline, et küberruum oleks olemas ja funktsioneeriks. Kui vastase seadmed ja võrgud on purustatud, siis pole neid võimalik ka ära kasutada. Mis aga puutub üldkasutatavatesse teenustesse, näiteks navigatsiooni, siis pole ju mõtet toimivaid lahendusi hävitades enda elu raskemaks muuta. Küberspetsialistid oskavad vastasele käru keerata ka ilma, et omadele vastav teenus kaoks.

Kineetiliste löökidega võib vastase maha tampida, kuid kineetilise tegevusega võib segamatult tungida ka küberruumi. Püssitoru kuulari asemel kõrva ääres tuletab meelde kõik paroolid ja vajalikud tegevused. Zaporižžjas polnud see enam mäng, vaid karm reaalsus, mida ukrainlased tunda said. Nii et ka suletud süsteemi puhul võib häkkimine, õigemini „aus“ sisselogimine, viia tuumaähvarduseni aatomielektrijaama pantvangi võttes. Kuid mitte ainult ...

LAI LAHINGUVÄLI

Enne 24. veebruari 2022 oli 23. veebruar 2022, kui küberruumis algas aktiivne (lahingu)tegevus Ukraina asutuste andmebaaside kustutamisega. Õnneks olid küberkaitsjad valvel ning halvim sai ära hoitud. Kuid eelnenud kaheksa sõja-aastat olid samuti rahutud. Võib-olla kuulsaim nondest rünnakutest oli Petya-nimeline viirus. Samas, kui mõelda Vene salateenistuste edule Ukraina julgeolekuasutustes ning nende arvutites ja andmebaasides, pole raske ette kujutada, mis toimus sealses küberruumis. Sarnane olukord oli ka 2008. aastal Gruusias.

Vene Föderatsiooni laiaulatuslik pealetung 2022. aasta veebruaris tähendas rinnet kogupikkusega üle 2000 km, mis on väga palju, see on võrreldav vahemaaga Läänemerest Musta mereni. Ukrainat rünnati põhjast, lõunast ja idast. Vaenlase lahingugruppide kolonnid olid nähtavad, nagu ka tema Musta mere laevastiku laevad dessandi ja rakettidega. Ülekaaluka Vene operatiiv-taktikalise lennuväe rünnakud olid raskeks katsumuseks Ukraina üksustele, kuid sellegipoolest ei kujunenud olukord Ukraina õhuruumis vaenlasele soodsaks.

See, et midagi ei näe ega tunne, ei tähenda veel, et midagi pole. Küberkaitsjate registreeritud intsidentide arv oli korrelatsioonis lahingutegevuse intensiivsusega. Vene ründajate raskuskese oli suunatud eelkõige riigivõimuasutuste ja meedia, samuti elutähtsate teenuste vastu.

Ukrainlaste vastutegevus oli sellega võrreldav, ehkki veidi teiste rõhuasetustega, ning sügise poole oli see rohkem häiritud vaenlase raketilöökidest Ukraina energiasüsteemi vastu.

Kübertegevuse aktiivsus tõusis ka ukrainlaste toetajate vastu, sh Eesti suunal. Kuid toimus ka vastutegevus ja puutumata ei jäänud vastaspoole liitlane Valgevene. Katse destabiliseerida olukorda Moldovas tähendas samuti palju tihedamat liiklust küberruumis. Suurem osa sellest olid ummistusrünnakud (DDoS rünnakud). Tuleb mainida, et riikide abipakettide välja kuulutamine ja sanktsioonide kehtestamine said koheselt aluseks ka küberrünnakute intensiivistumisele nende vastu.

Kui tavalahingus ei teki kahtlusi, et suure massiga vägede rünnak kajastab ka pealöögi suunda, siis küberrünnakutes võib lugu olla keerulisem. Massiivne ummistusrünnak võib aidata varjata tegelikult mingit muud tegevust, mille eesmärk on hoopis strateegilisem ning mille mõju võib välja tulla palju hiljem. Iseenesest ei tähenda ka kaotus praeguses sõjas seda, et vastane ei valmista ette pinda järgmiseks strateegiliseks pealetungiks.

Sõjaliste operatsioonide ettevalmistuses on kübersõdalastel palju tegemist, et kaasa aidata nende edule. Üllatus vaenlasele peab olema täiuslikult ette valmistatud ning küberruumis on selleks omad võimalused.

Mis puudutab taktikalist tasandit, siis üheks komplitseeritud valdkonnaks on droonide kasutamine. Eesti droonitootjatel on omad saladused ja küberkaitsjatel omad. Kuid las nad arutavad võimalikku koostööd Eesti kaitse hüvanguks ise. Praegune droonide intensiivne ja massiline kasutamine Ukrainas on paras pähkel kaitsjatele. Ühest küljest on kasutusele tulnud vanad läbiproovitud relvad ja võtted õhusihtmärkide hävitamiseks. Kuid teisalt võib elektrooniliste abivahendite ja küberkaitsjate tegevus anda oma objektide kaitseks tõhusa panuse.

Ammu pole uudiseks vastaspoole sõdurite mobiilsete vahendite ärakasutamine. Ainuüksi nutitelefonide pealtkuulamine, asukoha määramine või andmeedastus on tekitanud otsest kahju neile, kes vastavat distsipliini rikuvad.

Veelgi enam, sõda on personaliseeritud. Nimed, arvukad fotod, isikuandmed – kõik see leidub ka avalikes allikates. Kuid häkkerid leiavad luureanalüütikute jaoks veelgi rohkem andmeid, mis tähendab, et kaitseväelaste identiteedikaitse on muutunud veelgi akuutsemaks.

IGAÜKS SAAB PANUSTADA

Küber(kaitse)üksuste loomisest alates kerkis esile probleem: kelle pärusmaa on kübertegevus ja -kaitse? Vastus sellele küsimusele on lihtne – see puudutab kõiki. Igapäevaselt ja veel enam sõjaolukorras on küberrünnakute all nii riigiasutused, ametiisikud kui tavainimesed. Seetõttu peavad kõik kasutama ka vastavaid kaitsemeetmeid.

Erinevalt tavalisest sõjapidamisest on vajadus ka palju suurema ja tõhusama koostöö järele. Tahes-tahtmata tekib küsimus sõjalise ja tsiviilpoole koostööst küberruumis – kelle käes on jäme ots?

Vajalik on ka koostöö teiste riikide kübersõdalastega ja vastavate organisatsioonidega. Seda võib praegu iseloomustada ka halli alana, kuigi koalitsioonid küberrindel on reaalsus. Igal juhul tuleb leida ratsionaalne lahendus, mitte takerduda mittevajalikesse vaidlustesse.

Ukraina õppetundidest saame vahest aja möödudes kuulda rohkem ja asjalikumalt. Kuid on selge, et isegi selles sõjas on näha väga erinevaid võimalusi tegevuseks nii lahinguväljal kui ka sellega kaasnevas küberruumis. Rohelised mehikesed Krimmis, sõjaline rünnak Donbassis, viies kolonn tegutsemas riigi tugistruktuuride vastu – kõigi neid tegevusi on saatnud ka küberrünnakud.

Ikka veel räägitakse küberohtudest teenimatult vähe ega teadvustata neid piisavalt. Täpselt nagu üksikisikute vastu suunatud pettused ja häkkimised on muutunud täpsemaks ja rafineeritumaks, nii on olukord muutunud ka muudes valdkondades. Kokkuvõtetes ja aastaraamatutes teadustatakse edukast vastutegevusest küberrünnakutele, kuid nende hulk, ja kahjuks ka kvaliteet, ei näita languse märke.

Mererahvaga võideldakse merel ning maarahvaga maal. Õhuruumi kaudu on ligipääs kõikjale. Kuid küberrahva vastu, kelleks me end liigitame, saab edukalt võidelda küberruumis, kui ta ei oska end kaitsta. Veel kord, me ei pruugi küberruumis toimuvat silmaga näha, kuid oma käitumisega saame küberohtusid eemal hoida. Nii nagu kätepesu on reaalne profülaktika viiruste vastu, nii tagab ka küberhügieen paljude küberohtude elimineerimise.

Eestlased on osalenud Дiя loomisel ning praegu on käsil meie versiooni mRiik juurutamine. Eesti e-residentsus on juba ohutuled süüdanud ja see peaks manitsema, et iga uue tehnoloogilise sammuga tuleb eelnevalt väga hästi läbi mõelda inimeste ja riigi julgeoleku tagamine. Tuleb teha kõik, et küberkaitsjad ei kergitaks kübarat ega lahkuks lahinguväljalt, vaid tagaksid meie kõigi julgeoleku küberruumis. Nad on olulised riigikaitse tagamisel ning veel kord – koostöö on siinkohal väga oluline.

Tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid rakendavad vastavad ametid, ettevõtted ja spetsialistid, kuid harjutada on vaja kõigil, sealjuures väga erinevateks ja ootamatuteks olukordadeks. Lõpliku edu saavutavad sõdurid lahinguväljal ja suure panuse selleks annavad kübersõdalased. Igaüks, kes vähegi kasutab küberruumi, saab samuti panustada oma teadliku käitumisega selles keerulises keskkonnas.

Lõpuks, sõltumata Vene-Ukraina sõja arengutest, tuleb eeldada ohu säilimist ja seda eriti küberruumis. Veel enam, arvestades, et kahurite vaikimise järel tõuseb kübertegevuse osatähtsus tunduvalt, on ka meil põhjust suhtuda küberkaitsesse tähelepanelikumalt. Igal juhul on vajalik inimeste teadlikkus ja alalhoidlikkus küberruumis, spetsialistide oskusteave ja erinevad tegutsemisplaanid.