10 minute read
MAMUKA MAMULAŠVILI - LEGEND JUBA ELUAJAL
MAMUKA MAMULAŠVILI - LEGEND JUBA ELUAJAL
Gruusia leegioni komandör Mamuka Mamulašvili (45) on saanud legendiks juba eluajal – mitmed teda tundvad inimesed on rääkinud, kuidas alates 1992. aastast erinevatel sõjatandritel Venemaaga silmitsi seisnud mees oli üks neist, kes täiemahulise sõja alguses tuiskas autoga ja relv käes Hostomeli lennuväljale isiklikku vaprust ja külmaverelisust üles näidates nurjama vastase Kiievi vallutamise plaani.
Tekst: URMAS GLASE , Maalehe ajakirjanik
Mamuka läks kindralist isa jälgedes Gruusiat kaitsma teismelisena. Neljateistaastaselt autasustati teda julguse ja kangelaslikkuse eest Gruusia ühe kõrgeima, Vahtang Gorgasali ordeniga.
Gruusia kaitseministri nõunikuna. Üsna Ukraina-Venemaa sõja eel liitus ta Ukraina sõjaväega. Vaprat sõjameest on autasustatud ka Ukraina rahvuskangelase medaliga.
Oled relv käes võidelnud terve teadliku elu. Kas see sõda on varasematest kuidagi teistmoodi?
Minu jaoks on sõda kestnud 30 aastat. See on üks pikk tsükkel. Grusiinid astusid esimesena vastu Venemaa agressioonile ja kahjuks oleme selle kõigega harjunud. Meie jaoks on see tuttav, oleme seda juba varem kogenud, midagi uut ei ole.
Võrreldes Ukrainaga olime meie, grusiinid, siin valmis kõigeks, täiemahuline sõda ei olnud meie jaoks üllatus. Meie üksus oli esimene, kes venelastega vastamisi läks. Oleme siin juba üheksa aastat võidelnud.
Miks otsustasid tulla Ukrainasse? Oled siin vabatahtlikuna?
Jah, mina asutasin Gruusia leegioni aastal 2014. Kui sõda algas, olime meie kõik juba siin. Olime esimene välismaalastest formeering Ukraina armees.
Kirjelda Gruusia leegioni, kes te olete, mis on teie eesmärk?
Me oleme professionaalid, kõik lahingukogemusega. Enamik meist on grusiinid, kuid meiega koos on mitmed teised rahvused. Leegionis ei tolereeri me ekstremiste, natse, rassiste ega kedagi teist sellist. Meil on ainult professionaalsed sõdurid, kes mõistavad sõjategevuse eesmärke ja saavad aru, miks nad on siin Ukrainas.
Kuidas võitlejad teid leiavad?
Ennekõike on meil meie reputatsioon. Tihti võetakse ühendust sotsiaalmeedia kaudu, aga kandidaadid peavad läbima mitmeid Ukraina julgeolekuteenistuse kontrolle ja neil on vaja koduriigist soovituskirja. Peame sõdurite valikul olema ettevaatlikud.
Kohtusime ühe teie lahingus langenud ukrainlasest võitleja emaga, ta saadab teile palju terviseid.
Olgu, aitäh.
Ema hoiab kodus seinal pilti, kus te olete koos tema pojaga.
Nojah, kahjuks ka meie kanname kaotusi. Peale ukrainlaste enda on grusiinide seast kõige rohkem langenuid, aga kuna meil on kõige suurem välisüksus, siis on see ka loomulik.
Me muide töötame ka eestlastega väga lähedalt koos, aga leegionis endas eestlasi pole. On äkki lätlasi.
Kuidas on teil olukord relvastuse ja moonaga? Kas seda on piisavalt?
Moona vajame alati juurde, eriti on puudus raskerelvade, enamjaolt suurtükimoonast.
Oleme kuulnud, et venelased ei hoia kokku ei mehi ega laskemoona, kas see on teie hinnangul õige?
Ka neil on puudus, aga üldiselt on neil rohkem moona kui meil. Nad lasevad meid pidevalt suurtükkidest, oleme tule all ööpäevaringselt. Ukraina vajab selles osas rohkem abi.
Kas seletaksid, mis on teie spetsialiteet, milliseid ülesandeid teie täidate?
Erioperatsioonid.
Leegion rindel regulaarselt ei ole?
Ainult erioperatsioonid.
Kas on midagi, millest te rääkida saate, või on kogu teie tegevus salastatud?
Täidame mitmeid ülesandeid ja kasutame selleks tegevuseks erilähenemisi. Meie sihtmärgid on kõrge tasuvusega ehk kõrge auastmega ohvitserid, juhtimispunktid jne.
Kui edukad te oma töös olete?
Statistiliselt oleme kõige efektiivsem üksus Ukraina armees. Oleme olnud aasta algusest Bahmutis, kus me pole kaotanud ühtegi meest.
Okupeeritud aladel on teadaolevalt palju Ukraina partisane ja tsiviilisikuid, kes aitavad sõjaväge ja jagavad neile informatsiooni.
Kui neid ka on, siis ei ole vaja nendest rääkida. Kindlasti on ukrainameelseid kodanikke, kes asuvad okupeeritud aladel ja toetavad Ukrainat.
Teie ületate tihti rindejoont ja viite läbi operatsioone vastase hõivatud alal?
Jah.
Kas oskaksid meile seletada Vene vägede taktikat ja nende lähenemist?
Neil ei ole taktikat. Neil on vana nõukogudeaegne lähenemine. Nende sõdurid on meile üksnes sihtmärgid. Nad saadavad lihtsalt mehi peale ja samaaegselt lasevad meid suurtükkidest.
Kas venelastel on kindlaid omadusi, mis nende vastu võitlemise raskeks teeb?
Ei, oleme võidelnud nendega Gruusias, Tšetšeenias, kõik on nende puhul sama.
Kas oled mõelnud, kuidas see sõda lõppeb?
Me võidame selle, Ukraina võidab selle.
Mis moel? Lihtsalt vastase riigi piiridest välja tõrjumine ju ei lõpeta seda.
Kui me nad piiridest välja surume, siis ei ole enam ka Vene armeed. Me peame saama lahti Vene armeest.
Aga nad on võimelised selle kiiresti üles ehitama ja tulevad paari aasta pärast jälle tagasi.
Seepärast peavad lääneriigid hoidma survet, et Venemaa ei saaks luua uut Nõukogude Liitu. Seepärast meie siin ka täna võitleme. Lääs peab mõistma, et Venemaa on terroristide jõuk, tegu ei ole riigiga.
Nad on siiski väga võimsad.
Nad on väga võimsad, aga lääs peab neid sanktsioonidega tagasi hoidma, neilt tuleb ära võtta tuumarelvad.
Venemaa on viimasel ajal tuumarelvadega ähvardanud. Kas asi võib ka kaugemale jõuda?
Arvestades Venemaa barbaarset käitumist, võib taktikalise tuumarelva kasutamine olla väga võimalik. Isegi kui nad teavad, mis sellega võib kaasneda, hoiavad nad selle võimaluse käepärast. Putin üritab sellega järjekordselt manipuleerida.
Vene vägede sees paistab palju rivaalitsemist Wagneri ja armee vahel. Üritatakse üksteist üle trumbata. Kuidas see teile paistab?
See on tõsi, Wagneri ja Venemaa relvajõudude vahel on palju vastuolusid. Nad üritavad rahastuse ja toetuse nimel üksteist üle trumbata.
Kas see toetab Ukrainat, et vastaspoolel on palju omavahelisi konflikte?
Jah muidugi. Iga asi, mis neid nõrgemaks teeb, on suurepärane Ukrainale.
Mis seisus on Vene vägede moraal?
Vene võitlejatel pole moraali. Nad on siin, et röövida ja vägistada. See on nende motivatsioon. Üldiselt aga ei ole Vene sõduritel mingit motivatsiooni. Neil puudub kodumaatunnetus.
Varem öeldi, et ukrainlased ja venelased on vennad.
Ei ole nad tegelikult kunagi vennad olnud. Venelased üritavad Ukraina ühiskonda enda omasse sulatada, aga Ukraina geneetiline mälu teab, mida Venemaa neile on teinud.
Oled praegu võitlemas Ukrainas, aga mis toimub kodus, Gruusias?
Meil on venemeelne valitsus, Gruusia inimesed üritavad kaitsta oma riiki valitsuse eest.
Seal kirjeldatakse teid kui kriminaale ja räägitakse, et naastes alustate kodusõda.
Me oleme siin, et ära hoida sõda ka Gruusias. Inimesed mõistavad seda. Gruusia valitsus, mille juured on Kremlis, tahab näidata ühiskonnale midagi muud, rääkida meie kohta valesid sellest, mida me siin üheksa aastat teinud oleme.
Kuidas on võimalik seda kõike muuta?
Gruusia valitsus peab muutuma. Gruusias on palju Vene raha ja valitsus kasutab kõiki ressursse, et võimu enda käes hoida.
Opositsioon Gruusias ei ole tugev, nad ei ole ühtsed. Kuidas nad peaksid koonduma?
Gruusias ei ole kahjuks tugevat opositsiooni, nad ei suuda konsolideeruda, nad ei saa midagi tehtud. Oma rumaluse tõttu töötavad nad ainult enda heaks, mitte Gruusia heaks tervikuna. Seetõttu on Venemaa mõjuvõim jätkuvalt nii tugev.
On teil plaane koju naasta ja seal midagi muuta? Rahu ajal?
Asi on Gruusia enda inimeste kätes. Inimesed peavad ise valitsust muutma ja ma loodan, et nad on selleks poliitiliselt võimelised.
Kui sõda lõppeb, kas jääd siia või lähed tagasi koju?
Gruusia peaministri arvates ei vääri Ukrainas võidelnud grusiinid enam kodumaa kodakondsust. Nad on üritanud esitada seaduseelnõu, mis meilt kodakondsuse ära võtaks, aga Gruusia inimesed hakkasid vastu ja ei lasknud seda läbi. Valitsejad on üsna hirmul, nad ei taha võtta provokatiivseid seisukohti, sest tunnevad hirmu inimeste ees. Gruusia inimesed toetavad meid.
Kas te valite rindel läbiviidavaid operatsioone selle järgi, kus on vastasega kõige rohkem probleeme?
Leegionis on meil umbes kaks tuhat liiget. Nad on jagudena laiali kõikjal rindel, eesliini lähedal, ja valmis igal pool vastavalt vajadusele kiirelt reageerima.
Olete venelaste seas üsna kuulsad. Kuidas teie neile mõjute?
Nad üritavad meid maha teha, levitavat valeinfot. Nad on käivitanud suuri propagandakampaaniaid meie vastu, ka Ukraina-siseselt. Nad on teinud meie kohta isegi paar filmi. See ei ole meie jaoks mure, aga nad näevad vaeva.
See tähendab, et nad kardavad teid?
Võib-olla tõesti.
Kui kaua sõda Ukrainas veel kestab?
Oleneb relvastusest.
See on murekoht. Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on öelnud, et mehi ei saadeta rünnakule ilma vastavate vahenditeta.
Muidugi, sa ei saa minna paljaste kätega raskerelvade vastu.
Kui kõik lubatu jõuab kohale, kas see annab Ukrainale suure eelise?
Jah. See muudab kindlasti olukorda.
Kas räägiksid rohkem enda kohta, kuidas on sinust saanud elukutseline sõdalane?
Minu isa oli sõdur, ta oli kindral Gruusia armees. Üheksakümnendatel võttis ta mind endaga sõtta kaasa Vene-Gruusia konflikti ajal. Me sattusime mõlemad venelaste vangistusse. Mind hoiti kinni seitse kuud, minu isa aga kaks aastat.
Pärast seda läksid sõdima Tšetšeeniasse?
Just, kaks tuuri. Ka mu isa oli siin Gruusia leegionis. Minu õde on Gruusias parlamendiliige, ta on opositsioonis. Üldiselt on minu pere üsna venevastane ja me oleme kõik võidelnud Venemaa mõjuvõimu vastu nii Gruusias kui kuskil mujal.
Kas arvad, et jääd sõduriks kogu oma eluks või on plaan naasta tsiviilellu?
Ma olen hariduselt diplomaat, aga ei ole kunagi sellel alal töötanud. Praegu on sõda, eks me näe, mis tulevik toob.
Kuidas head veini teha, seda ikka tead?
Ma ei ole tegelikult kunagi oma elus veini joonud. Me teame, kuidas seda teha, aga Gruusia ei ole maa, kus palju juuakse. Veini tegemine on traditsioon, aga me ei joo seda palju. Ka minu isa ei ole oma elu jooksul kordagi alkoholi joonud.
Oleme kuulnud rindelt lugusid, kuidas Vene sõdurid on purjus, samuti ukrainlased. Teie üksustes seda probleemi ei ole?
Meil on alkohol täielikult keelatud. Sõdurid peavad olema värsked. Kui nad Gruusiast siia saabuvad ja esimese kahe kuu jooksul peaksid alkoholiga vahele jääma, siis me neid rindele ei lase.
Siin Kiievis on tänavatel näha inimesi kohvikutes, nad käivad õhtul väljas, tavaelu jätkub, justkui sõda ei olekski. Kuidas see sõduritele mõjub, kui nad teavad, et inimesed elavad rahulikult ja muretult?
See on normaalne, me ei kritiseeri neid. Me võitleme, et inimestel oleks tavaline elu, las nad kasutavad seda võimalust. Me ei eelda, et kõik ainult leinavad ja käivad ringi mustas. Me võitlemegi selleks, et nemad saaksid rahulikult elada.
Kuidas sina sellest kõigest taastud, kui on hetk vaba aega, kuidas lõõgastud?
Ma ei lõõgastugi. Olen kogu oma elu spordiga tegelenud. Olen Gruusia rahvusliku võitluskunstide föderatsiooni president, nii et tähtis on enda mõistust ja keha hoida. Ma olen sõjaga üles kasvanud. Nii et see kõik on minu jaoks normaalne olek.
Kas on midagi, millest mõtled, midagi mis häirib? Või on peas ainult järgmine ülesanne?
Ma ei mõtle asjadest, mis mind häirivad. Maailmas toimub nii palju tähtsamaid asju, millele on vaja keskenduda. Meil on suurem eesmärk. Sa pead hoidma oma mõistuse puhtana ja lähenema maailmale selgelt, ei ole vaja juua, tarvitada mingeid aineid.
Kogemus näitab, et kui sõdurid kasutavad uimasteid, siis see lõppeb halvasti. Ka posttraumaatilise stressiga saab võidelda vaid puhta ja selge mõistusega.
Kas sinu isa on elus?
Ta suri aasta eest. Tal tekkis diabeet, saatsin ta tagasi koju ja ta suri seal.
On sul veel sugulasi sõjas?
Mul on sugulane, kes on samuti siin.
Rääkides venelastest, kas nemad on rindel võimelised millekski, mis võiks anda neile eelise?
Võib-olla kui Hiina nendega ühineb ja peaks neid laskemoonaga toetama. Räägitakse, et on leitud Hiina päritolu suurtükimoona. Võib-olla nad vaikselt juba aitavad Venemaad. Minu arvates toetavad hiinlased venelasi avalikult nagunii, nad on mõlemad diktaatorriigid.
Kas Gruusia leegion osaleb ka sõdurite väljaõpetamisel?
Oleme välja õpetanud kümme tuhat sõdurit.
Kas te tegelete värskelt värvatutega?
Meil on eri tasemed. Me õpetame rohkem erivägede üksuseid.
Kas on mingeid eriväelaste oskusi, mida õpetate lihtsõduritele ja millest neil võiks kasu olla?
Me õpetame neile seda, mida nad vajavad. Pole mõtet anda eriväljaõpet eilsetele tsiviilisikutele, kes pole füüsiliselt vormis ega suuteline eriülesandeid täitma. Neil ei ole sellisest väljaõppest kasu. Ühe professionaali väljaõpetamine võtab kümme aastat.
Kas teil on probleemiks, et pooled teie leegioni sõdurid on pärit eri riikidest?
Keelebarjäär oli alguses mureks, aga me oleme leidnud sobivad suhtlusmeetodid. Gruusia sõdurid räägivad kõik algtasemel inglise keelt.
Jaapanlastega on teinekord keeruline, peame kasutama Google’i tõlget, aga nad on see-eest väga distsiplineeritud ja pühendunud.
Kas jagudes on eri rahvusest sõdurid või koondate nad ühte päritoluriigi või keeleoskuse järgi?
See ei ole meile tähtis, kõik on segamini. Sõduri paiknemine üksuses oleneb eelkõige tema oskustest.
Kas venelastel on teiega sarnaseid üksuseid?
Ei.
Kuidas venelased taluvad teid oma tagalas? Jahivad teid?
Nad ei saa.
Nad isegi ei ürita?
Ei. Nad teavad, mis tasemel nad on.
Aga venelaste eriüksused, kas nemad ei tekita Ukraina poole peal teiega sarnaselt pahandust?
Venelastel ei ole tegelikult eriüksuseid, neil olid mõned kogenud sõdurid, kuid nemad on surnud.
Peale Gruusia leegioni on Ukraina poolel ka võõrleegion, nemad kasutavad AR platvormi relvi ja NATO standardkaliibriga moona, kas teie kasutate AK-sid?
Ei. Kasutame SCAR-e ja NATO standardkaliibriga relvi. Oleme relvastatud paremini kui ükski teine üksus Ukrainas.
Ukraina armee kasutab niisiis erineva kaliibriga moona. On seda piisavalt?
Käsitulirelvade moona on piisavalt, sellega muret ei ole. Vaja on moona suurtükkidele.
Venemaa toob rindele aina vanemaid, veel nõukogudeaegseid tanke. Olete näinud T-54 või muud sellist?
Olen ka kuulnud. Ise pole veel näinud.
Kuidas hindate Ukraina vägede juhtimist? Hea?
See on väga hea, nad annavad vastupidiselt venelastele maksimumi. Ukrainlastel on tugev liider.
Au Ukrainale!
