Vene vestid 1950ndadest Krimmi „roheliste mehikesteni“ Jätkub eelmises Kaitse Kodu! numbris (6/2014) alguse saanud Heikki Kirotari artiklisari armee kaitsevestidest. HEIKKI KIROTAR
Sõjaraud
Armee kaitsevestidest II
armee kaitsevestide jäigad kuulikaitseplaadid on tavaliselt NIJ tasemel III ja IV ning iga plaat kaalub 1,5–3,5 kg; kaitsevestide kasutamist piirab keskmise sõduri kandevõime, mis on 20–24 kg.
Snaiprigild
Esimesed vestid ameeriklaste eeskujul Tänu koostööle Hiina, Korea ja Vietnami kommunistidega ei saanud Nõukogude Liidus märkamatuks jääda, et ameeriklased kasutasid Korea ja Vietnami sõdades laialdaselt kaitseveste. Koos sõjasaagiks saadud lääne varustusega jõudsid Nõukogude inseneride kätte ka ameeriklaste kaitsevestid. Nagu ikka, asuti ideid usinalt kopeerima ja edasi arendama. Meenutame, et nii Koreas kui ka Vietnamis kasutasid ameeriklased tugevast nailonist kaitseveste, millele olid õmmeldud sisse väikesed kõvad plaadid. 1957. aastal võeti Nõukogude Liidus piiratud kasutusele kaitsevest 6B1, mis ei osutunud eriti
RU.SPETSNAZ.SU
A
rtikli esimeses osas kirjeldasin sõduri kaitsevestide arengut alates antiikajast ja tutvustasin lähemalt esimeste põlvkondade kaitseveste Esimesest maailmasõjast Vietnami sõjani. Teises osas keskendun külma sõja aegsetele NSV Liidu vestidele. Mõned olulised põhimõtted, mida tuleb arvestada armee kaitsevestidest rääkides: tänapäevased armee kaitsevestid jagatakse 3–4 kilo kaaluvateks killuvestideks ehk põhivestideks ja 6–25-kilosteks kuulivestideks, olenevalt lisaelementide arvust; kaitsevestid on reeglina moodulvestid, põhivestile lisatakse kaitseelemente vastavalt ohutasemele;
6B3flora vestid Vene dessantväe harjutusel 2008. aastal
Kaitse Kodu! 7/2014
53
