MAAILMAPILK
Koostöös Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitikaajakirjaga Diplomaatia toome teieni tunnustatud ekspertide sisukaid analüüse ja huvipakkuvaid käsitlusi nii lähemal kui kaugemal toimuvast.
VENEMAA JA SAKSAMAA SÕBRALIKULT, NÄE ...
Ajaloo kordumine pole välistatud ja mitmed tänapäeva arengud viitavad sellele võimalusele. Pärast Esimest maailmasõda hakkas Nõukogude Liit oma sõjalist potentsiaali üles ehitama Saksa tööstuse abiga. Nüüd teeb Putin sedasama. Tekst: HEINO AINSO, vaatleja, BATUNi asutajaliige ja mitmekordne president
N
imelt sõlmisid sõja võitnud Nõukogude Liit ja sõja kaotanud Saksamaa pärast Esimest maailmasõda, 1922. aastal Rapallo lepingu. Lepingule lisati salaklausel, mille kohaselt lubas Nõukogude Liit hakata oma pinnal treenima Saksa sõjaväge raskerelvastusega ja lendureid Fokkeri lennukitega. Samuti hakkasid Saksa ohvitserid välja õpetama Vene sõjaväeüksusi.
nimekirja sõjatehnikast, mida osta sooviti. Ostuks eraldati umbes miljard Saksa marka, mis oli tol ajal astronoomiline summa. Kindral Gussev koos suure ekspertide grupiga käis läbi kõik suuremad Saksa relvavabrikud, nagu Junkers, Messerschmitt, Focke-Wulf, Hensche, Bosch, Siemens jt. Lennukid ja muu ostetud varustus hakkas Nõukogude Liitu jõudma aprillis 1940. Saksamaa kalletung Nõukogude Liidule algas 22. juunil 1941.
Salaklausli tulemusena loodi 1924. aastal lendurite treeningkeskus Lipetskis, 1929. aastal maavägede treeningkeskus Kaasanis ja 1929. aastal keemiarelvade vabrik Samara oblastis. Vastastikune sõjavägede koostöö kestis 1935. aastani, mil Saksamaa ühepoolselt tühistas Versailles’ lepingu sõjalised piirangud, seadis sisse sundteenistuse ja hakkas ise oma sõjatööstust üles ehitama.
KUI RAHA RÄÄGIB
Nelja aasta pärast, 23. augustil 1939, kirjutati alla MRP salaleping. 1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda. Mõlemad osapooled tungisid Poolasse ja jaotasid Poola omavahel MRP salalepingus ette nähtud piirides. Sõjalise ja majandusliku koostöö uus faas algas kohe pärast seda. Nõukogude kaitsekomissariaat koostas 28
7/2019
Endiste vastaste koostöö ajendiks olid geopoliitilised kaalutlused. Nõukogude Liit vajas oma mahajäänud ja laostunud majanduse ülesehitamist ja Saksamaa vajas tooraineid, mida Nõukogude Liidus oli külluses. Samuti tahtsid mõlemad pooled kiiresti taastada oma sõjalise võimsuse. Tänapäeval on selles suhtes tekkinud oluline muutus. Putin tahab tõsta Venemaa jällegi arvestatavaks sõjaliseks suurjõuks, Saksamaa seevastu pürib majanduslikuks suurjõuks. Saksa ärimehed ja pangad näevad Venemaal suuri võimalusi luua püsivaid ja vastastikku kasulikke ärisidemeid. Välisminister Frank-Walter Steinmeier pakkus 2006. aastal välja nn lähenemispoliitika (rapprochement), mis seob vastastikku mõlemaid riike.
Huvitavaid näiteid sellest arengust on palju, nimetan ainult mõned. Dr Bergmann on Ruhrgasi esimees ja ta valiti 2006. aastal Gazpromi üheks direktoriks. Dr Mangold on Daimler AG juhatuses ja Venemaa aukonsul Baden-Wüttenbergis. Nord Streami juhatuse esimees Matthias Warnig oli varem Moskva Dresdeni Panga juhataja. Warnig ei alustanud oma karjääri pangaametnikuna, vaid ohvitserina Stasis, Ida-Saksamaa luureagentuuris. Krimmi sündmuste tõttu kehtestatud sanktsioonid, mis peale 2014. aastat vähendasid tunduvalt Saksa-Vene kaubandust, on ikka veel alles, kuid kaubandus on viimastel aastatel hakanud uuesti kasvama ja üle 5500 Saksa äriettevõtte on Venemaal jälle aktiivsed. Ei saa märkimata jätta Putini väidetavat isiklikku sõprust Saksamaa juhtivate sotsidega, nagu Gerhard Schröder ja Frank-Walter Steinmeier. Schröder oli kantsler (1998–2005) ja sotsiaaldemokraatide juht (1999– 2004). Steinmeier oli riigi luureosakonna ülem (1999–2005), välisminister (2005–2009 ja 2013–2017) ja on alates 2017. aastast Saksamaa president. Pärast Schröderi lahkumist riigi teenistusest sai ta kõrgepalgaliseks
