maaiLmaPiLK
„LaHiNgUvÄLi”
veNeZUeLa On riigid, kes võitlevad mõjuvõimu pärast, ja on riigid, kelle pinnal võitlevad selle nimel teised. Viimaste hulka võib lugeda ka Venezuela, millel on USA ja Venemaa vahelises vägikaikaveos täita kaika roll. Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog
T
änavu augustis teatas USA president Donald Trump G7 kohtumisel Prantsusmaal Biarritzis, et Ühendriigid ei taotle režiimivahetust Iraanis – piisavat sellest, kui too loobub tuumarelva saamise mõttest. Avaldus võttis maha Trumpi ametiajal lisandunud pinged USA-Iraani pikaleveninud (aastast 1978 kestvas) konfliktis Iraaniga.
nina all. USA lootused blokaadi abil kuubalaste meelsust murda on jäänud tänaseni illusiooniks, ent Kuuba ka üksnes saareks.
Kuidas Iraani konflikt Venezuelaga seotud on? Esiteks tähendab see seda, et USA teine konflikt Venezuelaga, milles kahel viimasel aastal on nõutud pidevalt võimuloleva presidendi Nicolas Maduro ametist lahkumist, läheb veelgi ägedamaks. Nende kahe konflikti teiseks ühendavaks lüliks on USA vastasmängija, nii Iraani kui Venezuela režiimi taga seisev Venemaa.
Chavez taaselustas kärmelt 1810.–1826. aastate loosungid ja lõi uue rahvusvahelise vasakpoolsete riikide ühenduse ALBA, mille üheks liikmeks, ent mitte juhiks, oli Kuuba.
VAENLANE VÄRAVAS
PIXABAY
Mõistagi on Venezuela USA-le geopoliitiliselt valusam probleem kui Venemaa külje all asuv Iraan. Pealegi on tegu liiderriigiga Ladina-Ameerikas, kus toimuv on suuremal või vähemal määral, otsesemalt või kaudsemalt USA-d mõjutanud.
32
Näiteks 1958. aastal oli just oma USA-meelsest diktaatorist vabanenud Venezuela Kuubal revolutsiooni tegeva Fidel Castro toekaim liitlane. Washington oskas viimasega tülli minna ning suurt poliitikat ja raketitehnika arengut jänkidest paremini lugenud Castro muutis Kuuba 1961.–1962. aastal Moskva satelliitriigiks USA
7/2019
Sestap tähendas uue vasakpoolse comandante Hugo Chavezi nimetamine 1999. aastal Venezuela presidendiks maismaal midagi enamat kui Kuuba. Sest ka maailm oli uus.
Chavezi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini esmakohtumine toimus septembris 2000 ÜRO peaassambleel, kus mehed tundsid teineteises ära geopoliitiku. Nad kohtusid üheksa korda (Chavez suri 2013) ja pole raske tabada, et pärast neljandat kohtumist ehk alates 2005. aastast hakkas Venezuela ostma relvastust peamiselt Venemaalt. Tõeliselt suure geopoliitika tegemine algas 2008, kui Chavez käis juulis ja septembris Moskvas. Nende sõitude vahele mahtus Venemaa rünnak Gruusiale ja Venezuela astus koheselt kahe sõltumatu „riigikese“ Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustajate ühe käe sõrmedel kokkuloetavasse ritta. Suured käigud tehti Ameerika mandril. Septembris 2008 maandusid Ve-
